4-20-4376/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4376 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõmmemees Väärteoasi A E kaebus Keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi LaakRandoja 30.09.2020 otsusele väärteoasjas nr 940020000615 Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni esindaja Kairi Laak-Randoja A E, isikukood xxx, elukoht xxx Menetlusalune isik Kaitsja Tõnu Raidma, e-post: mersoonius@gmail.com 11.01.2021 Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 29 lg 1, § 107 lg 1 p 2, kohus OTSUSTAS Rahuldada A E kaebus. Tühistada Keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi Laak-Randoja 30.09.2020 otsus väärteoasjas nr
2. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 940020000615 A E poolt KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Jätta menetluskulud riigi kanda. Hüvitada riigi poolt VTMS § 23 alusel A Eule valitud kaitsjale makstud tasu summas 590 eurot. 1 Jõustunud otsus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
3. veebruarist 2020.a. MENETLUSE KÄIK 02.09.2020 koostas Keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi Laak-Randoja väärteoprotokolli A E suhtes selle fakti kohta, et
4. mail 2020 a püüdis A E Jõgevamaal, Peipsi järvel, koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923 kalapüügiloa nr XXX alusel Peipsi järvest kohapüügi keeluajal 25 koha, rikkudes selle teoga kalapüügiseaduse § 10 lg
5. kalavarudele on tekitatud kahju 1250 eurot. Väärteo kvalifikatsioon kalapüügiaeadus (KPS) 85 lg
6. 30.09.2020 tegi Keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi Laak-Randoja otsuse väärteoasjas 940020000615, milles pidas tõendatuks A E poolt KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot. 19.10.2020 esitas A E kaitsja Tõnu Raidma kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning menetlus lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu. A E käis koos sõbra D Giga, kes ise kalamees ei ole,
7. mail 2020 Peipsi järvel kala püüdmas paadiga nr XXX-xxx. Kala püüdis ta mõrraga, milles koha ei olnud.
8. mail 2020 püüdis A E kalapüügiloa nr XXX alusel Peipsi järvest 2 kg haugi, 90 kg ahvenat ja 7 kg lutsu. Ühtegi koha ta 14.05.2020 püüdnud ei ole. Samuti ei ole A E Peipsi järvel koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923 kala üldse püüdnud. Seda kinnitavad lisaks menetlusaluse isiku ütlustele ka tunnistaja D Gi ütlused ja keskkonnainspektsiooni poolt 18.05.2020 koostatud vaatlusprotokolli lisa 2 - väljavõte 4 14.05.2020 kalalaevaga XXX-xxx esitatud püügilt naasmise teade. Järvelt kaldale sõites ei näinud A E paadi trajektoori peal mingit kotti. Peipsi järvel ja kaldale tuleku piirkonnas oli mitmeid väikseid kalapaate, millel ei pea GPS jälgimissüsteemi peal olema. Kaldale tulles laadis kala ära, tõstis paadi veest välja, et seda remontida, ja läks kala müüma. Paadi jättis kaldale, traktori külge. Umbes kolme tunni pärast läks ta koos D Gi, väikest sõudepaati kontrollima, kas see pärast liimimist vett peab. Kui ta väikese paadiga järvelt tagasi sõitis, siis ta nägi umbes 20-30 meetrit kaldast kaht piirivalvurit kummipaadiga. Kaldale tagasi jõudes, tulid piirivalvurid tema juurde ja küsisid eesti keeles, mida nad teevad. A E selgitas neile, et proovis paati. Piirivalvurid ütlesid, et paat peab lukus olema. A E ütles neile, et lukk on olemas ja ta teeb seda. Piirivalvurid lahkusid. A E koos D Giga läksid ka ära. 2 21.07.2020 koostatud kutsega kutsuti A E 18.08.2020 menetlusaluse isikuna keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi Laak-Randoja juurde. 18.08.2020 keskkonnainspektsiooni menetleja Kairi Laak-Randoja selgitas, et 14.05.2020 leidsid piirvalvurid A Eu paadi liikumise trajektoori lähedalt vee alt koti 25 kohaga ja nad kahtlustavad A Eut nende kohade püüdmises. A E selgitas enda ülekuulamise käigus, et märkis kõik püütud kalad püügilt naasmise teates, kohasid ta püüdnud ei ole, kotti vees ei ole näinud ja ei tea kelle oma see on. A E selgitas, et 14.05.2020 olid Peipsi järvel ja kaldale tuleku piirkonnas mitmeid teisi väikseid kalapaate, millel ei pea GPS jälgimissüsteemi peal olema, ja seega võis see kott kohadega kuuluda ükskõik kellele. A E ei olnud väärteoprotokolliga nõus ja 16.09.2020 esitati väärteoprotokollile vastulause. A E ei olnud väärtegu toime pannud ega
9. mail 2020, Jõgevamaa, Peipsi järv, koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923 kalapüügiloa nr XXX alusel Peipsi järvest kohapüügi keeluajal 25 koha püüdnud. Keskkonnainspektsiooni kogutud tõendid ei ole piisavad, et seostada väärteo toimepanemisega just A Eut Käesoleval juhul võis need kohad püüda keegi isik, kelle kalapaadil ei ole GPS jälgimissüsteemi või püüti need enne 14.05.2020 kell 00.
