Obsah (6)

§ 150§ 423§ 651§ 371§ 4§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12430 Tsiviilasi Liina

) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 150

lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega hagi tagasi võtmise tõttu ei ole võimalik vastuhagejale riigilõivu tagastada. Maakohus märkis, et vastuhageja võib vastuhagist loobuda ja taotleda

§ 150lg 2 p 2 alusel ½ riigilõivu tagastamist.

1. Vastuhageja esitas
2. veebruaril 2021 täpsustatud taotluse, milles palus seoses olukorra muutusega (võimalik kompromiss põhihagis) jätta vastuhagi menetlusse võtmata ehk keelduda selle menetlusse võtmisest. Samuti palus vastuhageja riigilõiv summas 900 eurot tagastada tema esindajale

§ 150lg 1 p 2 alusel.

Alternatiivselt palus vastuhageja tagastada riigilõiv

§ 150lg 1 p 3 alusel ja jätta hagi lihtsalt läbi vaatamata.

MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus jättis
2. märtsi 2021 määrusega vastuhagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ja taotluse vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (p 2). Maakohus jättis menetluskulud vastuhageja kanda (p 3).

§ 423

lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Vastuhageja on

1. veebruaril 2021 võtnud vastuhagi tagasi.
2. veebruaril 2021 on vastuhageja taotlenud vastuhagi menetlusse võtmata jätmist või alternatiivselt vastuhagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus leidis, et vastuhagi menetlusse võtmisest ei ole võimalik keelduda, kuivõrd puuduvad

§-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise alused. Lisaks ei ole võimalik keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu

1. jaanuari 2021 kohtumäärusest, millega on maakohtule tehtud ettepanek vastuhagi menetlusse võtmiseks. Seega leidis kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata. Vastuhageja on vastuhagi tagasi võtmise avalduses esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks. Maakohus leidis, et antud juhul ei kuulu vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Vastuhageja on vastuhagiavalduse esitamisel
2. oktoobril 2020 tasunud riigilõivu 900 eurot.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt ei tagastata riigilõivu olukorras, kus hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Vastuhageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest ja tagastada vastuhagejale tasutud riigilõiv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb vastuhagi jätta menetlusse võtmata. Vastuhagi pole menetlusse võetud ja antud juhul ei oma tähtsust Tartu Ringkonnakohtu seisukoht
2. novembri 2020 määruskaebuse lahendamisel. Kohus on antud tsiviilasjas käitunud vastuhageja tahte vastaselt ja tõlgendanud seadust ebaõigesti. Riigilõiv tuleb

§ 150lg 1 p 2 alusel tagastada.

3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ja rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
2. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Vastuhageja on esitanud määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale. Vastuhageja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, millega jäeti vastuhagiga seotud menetluskulud vastuhageja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust määruskaebusega vaidlustatud osas.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud vastuhagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et kohus saab jätta vastuhagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui vastuhagi on juba menetlusse võetud. Tartu Ringkonnakohus tühistas käesolevas tsiviilasjas
2. jaanuari 2021 määrusega Viru Maakohtu
3. novembri 2020 määruse, millega kohus keeldus vastuhageja poolt
4. oktoobril 2020 esitatud ja
5. novembril 2020 täiendatud vastuhagi menetlusse võtmisest, ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastuhagi võtnud menetlusse enne, kui kostja esitas
6. veebruaril 2021 taotluse jätta vastuhagi menetlusse võtmata. Olukorras, kus vastuhageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist, ei saa jätta hagi läbi vaatamata. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud seaduses. Hagi menetlusse võtmata jätmisel peab kohus seejuures viitama spetsiifilisele puudusele hagiavalduses ja konkreetsele asjakohasele

§ 371lõikele ja punktile.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (

§ 4lg 2).

Kuigi

§ 371

ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnaohus maakohtu määruse vastuhagi läbi vaatamata jätmise osas ja teeb uue määruse, millega jätab vastuhagi menetlusse võtmata. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide

§ 150lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane.

Kuivõrd maakohus ei olnud 10. veebruariks 2021, mil vastuhageja esitas taotluse vastuhagi menetlusse võtmata jätmiseks, vastuhagi menetlusse võtnud, siis võis vastuhageja vastuhagi menetlusse võtmata jätmise taotluse esitamisel eeldada, et

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna vastuhagi ei võeta menetlusse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada riigilõivu tagastamata jätmise osas ja teha selles osas uus määrus, millega rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Vastuhageja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 900 eurot 19. oktoobril 2020 (I kd, tl 153).

§ 150

lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse.

§ 150

lg 1 p 2 alusel tuleb vastuhagejale tasutud riigilõiv summas 900 eurot tagastada. Vastavalt 4 vastuhageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada Monica Meristo-Dmitrijevi arvelduskontole nr X SEB Pank AS-is. 19. Ringkonnakohus leiab, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. Kuna

§ 372

lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes hageja ning ringkonnakohus rahuldab praegusel juhul vastuhageja määruskaebuse täies ulatuses, siis ei kuulu määrus edasikaebamisele Riigikohtule.

§ 150

lg 8 kohaselt ei saa Riigikohtule edasi kaevata ka osas, mis puudutab vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson