) § 341 kohaselt sätestatakse lennuvälja lähiümbrusele nõuded, et tagada lennuohutus (vt majandus- ja taristuministri
Lennuameti pädevust sekkuda lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnistu omaniku põhiõigustesse on täpsustatud
Viidatud sätetele toetudes ei algatata haldusmenetlust. 5. MTÜ Viljandi Lennuklubi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kohustada Lennuametit algatama järelevalvemenetluse lennuohutusnõuete rikkumise lõpetamiseks Lennuvälja kinnistul. Lennuamet on teinud kindlaks lennuohutusnõuete rikkumise Lennuvälja kinnistul: kinnistu omanik on lasknud osadel lennuvälja tõusu- ja lähenemissektoris asuvatel puudel kasvada lubatust oluliselt kõrgemaks ja rikub sellega
lg-st 1 tulenevat kohustust oma tegevuse või tegevusetusega mitte takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist. Nimetatud õigusrikkumine on toonud kaasa piirangud kaebaja tegevusele, kes ei saa lennuvälja kasutada kogu ulatuses. Lennuvälja kaitsevööndis toimuva lennuohutusreeglite rikkumise eest vastutab kaitsevööndi kinnistu omanik. Kuna Lennuvälja kinnistu omanik ei ole õigusrikkumist kõrvaldanud, oleks Lennuamet pidanud omanikule tegema ettekirjutuse rikkumise lõpetamise ja edaspidi rikkumisest hoidumise kohta. Kui ettekirjutust ei täideta, on Lennuametil õigus kohaldada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) alusel. Ei ole võimalik, et kaebaja ise likvideeriks lennuliiklust ohustava puittaimestiku Lennuvälja kinnistul, sest vajalik on raadamine ja Lennuamet peab selleks tegema ettepaneku esmalt kinnistu omanikule. Seadusandja ei ole ette näinud, et kaebaja ise esitaks kinnistu omaniku asemel metsateatise. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta on teinud Lennuvälja kinnistu omanikule kohustuseks võtta liiga kõrge puittaimestik maha ja Lennuvälja kinnistu omanik on kohustust täitmast keeldunud. Kui lennuklubi peab viima raadamise kolmanda isiku kinnistul läbi omaniku eest, siis on tegemist asendustäitmisega ja raadamise kulud peab kandma asendustäitmise adressaat. 2
-ist tulenevate nõuete täitmise kontrollimisel järgima haldusmenetluse seaduses (HMS) ja ATSS-is ette nähtud kohustusi. Ei ole teada, milliseid asjaolusid on vastustaja järelevalvemenetlust algatamata jättes oma kaalutlusõigust teostades arvestanud, kui jõudis järeldusele, et kinnistu omaniku majanduslikud huvid kaaluvad üles õigusaktidega kehtestatud lennuohutusnõuded ja MTÜ Viljandi Lennuklubi huvid. Lennuamet on takistanud Lennuvälja kinnistu puittaimestiku hooldamist enda kinnitatud hoolduskava järgi, mille kohaselt pidas Lennuamet lennuohutusnõuete rikkumise kõrvaldamist kinnistu omaniku kohustuseks. Lennuvälja kinnistul oleva kõrgema taimestiku mahavõtmine ei tekita kinnistu omanikule kahju. Kui kohus leiab, et Lennuameti tegevus on tulenevalt
lg-st 6 olnud seaduslik, tuleb viidatud säte tunnistada Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 13 ja 32 vastuolus olevaks, sest see rikub Lennuvälja kinnistu omaniku PS §-ga 32 tagatud omandi puutumatust.