10. A E oma ütlustega kinnitas, et järvel ja samas piirkonnas liikusid ka teised paadid, mis püüdsid kala. Kõikidel kala püügiks kasutatavatel paatidel GPS seadmeid peal ei ole. Seega võis need kohad püüda keegi neist järvel paatidega olnud inimestest ja jätta kotiga järve. Samuti võisid kalakoti 25 kohaga selle leidmiskohta tuua Peipsi järve hoovused või lained. Keskkonnainspektsioon oli jätnud põhjendamatult tähelepanuta menetlusaluse isiku ja tunnistaja D Gi ütlused. Vastulauses esitatu jättis keskkonnainspektsioon arvestamata, kuid rahuldas vastulause esitaja taotluse ühe osa ja lisas tõendite hulka Peipsi kalalaeva GPS jälgimissusteemi väljavõtte alates 12.05.
11. Otsue kohaselt nähtus väljavõttest, et ajavahemikul 12.05.2020 kell 00:00- 14.05.2020 kell 23:59 andis GPS signaali 338 sõidukit. Koordinaatide N58 49,105; E26 56,923 laheduses sõitis sellel ajavahemikul vaid üks GPS-seadmega varustatud paat, milleks oli XXX-xxx. Vastulause esitaja taotlust tõendina vaadelda Politsei- ja Piirivalveameti radari andmeid koordinaatide N58 49,105; E26 56,923 piirkonnas ajavahemikus 12.05.2020 kell 00.00 kuni 13.05.2020 kell 23.50., ei saanud Keskkonnainspektsioon rahuldada, kuna Politsei- ja Piirivalveamet säilitab radari andmeid tagasivaates vaid ühe kuu. Väärteo materjalide hulgast puuduvad tõendid, et Politsei- ja Piirivalveamet, kui ametiasutus, või T S, kui ametiisik, kes täitis on tööülesandeid, eemaldas Peipsi järvest võrkkoti. Tööülesandeid täitva ametiisikuna oleks T S pidanud koti leidmisel alustama väärteomenetluse ja esimese menetlustoimingu ka ametlikult vormistama või koti võtmisel selle toimingu Korrakaitse seaduse § 52 alusel vallasasja hoiule võtmise protokolliga fikseerima. Seda menetlustoimingut ega rakendatud erimeedet asja hoiule võtmise kohta ei ole tehtud, ei ole protokollitud ega muud moodi fikseeritud. Samuti puuduvad andmed - kes, millal ja millise mõõteriistaga on kindlaks määranud aktis toodud koordinaadid. Seega ei ole eelpool nimetatud akt usaldusväärne ega tõenda, et nimetatud kott leiti just nendelt koordinaatidelt. Vaatlusprotokollis ei ole märgitud, et kalad on värske välimusega. Selles on märgitud silmad olid selged ja kumerad, pupillid mustad, nahk kontrastse värvusega ning lõpused punased. Kohade punased lõpused on näha ka lisatud fotodelt. Seega on keskkonnainspektsioon oma otsuses meelevaldselt väitnud, et kohad on värske välimusega ja püütud samal päeval. Samuti jääb arusaamatuks keskkonnainspektsiooni kindel veendumus, et kalade kogus ja neil võrgulina jälgede puudumine, saab viib järeldusele, et need on püütud mõrraga. 3 25 kala on võimalik püüda ka muude vahenditega sh õngega. Seega nimetatud tõendi alusel ei saa kindlalt väita, et need kalad olid püütud samal päeval ja püütud just mõrraga. 15.05.2020 koostatud kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrus, mille kohaselt on kalade näol tegemist kiiresti rikneva asitõendiga ning need kuuluvad hävitamisele. 