← Eesti

2-15-7465/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 09. märts 2021. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-7465 Tsiviilasi R S pankrotimenetlus Menetlustoiming Ko

§ 175lg 7).

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 1 Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 11.02.2016 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud raugemisega ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud R S. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud

§ 173

sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Uuesti on võlgnikule kohtupoolne selgitus antud 23.01.2017, mille peale võlgnik on 13.02.2017 meili teel teatanud, et kuna palk on väike, siis ülekandeid pole saanud teha, küll lubab neid kindlasti tegema hakata. 28.02.2018 aruandes kirjeldab töötamist sama tööandja juures ning on kolmele võlausaldajale teinud ülekanded 80+70+90 eurot. 17.02.2019 esitatud aruande kohaselt on igale võlausaldajale tehtud ülekanne 100 eurot. 26.02.2020 esitatud aruande kohaselt elab nüüdsest xxxx ja on ülekandeid teinud „vastavalt prontsetuaalsetele nõuetele.“ Kohus on võlgnikule 20.10.2020 adresseeritud kohtunõudes selgitanud, et võlgnik on oma sissetulekust nähtuvalt teinud väljamakseid ettenähtust vähem summas 2015.43 eurot ning andis võlgnikule selle summa tasumiseks tähtaja 31.01.2021. Kohtu 20.10.2020 nõudekirjas on selgitatud, et oma sissetulekuid arvestades pidanuks võlgnik võlausaldajatele väljamakseteks reserveerima 3629,23 eurot. Aruandest nähtuvalt on väljamakseid tehtud vaid summas 1613,80 eurot. Kohus andis tähtaja- 31.01.2021- esitada maksedokument, millest nähtuks puudujäänud ulatuses- 2015,43-eurot- makse tegemine. Kohus selgitas, et korralduse eiramine on käsitatav kohustuste rikkumisena

§ 175lg 5 tähenduses.

Võlgnik esitas 14.01.2021 pangakonto väljavõtte tõendamaks nõutavas ulatuses maksete tegemist. 17.02.2021 istungil antud selgituse kohaselt tehti võlgnikule viimane kohtunõue jaanuar 2020 seisuga, mis tähendab, et hetkel on tegemata edasised maksed. Kohtu 18.02.2021 nõudekirjas esitatud arvestuse kohaselt tuli sissetulekuid arvestades perioodil 01.02.2020 kuni 31.01.2021 makseteks reserveerida ja väljamaksed teha summas 2198,69 eurot. Võlgniku poolt 28.02.2021 esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on nõutavas ulatuses maksed tehtud. Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht 2

§ 175

lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

§ 175

lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus on võlausaldajatele esitanud kohtunõude seisukoha saamiseks menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise osas. Era Liisingu Inkassoteenused AS ei ole kohtule seisukohta esitanud. Selbu Holding OÜ märgib, et nende andmetel on võlgnik tasunud 2704.24 eurot ning et siiani on võlgnik põgenenud kohustuste eest. BIGBANK AS teatab, et tema 5160,88 euro suurusest nõudest on tasutud 1448,43 eurot. On nõus, et kohustusest vabastamise üle otsustab kohus vastavalt oma siseveendumusele. Aktiva Finants OÜ/Julianus Inkasso OÜ esindaja leiab, et võlgniku vabastamine ei ole põhjendatud. Makseid on tehtud minimaalses ulatuses -315 eurot. Võlgnik ei ole piisavalt pingutanud. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Kohus leiab, et võlgnik on tegelenud tulutoova tegevusega ja olemasolevast töökohast veelgi suurema sissetulekuga mitteotsimist oleks alusetu ette heita. Arvestades viimase aasta kestel koroonapandeemiast tingitud olukorda kogu riigis, on mõistlik eeldada, et igaüks soovib 3 püsida edasi sellelgi töökohal, mis veel edasi suudab toimida ja majandada, isegi siis kui saadav töötasu ei ole ületanud maakonna keskmist. Võlgnik on reageerinud kohtu nõudele täita senise menetluse jooksul vähemtasutud summade osas ülekannete tegemise kohustust, mistõttu tuleb lugeda, et võlausaldajate huvid on ettenähtud ulatuses kaitstud. Ootuspärane on võlausaldajate soov saada täidetud oma nõuded 100%, kuid see ei ole kohustusest vabastamise menetluse vältimatu eesmärk. Kohus leiab, et võlgnik väärib kohustustest vabastamise menetluse perioodi kestel tasumata jäänud nõuete ulatuses kohustustest vabastamist ja nn uut algust.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse.

§ 175

lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.