ette omaniku loata metsa raadamise lennuväljaga külgneval kinnistul, kui see on lennuohutuse tagamise eesmärgil vajalik. Raadamist võib teostada sellest huvitatud isik Keskkonnaameti loal. Asendustäitmine eeldab ettekirjutuse tegemist isikule, kelle suhtes kavatsetakse asendustäitmist läbi viia. Kuna Lennuamet ei ole Lennuvälja kinnistu omanikule ettekirjutust teinud, ei saa piiranguvööndis metsa langetamist käsitada asendustäitmisena. Lennuametile ei ole seadusega pandud kohustust teha piiranguvööndis asuva kinnisasja omanikule tingimata ettekirjutus puude raiumise kohta. Lennuamet otsustab kaalutlusõiguse alusel sobivate meetmete kohaldamise. Lennuamet on kõiki asjaolusid kaalunud ja pidanud õigeks lubada kasutada lennuradasid piiratud ulatuses. Lennuamet on järginud seaduse nõudeid ning andnud hinnangu kõrgemate puude mahavõtmise kohta, samuti pöördunud Keskkonnaameti poole kaebajale metsa raadamiseks loa andmiseks. Lennuamet on arvestanud mõlema poole huvidega. Kohus ei saa piirata haldusorgani kaalutlusõigust ega vastustaja asemel kaaluda menetlustoimingu tegemise vajadust. 3
lg-st 1 ega § 601 lg 2 p-st 2 ei tulene sõnaselgelt, et Lennuameti pädevuses on teha riiklikku järelevalvet väljaspool lennuvälja territooriumi toimuva tegevuse nõuetele vastavuse üle, sh lennuvälja kaitsetsoonis toimuva tegevuse üle. Arvestades aga Lennuameti töötajate kvalifikatsiooni, asjaolu, et Lennuamet teeb riiklikku järelevalvet lennuvälja lennuohutusnõuetele vastavuse üle, lennuväljale ja selle kaitsetsoonile esitatavate nõuete samasugust eesmärki tagada lennuohutus, samuti Lennuametile
§-dega 341, 342 ja 352 antud pädevusi, tuleb
lg 2 p 2 tõlgendada siiski laiendavalt ja lugeda Lennuameti pädevusse kuuluvaks riikliku järelevalve tegemise ka lennuvälja kaitsetsoonis kehtivate piirangute ja kohustuste täitmise üle. Kuna vaidlusaluses küsimuses on järelevalvepädevus Lennuametil ja asjas on tõendatud, et lennuvälja kaitsevööndis asuval kolmanda isiku kinnistul on osa puid kasvanud lubatust kõrgemaks, on asja lahendamisel oluline, kas kolmas isik pidi ise raiet tegema või esitama selleks vajaliku metsateatise. Kui kolmas isik pidi või peab puud ise raiuma, on riikliku järelevalve algatamata jätmine õigusvastane, sest vaatamata kaalutlusruumi olemasolule korrakaitsemeetmete kohaldamisel, on vastustaja rikkunud menetlusreegleid, jättes üldse sekkumata.
§-s 341 sätestatud muu inimtegevuse reguleerimise all tuleb silmas pidada ka sellist käitumist, mis seisneb aktiivses tegevuses looduslike negatiivsete mõjutuste ärahoidmiseks.
lg-d 3-5 panevad lennuvälja käitajale aktiivse tegutsemise kohustuse ka väljaspool lennuvälja ja neid tegevusi peab kõrvaline isik enda kinnistul taluma.
lg-st 1 järeldub, et kaitsevööndi nõuetele vastavuse tagamise kohustus on kaitsevööndis paikneva kinnisasja valdajal, mitte omanikul või lennuvälja käitajal. Samas reguleerivad
lg-d 4-8 üksnes metsa raadamist, mis on metsaseaduse (MS) § 28 lg 4 kohaselt üks mitmest metsaraie liigist. Muude raieliikide kasutamine on kaitsevööndis paikneva kinnisasja omaniku õigusi vähem riivav, kuid seadusega ei ole ette nähtud, kas selliseid raieid peab tegema kinnisasja omanik või lennuvälja käitaja. Seetõttu võib Lennuamet anda ka lennuvälja käitajale õiguse üksikuid lubatust kõrgemaid puid ise raiuda, kui selline raie ei kahjusta lubatud kõrgust mitteületavate puude kasvamist või kinnistut muul viisil. Lennuvälja käitajal tuleb sellise raiega kinnisasja omanikule tekitatud kahju hüvitada. Otsustuse selle kohta, kas raiet peab konkreetsel juhul tegema piiranguvööndis asuva kinnisasja omanik või lennuvälja käitaja, peab tegema Lennuamet, kes annab raieks § 352 lg-s 6 ette nähtud nõusoleku. Selle otsustuse tegemisel on vajalik ära kuulata menetlusosalised (lennuvälja käitaja ja kinnisasja omanik) ning võtta arvesse Keskkonnateenistuse kui MS § 41 lg 81 alusel metsateatise üle otsustava haldusorgani seisukoht. Lisaks peab Lennuamet arvestama, et raietööd ei tohi kahjustada kinnisasja omaniku õigusi suuremas ulatuses, kui lennuvälja kaitsevööndi nõuetele vastavuse tagamiseks on vajalik, ning kinnisasja omanikule tekitatav varaline kahju jääb lennuvälja käitaja kanda. 4
