Obsah (5)

§ 371§ 372§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18819 Tsiviilasi O.B.K. hagi T.T.L. kaudu vastu ebaõi

) § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada. 5.

§ 371

lg 2 eesmärgiks on eeskätt vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagiavalduses märgitud asjaolude õigsust eeldades peab kohus analüüsima, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus ei hinda sealjuures asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest (vt Riigikohtu

1. novembri 2013 määrus nr 3-2-1-120-13, p 12;
2. märtsi 2017 määrus nr 3-2-1-177-16, p 10).
3. Kohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud hagis esitatud nõude alust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 112 lg 3 täpsustab ebaõige kande parandamisnõude sisu juhtudel, kus ebaõige kande aluseks on maa munitsipaalomandisse andmise otsus. Viidatud säte näeb ette, et kui maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistatakse pärast maa esmakinnistamist ja kinnistusraamatu kanne muutub seetõttu ebaõigeks, on isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigus nõuda kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigust parandamine puudutab.
4. Hageja on hagiavalduses õigesti märkinud, et hagi esitamise hetkel ei ole veel selge, kas kinnistu esmakinnistamise aluseks olev otsus tühistatakse. Kohus on seisukohal, et hagi esitamine ei ole käesolevas faasis põhjendatud, sest AÕSRS §-s 112 lg 3 sätestatud asjaolu (kinnistusraamatu kanne on ebaõige) ei eksisteeri ja selle tekkimine sõltub haldusasja 3-20-2557 tulemusest.
5. Eeltoodust tulenevalt on hagi esitatud ennatlikult ning hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta menetlusse võtmata.
6. Kohus märgib täiendavalt, et juhul kui haldusakti vaidlustamine halduskohtus osutub hageja jaoks edukaks, on võimalik, et XXX annab nõusoleku kinnistusraamatu kande muutmiseks vabatahtlikult (kohtuväliselt) ning puudub vajadus kinnistusraamatu kande parandamise nõudega kohtu poole pöörduda. 2
7. Kuna hagi jääb menetlusse võtmata, ei lahenda kohus esitatud hagi tagamise taotlust.
8. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§ 372lg 4).

12. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Arvestades, et käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 14. Kohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse.

Selleks tuleb hagejal esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3