15.05.2020 koostatud kalade üleandmise-vastuvõtmise akt, millega on tõendatud, et 15.05.2020 anti kalad üle xxxx loomapargile loomatoiduks. Nimetatud määruse alusel ei hävitatud kohasid. Kohad anti akti alusel Xxx loomapargile loomasöödaks ehk asitõend võeti kasutusse. Sellisel juhul ei olnud tegemist asitõendi hävitamisega, vaid selle tasuta võõrandamisega. Tunnistajate T.S ja A.P ütlustes on vastuolud. T S väitis, et liikudes paadi suunas, hakkas paat neid nähes kalda poole tagasi liikuma ja kuna isikute tegevus paistis kahtlane, kontrollis ta vees läbi ala, kus sõudepaat liikus. T S ei ole selgitanud, milles seisnes isikute kahtlane tegevus, ja miks ta sellisele seisukohale jõudis. A P väitis, et sõudepaat liikus kaldasse ega kinnitanud, et isikute tegevus tundus kahlasena. A P tunnistus, et sõudepaat liikus kaldasse, on kooskõlas A Eu ja D Gi antud ütlustega. Ka tunnistajana ülekuulamisel ei ole kumbki tunnistaja öelnud kes, millal ja millise mõõteriistaga määras kindlaks koordinaadid N58 49,105; E26 56,
12. Käesolevas asjas puuduvad tõendid peale Piirivalveameti (PPA) Mustvee kordoni piirivalvurite T S ja A P enda ütluste, et nad leidsid võrkkoti kaladega koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,
13. Väärteo materjalide hulgast puuduvad tõendid, et Politsei- ja Piirivalveamet, kui ametiasutus, või T S või A P, kui ametiisikud, kes täitsid on tööülesandeid, eemaldasid Peipsi järvest võrkkoti koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,
14. Tööülesandeid täitva ametiisikuna oleks T S pidanud koti leidmisel alustama ise väärteomenetluse ja esimese menetlustoimingu ametlikult vormistama või koti veest väljavõtmisel vormistama selle Korrakaitse seaduse § 52 alusel vallasasja hoiule võtmise protokolliga. Seda menetlustoimingut ega rakendatud erimeedet asja hoiule võtmise kohta ei ole tehtud, ei ole protokollitud ega üldse fikseeritud. Väärteoasja juures puuduvad tõendid, mis näitaks kes, millal ja millise mõõteriistaga on kindlks määranud koti leidmise koordinaadid. Need tegemata jätmised tõendavad, et tunnistajate T Sja A P ütlused koti leidmise asukoha osas ei ole usaldusväärsed. Seega ei ole tõendatud, et nimetatud kott leiti just koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,
15. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja kaitsja tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteo menetlus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid: A E selgitas, et 14.05.2020 läks ta järvele kala püüdma kella 7-8 ajal hommikul koos D Giga paadiga XXX xxx. Väljus enda maja vastast xxx. Paadil on GPS ja teatas väljumisest PPA-le ning tagasi tulles KKI-le. Ta on kutseline kalur ja teostas püüki püügiloa alusel. Ta teadis, et sel päeval oli koha püük keelatud. Tema tahtis püüda ahvenat ja lutsu. Püüdis mõrraga. Kuna kala oli vähe, tuli kella 12-13 ajal juba tagasi. Koha tal ei olnud. Teatas telefoni teel oma tulekust ja kala koguse. Kaldal pani kala traktorile ja viis kokkuostu. Kuna tal paat lekkis, viis selle remonti. Umbes 3 4 tunni pärast läksid paadiga järvele, et kontrollida ning nende juurde tulid piirivalvurid ja käskisid paadi kinnitada. Järvel olid ka teised inimesed kummipaatidega. Umbes 2-3 kuu pärast sai teada, et kohas, kus ta paadiga käis, leiti püütud koha. Väikese paadiga käib ta pojaga kalal õngega püüdmas. Tunnistaja A P andis ütlusi, et 14.05.2020 oli ta piirivalve patrullis, kontrolliti kalda ääres paate. Kella 15-16 paiku märkasid Raja külas kaldast 200 m kaugusel aerupaati. Kui kohale jõudsid, oli paat juba kaldale tõmmatud ja nad käskisid see lukku panna. Nad ütlesid, et hooldasid paati. Paadi juures oli 2 isikut. Nad sõitsid minema ja 200 m pärast märkasid rohelist nööri. Paarimees hüppas vette ja