regulatsioonile, sh kaitsevööndis paikneva kinnisasja omaniku talumiskohustusele. Käitaja aktiivsele tegutsemiskohustusele viitab ka
Kui lennuvälja käitaja rikub nõuetekohasuse tagamise kohustust, saab Lennuamet tema suhtes rakendada käitamispiiranguid, nagu käesoleval juhul on ka tehtud; 3)
ei sätesta lennuvälja kaitsevööndis paikneva kinnisasja omaniku kohustust raiet teha. Seda kinnitab ka
lg 2 p 2, mis annab Lennuametile järelevalvepädevuse lennuvälja, mitte selle kaitsevööndis paikneva kinnisasja omaniku üle. Raie tegemise kohustust kui põhiõiguse riivet ei saa aga erinevalt ringkonnakohtu käsitlusest
-i laiendava tõlgendamise teel kinnisasja omanikule panna. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et kaitsevööndis paikneva kinnisasja omaniku omandipõhiõigusest tulenevast raieõigusest saab tuletada ühtlasi tema raiekohustuse; 4)
kohustab lennuvälja käitajat kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikule raiega tekitatud kahju hüvitama. Ebaloogiline oleks lahendus, mille kohaselt peaks kinnisasja omanik esmalt ise raiega seotud kulutused tegema ning need seejärel koos ülejäänud kahjuga lennuvälja käitajalt kahjuhüvitisena sisse nõudma. Ebaloogiline oleks ka esitada hüvitisnõue lennuvälja käitaja vastu Lennuameti ettekirjutuse alusel; 5) sellest, et lennuvälja kaitsevööndis paikneva kinnisasja omanikul on passiivne talumiskohustus, mitte aktiivne tegutsemiskohustus, lähtub ka ehitusseadustiku ehitiste kaitsevööndi regulatsioon, mis on
-i suhtes üldnormiks, ning AÕS-ist tulenevaid analoogseid talumiskohustusi käsitlev 5
lg-st 2, ja lg-test 4–6 tulenevalt on Lennuameti rolliks raieks riigipoolse keskkonnaõigusliku nõusoleku hankimine või asendamine, kui ta peab raiet lennuohutuse pärast vajalikuks. Praegusel juhul esitaski Lennuamet asjakohase taotluse Keskkonnaametile; 7) riiklik järelevalve kui olemuselt kolmanda isiku põhiõigusi riivav meede ei saa antud olukorras erinevalt ringkonnakohtu käsitlusest toimuda kolmanda isiku õiguste kaitse põhjendusel, kuna Lennuvälja kinnistu omanik on väljendanud vastuseisu raiele ilma kaebajaga tsiviilõiguslikku hüvitamiskokkulepet saavutamata.
-i kohaselt on Lennuameti pädevuses riiklik järelevalve lennuohutusnõuetele vastavuse üle. Lennuametil ei ole õigust tõlgendada
-i järelevalvepädevust sätestavaid norme kitsendavalt enda kasuks. Lennuamet on olnud lennuohutusnõuete rikkumisest Lennuvälja kinnistul teadlik alates aastast 2013, kuid on jäänud õigusvastaselt tegevusetuks. Kaebaja on täitnud kõik oma
-ist tulenevad kohustused lennuohutuse tagamisel ja püüdnud igati olukorda kohtuväliselt lahendada. Lennuvälja kinnistu omanikul või valdajal on kohustus lõpetada määrusega nr 50 kehtestatud puittaimestiku kõrguse piirangute rikkumine, see kohustus ei väljendu üksnes kohustuses taluda lennuvälja käitaja tegevust, vaid hõlmab
lg 1 kohaselt ka kohustust oma tegevusetusega mitte takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist ega ohustada lennuliiklust, st kohustust aktiivselt lennuohutuse tagamiseks tegutseda. Lennuvälja omanik on ka avaliku korra eest vastutavaks isikuks korrakaitseseaduse (KorS) tähenduses. Lennuvälja käitajal ei ole õigust võõral kinnistul omavoliliselt õigusrikkumist lõpetada. Lennuameti koostatud hoolduskavaga ei ole lennuvälja käitajale pandud kohustust Lennuvälja kinnistul metsa või puittaimestikku likvideerida. Lennuväljale kehtestatud käitamispiirangud ei lõpeta lennuliiklusele ohtlikku olukorda naaberkinnistul. Lennuamet ei ole märkinud, millisest õigusaktist tulenevad alused annavad talle õiguse kehtestada käitamispiiranguid. Lennuvälja kinnistu omanik ei ole keeldunud oma kinnistul asuvat metsa raadamast, mistõttu ei ole Keskkonnaametil alust väljastada
-is on 7
Ringkonnakohus on tõlgendanud
-i selliselt, et Transpordiameti (Lennuameti) pädevus teostada riiklikku järelevalvet lennuohutuse nõudeid rikkuva tegevuse üle lennuvälja kaitsevööndis paikneval kinnisasjal tulenes
S § 6 lg 2 alusel aga politseil kui üldkorrakaitseorganil. Kolleegium nende seisukohtadega ei nõustu. 18.
