KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-17923 Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2021 Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi A. A. kohustustest vabastamise menetlus Menetlu

§ 175lg 5.

1. Kohus määras võlgniku ära kuulamiseks istungi 03.02.2021, kuhu võlgnik ei tulnud.
2. Kohus andis 03.02.2021 kohtunõudes võlausaldajatele tähtaja 10 päeva kohtunõude kättesaamisest arvates teatada kohtule kas nad soovivad enda ärakuulamist. Maksu- ja Tolliamet märkis 10.02.2021 vastuses, et ei pea vajalikuks enda täiendavat ärakuulamist ja jätab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohtu otsustada. 10.02.2021 seisuga on võlgnikul nõudest tasumata 3715,16 eurot (nõude vähenemine on toimunud 2019.a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluva tulumaksu arvelt summas 813,94 eurot). Töötamise registri andmetel on võlgnikul kehtiv tööleping alates 01.10.2019 OÜ-ga X (registrikood xxx). Maksu- ja Tolliametile deklareeritud andmete kohaselt on võlgnik saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal väljamakseid OÜ-st X (2019.a nov-dets keskmiselt 1651,17 eurot kuus, 2020.a keskmiselt 1238,84 eurot kuus). Lisaks on saanud A. A.
3. aasta mai- kuni juulikuus Töötukassa toetust vastavalt 1000, 1000 ja 800 eurot. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu kinnitas kohtunõude kättesaamist 03.02.2021, kuid ei ole vastust kohtu nõudele esitanud. AS Inges Kindlustus esitas 22.02.201 kohtule volikirja. Teised võlausaldajad (Tallinna kohtutäitur Kristina Feinman, Seesam Insurance AS, OÜ Aktiva Finants, A. G. ei vastanud kohtu nõudele. 03.märtsil 2021 helistas kohus A. A.i usaldusisik M. B.le, kes ei suutnud anda mõistlikku selgitust, miks ta on jätnud usaldusisiku kohustused täitmata. M. B. selgituste kohaselt võlgnik tegeles ise oma võlgadega ja B. aktsepteeris seda. Ta kinnitas, et võlgnik on kohtunõuded kätte saanud. Miks võlgnik 03.
4. 2021 kohtuistungile ei ilmunud, M. B. ei tea. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalide ja Maksu- ja Tolliameti seisukohaga ning hinnates tõendeid, leiab et kohtu algatusel tuleb lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alus (so kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve). Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2 Riigikohus on 20.06.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16 selgitanud, et „

§ 3

lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 175

lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 6. Kohus kohustas 19.11.2020 kohtunõudes võlgniku usaldusisikut esitama hiljemalt 14 päeva jooksul usaldusisiku aruanne, milles märkida alates 01.11.20191 1) millega võlgnik tegeleb; 2) millised olid võlgniku igakuised sissetulekud kuude lõikes, 3) millises ulatuses võlgniku sissetulekust on jäetud võlgniku kasutada; 4) kui suures ulatuses ja milliste võlausaldajate nõuete täitmiseks on võlgniku raha üle kantud; 5) kui võlgnikul ei ole tulutoovat tegevust, siis mida on võlgnik selleks teinud ning miks ei ole võlgnik sellest kohtule koheselt teatanud. Kohtunõue saadeti teadmiseks ka võlgnikule. Kohus hoiatas 19.11.2020 kohtunõudes võlgnikku ja usaldusisikut, et kohtu määratud ajaks aruandluse ja tõendite esitamata jätmisel, lõpetab kohus omal algatusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§ 175

lg 5.

§ 175

lg 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-149-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (

§ 175

lg 2 p 2).

§ 175

lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on

§ 173

lg s 2 sätestatud kohustusi rikkudes varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kuna usaldusisik ega võlgnik ei ole esitanud kohtule juba esimest aruannet võlgniku kohustuste täitmise kohta ning võlgnik ei ilmunud ka 03.02.2021 ära kuulamisele, on tegemist võlgniku poolt

§ 173

tulenevate kohustuste (jäeti andmata teave võlgniku sissetulekute kohta, ei täidetud aruandluse kohustust, ei teostatud võlausaldajatele tagasimakseid) rikkumisega, mis kahjustavad võlausaldajate huve. Jättes kohtumäärusega määratud kohutused täitmata ja ignoreerides kohtukutset, kus kohus soovis võlgnikult selgitusi kohustuste täitmata jätmise põhjuste küsida, kahjustab võlgnik sellega teadlikult võlausaldajate huve ning maakohus hindab selle võlgniku süüliseks kohustuste rikkumiseks, mis annab aluse

§ 175

lg.2 p.2 alusel keelduda võlgnikku vabastamast tema kohustustest- võlgnik on jätnud andmata teabe oma sissetulekute ja vara kohta, võlgnik on rikkunud neid kohustusi süüliselt, sest ignoreeris ka kohtukutset, kus kohus saanuks anda võlgnikule veel kord selgitusi (kohus on seda eelnevalt teinud kirjalikul), võlgnik kahjustab oma käitumisega võlausaldajate huve. Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Alusetud on võlgniku ja usaldusisiku väited, et kuna kohtumäärus oli eestikeelne, siis nad ei saanud aru oma kohustustest. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kohus saatis võlgnikule kohtumääruse venekeelse tõlke ja võlgnik on kinnitanud kohtumääruse tõlke kättesaamist 08.11.2019. 3 05.05.2020 menetlustoimingu protokolli kohaselt on võlgnik teadlik oma kohustustest, kus võlgnik selgitas, et „kuna 01.11.2019 Viru Maakohtu kohtumäärusega on tema suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja ta on kohustatud kord aastas esitama kohtule aruandeid, siis see kiri oli kohtule teadmiseks, et tal hiljem oleks lihtsam aruandeid koostada ja kohtul ei oleks küsimusi, miks ta ei ole sellest summast võlausaldajatele väljamakseid teinud.“ /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4