tõmbas välja võrgu koos raskustega. Teatasid kordonisse. Kohapeal tuvastati ka koordinaadid. KKI käskis võtta kalakott ja tuua kordonisse, kuhu tuli ka inspektor, kellele kala üle anti. Kotis oli koha, mida ei tohtinud siis püüda. Neil tekkis kahtlus, et need mehed tahtsid minna sellele kalakotile järgi, kuna suund oli sama. Paadil GPSi ei olnud. Ei näinud ligidal teisi paate. Kui nad paati märkasid, liikus see järve suumas ja siis pööras ringi. Koha leiti 50-200 m kaugusel kaldast. Tunnistaja T S andis ütlusi, et 14.05.2020 oli patrullis koos Piga, kontrolliti kaldaäärt. Raja küla all märkasid kalda ääres alust, liikusid selle suunas. Oli väike paat 2 isikuga. Nad ajasid juttu ja läksid minema. Siis märkasid nad järve põhjas nööri, mille otsas oli võrkkott kohadega. Nad teatasid leiust kordonisse ja KKI andis juhise tuua kott kordonisse. Kott oli kaldast 100-200 m kaugusel ning selle ümbruses teisi paate ei olnud. Ta andis kalakoti KKI-le üle. Kui paati märkas, liikus see kalda poole. Algul nägid, et üks paat tuli kaldale ja teine väike läks järvele. Väikeses padis olnud isikutega suheldi järvel, nad katsetasid paati. Siis läksid nad kaldal olnud isikute juurde ja suhtlesid nendega. Üks neist oli A E. Tunnistaja D G andis ütlusi, et 14.05.2020 käis ta järvel koos A Euga. Ta käib tihti tal abis võrke välja võtmas. Nad läksid Raja külast järvele kella 10 paiku. Nad kontrollisid 2-3 kohta. Kaldast olid nad umbes 6-8 km kaugusel. Nad püüdisd ahvenat, keelatud kala lasid välja. A E ütles, et koha võtta ei tohi. Ta ei mäleta, kas oli koha sel päeval, kui oli siis viskasid selle üle parda. Nad olid järvel 2-3 tundi. Kaldal laadisd kala välja, A E läks kala ära viima ja tema läks koju. Hiljem tuli A E tema juurde ja nad läksid kontrollima paati, mida enne liimisid. Nad sõitsid natuke kalda ääres ja kui tagasi tulid, tuli piirivalve ja ütles, et paat peab olema ketis. Järvel on alati piisavalt paate. Sel päeval oli nende kõrval umbes 5 paati. Kala üleandmise-vastuvõtmise akt (VT toimik lk 1), mille kohaselt annab 14.05.2020 PPA Mustvee kordoni piirivalvur T S Keskkonnainspektsioonile (KKI) üle Peipsi järvest koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,923 eemaldatud võrkkoti, milles on selguseta kuuluvusega ning eluvõime kaotanud kalad (koha). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (VT toimik lk 2-8), kus 15.05.2020 vaadeldakse võrkkotti koos kaladega. Kotis kokku 25 koha. Kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrus (VT toimik lk 9), millega korraldati asitõendiks oleva 25 koha üleandmine Xxx loomapargile loomatoiduks. Kalade üleandmise-vastuvõtmise akt (VT toimik lk 10). Vaatlusprotokoll (VT toimik lk 11-16), milles vaadeldakse Peipsi kalaaeva GPS jälgimissüsteemi, Andmekogu OKAS ja kutselise kalapüügi registrit. Jälgimissüsteemi väljavõtte kohaselt käis 14.05.2020 koordinaatidel N: 58.818417 E: 26.948717 ainult kalalaev XXX-xxx. OKAS 5 väljavõtte kohaselt tegi 14.05.2020 kalalaevaga XXX-xxx püügist naasmise teate A E. Kutselise kalapüügiloaga XXX püüdis 14.05.2020 2 kg haugi, 90 kg ahvenat ja 7 kg lutsu. Kalapüügiloa XXX omanik on xxx, kalur A E, püügivahend on ääre- või avaveemõrd. Karistusregistri väljavõte (VT toimik lk 17-18) A E kohta, et tal on 3 kehtivat väärteokaristust. Kutsetunnistus xxx (VT toimik lk 23), et A E on rannakalur II alates 17.10.