lg 2 p 2 kohaselt on Transpordiameti (Lennuameti) pädevuses riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle.
lg 1 kohaselt on lennuväli maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks.
lg 1 kohaselt on lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust.
19. Seega võib
lg 2 p 2 sõnastusest selle koostoimes
lg-ga 1 ja § 341 lg-ga 1 järeldada, et see säte ei reguleeri järelevalve tegemist lubatust kõrgema metsa või muu puittaimestiku kõrvaldamise kohustuse üle väljaspool lennuvälja territooriumi. Kinnisasi, millel kasvava metsa lennuohutusnõuetele vastavuse üle selles asjas vaieldakse, ei asu lennuvälja territooriumil, vaid piirneb lennuväljaga, asudes lennuvälja lähiümbruses
Transpordiameti (Lennuameti) pädevust teha riiklikku järelevalvet eelnimetatud nõuete täitmise üle väljaspool lennuvälja territooriumi ei tulene ka muudest
Seda ei ole antud
-i 91. peatükis ette nähtud normidega ka muude
-i alusel riiklikku järelevalvet tegevate korrakaitseorganite pädevusse. 20. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda Transpordiameti (Lennuameti)
-i 91. peatükis sätestatud järelevalvevõimaluse puudumine olukorras, kus lennuvälja kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda, õiguslikku lünka lennuohtude tõrjumise ja korrarikkumiste kõrvaldamise süsteemis.
-i regulatsioon moodustab terviku ja lennuohutust tagavad normid ei pea olema koondatud üksnes
-i 91. peatükki ega olema rakendatavad üksnes riikliku järelevalve menetluse kaudu
Kui õigustloov akt näeb ette muud normid ohtude tõrjumiseks või korrarikkumiste kõrvaldamiseks lennuvälja lähiümbruses, siis ei ole tegemist lüngaga, mida tuleks täita KorS § 6 lg-s 2 sätestatud üldkorrakaitseorgani pädevusega. KorS § 6 lg 2 eesmärgiks on reguleerida korrakaitseorganite tegevust üksnes olukorras, kus avalikku korda ähvardav oht või korrarikkumine jääks pädevuslünga tõttu kõrvaldamata (vt KorS-i eelnõu (49 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskiri, lk-d 8 ja 26). Praeguses asjas sellise olukorraga tegemist ei ole (vt ka käesoleva otsuse p 26). 8
Lennuvälja kaitsevööndis asuva ja lennuliiklust ohustava metsa ning muu puittaimestiku kõrvaldamist reguleeriv menetlus on ette nähtud
Neist tuleneb, et kui kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik keeldub lennuliiklust ohustava metsa raadamiseks nõusolekut taotlemast ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Transpordiameti (Lennuameti) poole. Sama käib ka selle kohta, kui kinnisasja omanik keeldub muud puittaimestikku raiumast. Kui Transpordiamet (Lennuamet) peab metsa raadamist lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Transpordiametil (Lennuametil) õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Kui Transpordiameti (Lennuameti) hinnangul on muu puittaimestik vaja lennuliikluse ohutuse tagamiseks likvideerida, on lennuvälja omanikul õigus seda teha ning kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik saab lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. 22. Kolleegiumi arvates ei võimalda eelnimetatud normid kohaldada selles asjas
-i 91. peatükis ette nähtud riikliku järelevalve menetluse norme.
lg-tes 5–7 sätestatud menetlus kaotaks mõtte, kui Transpordiamet (Lennuamet) saaks kohustada kinnisasja omanikku või lennuvälja käitajat metsa või muud puittaimestikku raiuma ka
23. Ringkonnakohus tõlgendas
lg 2 p 2 laiendavalt muuhulgas seetõttu, et tema arvates on
lg-te 5–7 kohaldamisala piiratud, sest need reguleerivad üksnes metsa raadamist, mitte aga kõiki MS § 28 lg-s 4 nimetatud metsaraieid. Metsa raadamine on MS § 32 lg 1 kohaselt raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb sellest lähtuvalt mõista raadamisena
tähenduses iga raiet, mida tehakse lennuvälja kaitsevööndile kehtestatud nõuete täitmise eesmärgil. Seda järeldust ei väära ka asjaolu, et
§-s 352 nimetatud raiet ei tehta mitte maa, vaid selle kohal asuva õhuruumi kasutamise tagamiseks. 24.
lg 2 p 2 laiendava tõlgendamise vajadust ei tulene ka asjaolust, et
lg 5 kohaselt algatab menetluse metsa või muu puittaimestiku likvideerimiseks lennuvälja käitaja oma pöördumisega Transpordiameti (Lennuameti) poole. Käitaja tegevusetuse korral ei jää oht lennuliiklusele kõrvaldamata.
lg 1 kohaselt peab lennuväljal olema kehtiv sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad lennuvälja käitamistingimused. Kui kaitsevööndis kasvav mets või muu puittaimestik on lubatust kõrgem, siis mõjutab see ka õhusõidukite ohutu käitamise võimalust lennuvälja territooriumil.
lg-te 1 ja 3 koosmõjust tuleneb, et kui lennuvälja lähiümbruses, sh lennuvälja kaitsevööndis, asuv lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle, seab Transpordiamet (Lennuamet) piirangud lennuvälja käitamistingimustele ja võib nõuda lennuvälja käitajalt lennutakistuse markeerimist või valgustamist 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 peatükis 6 kehtestatud nõuete kohaselt. 9
Transpordiamet on kohustatud tegema järelevalvet sertifikaadi ja käitamistingimuste nõuete järgimise üle ka omal algatusel. Määruse nr 66 § 11 p 7 kohaselt on käitaja kohustatud sertifikaadiga lubatavale lennutegevusele mittevastavate tingimuste avastamise korral rakendama lennuohutust tagavaid käitamise piiranguid ning teavitama sellest Transpordiametit (Lennuametit). Kui lennuvälja käitaja soovib, et lennuvälja kaitsevööndis asuva metsa või muu puittaimestiku kõrgusest tingitud käitamistingimuste piirangud lõpetataks, on tal võimalik pöörduda kinnisasja omaniku poole. Kui viimasega kokkulepet ei saavutata, võib käitaja pöörduda
26. Eelnevast nähtub, et
lg 2 p-st 2 tuleneva järelevalvepädevuse laiendavat tõlgendamist ei toeta lennuohutuse üle tehtava järelevalve lünklikkuse ärahoidmise ega järelevalve efektiivsuse tagamise vajadus. Kolleegium peab siiski vajalikuks rõhutada, et käesolevas otsuses tehtud järeldusi Transpordiameti (Lennuameti) riikliku järelevalve pädevuse ulatuse kohta ei saa automaatselt laiendada järelevalve tegemisele muude
-ist tulenevate nõuete täitmise üle, sh järelevalve tegemisele lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevuste üle
352 lg 3 mõttes. Ei ole välistatud, et muude nõuete puhul, mille üle järelevalve teostamisel puudub
lg-tes 5-7 sätestatuga võrreldav eriregulatsioon, võib olla vajalik anda korrakaitseorganite järelevalvepädevusele teistsugune ulatus või sisu kui praeguses asjas.
Kaebaja taotlust ei ole võimalik käsitada seisukoha saamiseks Transpordiameti (Lennuameti) poole pöördumisena
lg 5 tähenduses ning see ei olnud ka muul viisil suunatud
§-s 352 ette nähtud menetluse algatamisele.
Transpordiamet (Lennuamet) avaldas valmidust algatada
lg-tes 5–7 ette nähtud menetlus, kui Lennuvälja kinnistu omanik ei nõustu metsa ise raadama. 29. Kuna kaebaja taotles vastustajalt sellise haldustegevuse läbiviimist, mis ei olnud vastustaja pädevuses, siis oli riikliku järelevalve menetluse algatamata jätmine õiguspärane. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.