16. Europassi kutsetunnistuse lisa (VT toimik lk 24-25). Volikiri (VT toimik lk 26), mille A E andis Tõnu Raidmale enda kaitsmiseks väärteoasjas
17. Radari andmete väljanõudmine (VT toimik lk 41-45) koos astusega, et andmete saamine pole võimalik, kuna neid säilitatakse 1 kuu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt
18. mail 2020 a püüdis A E Jõgevamaal, Peipsi järvel, koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923 kalapüügiloa nr XXX alusel Peipsi järvest kohapüügi keeluajal 25 koha, rikkudes selle teoga kalapüügiseaduse § 10 lg
19. Menetlusosaluse isiku väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 85 lg 2 järgi, s.o kalapüük keelatud ajal. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Kalapüügiseaduse § 10 lg 2 kohaselt keelatud on püüda kala käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis või ELi õigusaktis või rahvusvahelise lepingu alusel sätestatud keeluajal, alal või püügivõimalust eirates, välja arvatud käesoleva seaduse § 19 lõike 4 alusel lubatud eriotstarbelisel kalapüügil (edaspidi eripüük) või kaaspüügi tingimustel. Kalapüügiseaduse § 85 lg 2 kohaselt kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes või harrastuspüügil püüda lubatud kala koguse ületamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügieeskiri § 33 p 6 kohaselt on Peipsi järves keelatud püüda koha
20. maist
21. juunini, seega oli
22. mail kohapüük Peipsi järvest keelatud. 6 A E süüdistatakse selles, et püüdis
23. mail 2020 a Peipsi järvel, koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923, kalapüügiloa nr XXX alusel Peipsi järvest kohapüügi keeluajal 25 koha. Tegu kvalifitseeriti kalapüügiaeaduse (KPS) 85 lg 1 järgi. A E ei tunnistanud ennast süüdi. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et A E käis 14.05.2020 Peipsi järvel kutselise kalurina kala püüdmas kalalaevaga XXX xxx. Ta oli teadlik, et 14.05.2020 oli koha püük keelatud. A.E ise tunnistab, et püüdis mõrraga kala 14.05.2020, sel päeval oli koha püük keelatud. Tema ütlused on kinnitatud tunnistaja D.Gi ütlustega ja OKAS andmebaasist väljavõttega. Samuti puudub vaidlus selles, et 14.05.2020 oli piirivalvurite P ja S poolt avastatud Peipsi järvest koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,923 võrkkott 25 kohaga, mis oli püütud koha püügi keeluajal. Tunnistajad A P ja T S 14.05.2020 kella 15-16 paiku avastasid kaldast 50-200 m kaugusel koordinaatidel N58 49,105; E26 56,923 võrkkoti kohadega. Kala üleandmise-vastuvõtmise aktiga anti KKI-le üle Peipsi järvest koordinaatidelt N58 49,105; E26 56,923 eemaldatud võrkkott kohadega. Asitõendi vaatlusprotokolliga tuvastati, et võrkkotis oli 25 koha, mis anti üle Xxx loomapargile loomatoiduks. Kohus leiab, et õigusrikkumine KPS § 85 lg 2 järgi on tuvastatud. Samas leiab kohus, et asja materjalidega pole tõendatud, et just A E oleks toime pannud ülalnimetatud õigusrikkumise. Vaidlus seisneb selles, kas A.E püüdis 14.05.2020 25 koha, mis on leitud piirivalve töötajate poolt. Käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi otseset tõendit, mis kinnitaksid A Eu poolt kuriteo toimepanemist. Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamist ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks RKKKo 3-1-1-8-10 p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt tõendite paljusust (RKKKL 3-1-1-114-13) A E seletas, et 14.05.2020 käis Peipsi järvel kaks korda. Algul kella 7-8 ajal hommikul koos D Giga paadiga XXX xxx, tahtis püüda ahvenat ja lutsu. Püüdis mõrraga. Kuna kala oli vähe, tuli kella 12-13 ajal juba tagasi. Koha tal ei olnud. Umbes 3 tunni pärast läksid Giga teise paadiga järvele. Paat oli ennem remonditud ja nad tahtsid paadi kontrollida. Järvel olid ka teised inimesed kummipaatidega. Umbes 2-3 kuu pärast sai teada, et kohas, kus ta paadiga käis, leiti püütud koha. 7 Tunnistaja D.G andis samasisulisi ütlusi, lisades, et nad püüdsid ahvenat. Ta ei mäleta, kas oli koha sel päeval, kui oli, siis viskasid selle üle parda. Järvel on alati piisavalt paate. Sel päeval oli nende kõrval umbes 5 paati. Tunnistajad A.P ja T.S ei näinud, kes ja millal püüdis koha, mis nad 14.05.2020 leidsid kalda lähedal. Tunnistaja A.P seletas, et kella 15-16 paiku märkasid Raja külas kaldast 200 m kaugusel aerupaati. Paadil GPSi ei olnud. Kui nad paati märkasid, liikus see järve suunas ja siis pööras ringi. Ta ei näinud ligidal teisi paate. Tal tekkis kahtlus, et need mehed tahtsid minna sellele kalakotile järgi, kuna suund oli sama. Tunnistaja T S andis ütlusi, et kui ta paati märkas, liikus see kalda poole. Algul nägi ta, et üks paat tuli kaldale ja teine väike (A.Eu paat) läks järvele. Peipsi jäve kalalaeva GPS jälgimissüsteemi väljavõtte kohaselt käis 14.05.2020 koordinaatidel N: 58.818417 E: 26.948717 ainult kalalaev XXX-xxx. OKAS väljavõtte kohaselt tegi 14.05.2020 kalalaevaga XXX-xxx püügist naasmise teate A E. Kutselise kalapüügiloaga XXX püüdis A E 14.05.2020 2 kg haugi, 90 kg ahvenat ja 7 kg lutsu. Kokkuvõttes on asjas kogutud järgmised kaudsed tõendid: Peipsi järve kalalaeva GPS jälgimissüsteemi väljavõte, mille kohaselt käis 14.05.2020 koordinaatidel N: 58.818417 E: 26.948717 ainult kalalaev XXX-xxx; Tunnistaja A.P ütlusi, et algul liikus A.Eu paat järve suunas, ning ei näinud ligidal teisi paate. Samuti asjaolu, et A.E 14.05.2020 väljus järvele kella 15-16 paiku teise paadiga, mis ei olnud varustatud GPS süsteemiga, mis võib kaudselt ära näidata Eu soovi ära võtta varem vette peidetud kala. Kohtu hinnangul, kohtuväline menetleja A.Eu süüdi tunniatamisel ja karistuse mõistmisel ei arvestanud menetlusaluse isik ja tunnistaja Gi ütlusi, et 14.05.2020 oli Peipsil ka palju muid paate, kellel polnud kohustust omada GPS seadet. KPS § 70 lg 1 kohaselt mootoriga varustatud kalalaev Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega. KPS § 33 lg 1 kohaselt kasutatakse kalalaeva vaid kutseliseks kalapüügiks. Seega ei pea harrastuskalastajad kasutama enda paatidel GPS seadet. Sellest tulenevalt ei saa üheselt väita, et teisi paate peale XXX xxx ei olnud 14.05.2020 Peipsi järvel koordinaatidel N58 49,105; E26 56,
24. Samuti ei arvestanud kohtuväline menetleja tunnistaja T.Se ütlusi, kes seletas, et enne A.Eu paati nägi ta teist paati, kes randus samal kohal, kus hiljem rahdus A.E. Tunnistaja ei tea, kas oli teine paat varustatud GPS süsteemiga või mitte. Tunnistaja A.Pe ja T.Se ütlustes on vastuolud A.Eu paadi liikumise suuna kohta ja teiste paatide olemasolu kohta. Kohus ei väida, et tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed, sest igaüks andis ütlusi selle kohta, mis ta ise nägi. Kuid tunnistajate ütluste pinnal tekkivad kõrvaldamata kahtlused, mida tuleb kasutada menetlusaluse isiku kasuks. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et käesolevas kriminaalasjas kogutud kaudsed tõendid ei ole piisavad A.Eu süü tõendamiseks, need ei kummuta süüdistatava kaitseversiooni ning ei kinnita A Eu poolt KPS § 85 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. 8 Kohtu hinnangul puudub A E teos KPS § 85 lg 2 objektiivne koosseis ning kohus ei siirdu järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et A E suhtes tuleb väärteomenetlus KPS § 85 lg 2 järgi tema tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsja esitas kohtuistungil menetluskulude hüvitamise taotluse summas 590 eurot: kaebuse koostamine 2,2 h, istungiks ettevalmistamine 1 h, kohtuistungil osalemine 3 h, kokku 6,2 h. Tunnihind 95 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulud on põhjendatud ning need tuleb kaebuse esitajale riigi poolt hüvitada. Eeltoodu alusel ning juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 2 ja § 29 lg 1 p 1 lõpetab kohus väärteomenetluse. Kohtunik Larissa Prokopenko (digitaalallkiri) 9