1-17-7441/177

(16230104826)Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Viru Vangla materjalid Aleksei Galotini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Aleksei Galotin (isikukood 37302272232; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 20.04.2017 ja lõpp 20.10.2021 Kaitsja Valeryi Gimaev Kohtuistungi toimumise aeg 09.02.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Aleksei Galotin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksei Galotinilt menetluskuluna riigituludesse 76 (seitsekümmend kuus) eurot ja 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1 1-17-7441
2. Viru Vangla esitas 04.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Galotini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. A. Galotin tunnistati süüdi Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja KarS § 266 lg 2 p 1 - § 25 lg 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 4 aastat ja 6 kuud. Karistusaja algust arvestati alates A. Galotini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.04.
5. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, nimetades teda väheohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). Märgatavad ohtlikkuse tunnused puuduvad. Isik on sooritanud tegusid, mille tagajärjeks on olnud materiaalsed kahjud (nt vargus, kelmus) või kahjud, mis ei ole põhjustanud vigastusi (nt elatise mitte maksmine, asja omavoliline kasutamine). Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 68%.
6. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Galotini tingimisi enne tähtaega vabastada, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 20.10.
7. Lisaks tuleb A. Galotinile määrata KarS § 75 lg 2 p-des 1, 21 ja 4 ettenähtud kohustused.
8. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab A. Galotini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
9. Süüdimõistetu A. Galotin palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta selgitas, et kui ta pääseb vabadusse, siis hakkab ta elama nagu korralik kodanik – jätkab tööl käimist ning asub tasuma oma võlgu, kuna neid on tal palju. Distsiplinaarkaristuse kohta märkis A. Galotin, et neil on avavanglas võimalus poes käia ning ta käis Maximas, kus pani ostukorvi ka likööriga kompvekke, mille hinnaks oli 1 euro ning tagasi tulles ütles valvur, et tegemist on alkoholi sisaldavate komvekkidega. A. Galotin arvas, et tegelikult tal alkoholiprobleeme ei esine kuigi võib praegu küll tarvitada, kas siis pidudel või vahepeal, kuid sageli ikkagi mitte. Mh oli ta seisukohal, et suudab täita kõiki kohustusi, mida kohus talle määrab, sh kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks märkis A. Galotin, et läbis vanglas AA teenuse ning kriminaakorras karistatud isikutega ta ei suhtle.
10. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et A. Galotinit tuleb käsitleda kui isikut, kes on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Iseloomustuses on kirjas, et A. Galotin on 6-l korral kriminaalkorras karistatud, kuid 5 neist on siiski arhiveeritud. Samuti, mis puudutab Rootsi karistust, siis ka seda ei saa käesoleva taotluse läbivaatamisel arvestada, kuna Riigikohus on öelnud, et neid EL otsuseid saab arvestada ainult siis, kui need on saadetud rahvusvahelise taotluse raames. Iseloomustusest nähtub, et A. Galotin kannab karistust avavangla osakonnas ning käib tööl väljaspool vanglat. Seega karistuse kandmise katmine vangistuse näol on muutunud formaalsuseks, kuna enam aega viibib ta vabaduses. Vanglas Galotin on aktiivselt tegelenud enda valmistamisega asuda seaduskuulekale teele, ta on omandanud eriala, läbinud sotsiaalprogrammi „Elusviisitreening“ ja avavanglas viibimine näitabki seda, et isik on muutunud ja asunud õiguskuulekale teele. Tõsi küll, et teda on vangistuses karistatud ühel korral distsiplinaarkorras, kuid kaitsja leiab, et see distsiplinaarrikkumine ei ole suur. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad tagajärjed samamoodi räägivad A. Galotini ennetähtaegse vabastamise kasuks. Galotinil on võimalus jätkata tööd samas ettevõttes, kus ta praegu töötab ning tal on vabanedes olemas elukoht. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et A. Galotinit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2 1-17-7441
12. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
15. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Galotinile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta ajavahemikul 22.06.2020-20.08.2020 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Kinnipeetav tegi järeldused, et tarbimine on otseses seoses kuritegudega, tunnistab oma probleemi ja on valmis muutma oma eluviisi. A. Galotin on valmis otsima abi, kui tekivad sõltuvusega seotud probleemid. Isik on motiveeritud kasutama saadud teadmisi ja oskusi vabaduses. Perioodil 18.02.2020-28.09.2020 omandas ta xxx eriala I -V kutsehariduskeskuses. A. Galotin töötas alates 07.10.2020 kuni 10.12.2020 xxx -ja xxx. Isik käis Eesti Töötukassas 23.11.2020, kus registreeris end aktiivseks tööotsijaks, kuna A. Galotin vormistati väljaspoole vanglat tööle, siis vajadus Eesti Töötukassas käimiseks puudub. Alates 10.12.2020 on kinnipeetav A. Galotin lubatud väljaspool vanglat tööle H E AS-i tähtajatu töölepinguga. 13.11.2020 viibis A. Galotin lühiajalisel väljasõidul kodus, mille raames tugevdas suhteid emaga. Alates 14.09.2020 paikneb kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonnas.
16. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Galotin on saanud ühel korral, s.o 30.11.2020 distsiplinaarkaristuse, põhjuseks keelatud eseme omamine. Kinnipeetav rikkus Vangla sisekorraeeskirja § 641 p-st 7 tulenevat nõuet, kui tõi avavanglasse keelatud eseme, milleks oli alkoholi sisaldav toode (Šokolaadikompvekid kirss Likööris). Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-191-06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus aga täidetud ei ole. On igati positiivne, et A. Galotin on osalenud sotsiaalprogrammis ja omandanud eriala. Lisaks on A. Galotin vangistuses viibimise perioodil olnud hõivatud tööga. Kohus on seisukohal, et kahtlusteta näitab töö tegemise soov ja valmisolek kinnipeetava valmisolekusse panustada ühiskonna toimimisse läbi oma aktiivse tegevuse. Samas on distsiplinaarüleastumine märk sellest, et A. Galotin ei ole suutnud viimaste kuude jooksul siiski alati reeglitele alluda. Isiku elutingimused 3 1-17-7441
17. Vangla iseloomustusest tulenevalt elas A. Galotin enne vangistust xxx asuvas ühiselamutüüpi majas, milles üüris tuba. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx. Tegemist on ühiselamuga, kus osaliselt elavad ka kriminaalse minevikuga isikud. Antud elamispind kuulub J M OÜ-le. J M OÜ andis oma nõusoleku isiku elama asumiseks antud aadressile. A. Galotin on Eesti Vabariigi kodakondsusega ning omab isikut tõendav dokument kehtivusega kuni 13.08.
19. A. Galotini iseloomustus näitab, et ta alustas alghariduse omandamist A koolis, õppis seal kuni 3.klassini. Seejärel asus õppima K –J I. Põhihariduse omandas Rummu vanglas, Murru vanglas on lõpetanud 10.klassi. Keskharidust ei oma ning riigikeelt ei valda. Varasema vangistuse ajal Viru Vanglas
20. aastal osales riigikeele A1 taseme õppes, kuid ei sooritanud eksamit.
21. aastal on Tallinna Vanglas osalenud inglise keele õppe algkursusel. Käesoleva vangistuse ajal omandas keevitaja eriala. A. Galotin usub, et eriala annab talle võimaluse lõpetada kuritegude toimepanemine. Vestlusel on väitnud, et puudulik haridus on olnud tema elus takistuseks ja soodustanud ka kuritegelikku käitumist. Avavanglaosakonnas soovib täiendada keevitaja eriala läbi Töötukassa.
22. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et A. Galotin ei töötanud enne vangistust, teenis majanduslikku kasu kuritegelikul teel ning tal puudus legaalne sissetulek. Kinnipeetav ei oma pikaajalist töökogemust, ent on teinud vahel juhutöid (mitteametlikud, remonditööd). Väidab, et
23. aastal töötas ametlikult M S M ühe kuu. Töölt lahkumise põhjusena märgib madala töötasu. Töötamise registri 01.10.2020 väljavõttest nähtub, et isik ei ole ametlikult töötanud. Ta tunnistab, et pole oma elus eriti töötanud ning on valdavalt varastanud selleks, et raha saada. Kuriteo tulemusena on tekitanud kannatanutele olulist varalist kahju. A. Galotini majanduslikku olukorda enne vangistust võib pidada halvaks, kuna tal puudus igakuine kindel sissetulek, majanduslikku kasu teenis vaid varavastaseid kuritegusid toime pannes. K-raha andmetel on täitmata rahalisi nõudeid 6923,75 eurot. Vabaduses ei ole olnud huvitatud nõuete täitmisest, kuritegude käigus saadud majanduslik tulu kulus enamasti sõltuvuskäitumise rahuldamiseks - alkoholi ja narkootikumide soetamiseks. Ise ei tunnista, et vajas raha eeltooduks, nimetab, et varastas, kuna oli vaja ära elada. A. Galotini majanduslikku toimetulekut iseloomustab pidevate varavastaste kuritegude toimepanemine. Vanglas on osalenud Töötukassa poolt läbi viidud karjäärinõustamisel. Alates 10.12.2020 on isik vormistatud tööle väljaspoole vanglat H E AS-i, kuhu ta plaanib tööle asuda ka peale ennetähtaegset vabanemist, mida kinnitab ka H E AS personali juht. Hetkel on isik tööle vormistatud tähtajatu lepinguga, katseajaga neli kuud.
24. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ühiselamu näol, mis on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna sobiva elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 määrus asjas nr 1-16-6694 p-d 12-20). Ka on H E AS garanteerinud A. Galotinile vabanemisel töökoha, mis toob kaasa igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Töökoha ja sissetuleku olemasolu maandab mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod pani ta muuhulgas toime materiaalse kasu saamiseks, kuid tuleb arvestada ka asjaolusid, et isikul on tasumata rahalisi kohustusi pea 7000 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks. Negatiivsena toob kohus välja ka asjaolu, et A. Galotin ei ole näidanud ülemäära suurt huvi riigikeele omandamise vastu. Vabastamise võimalikud tagajärjed 4 1-17-7441
25. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
26. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Galotin on varasemalt kuuel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab viiendat korda (sh üks vangistus Rootsis). Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul üks kehtiv kriminaalkaristus, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Galotini vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
27. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus. A. Galotin kannab käesolevat karistust süstemaatiliste varguste ja elamiseks kasutatavasse ruumi omavolilise sissetungi katse ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest. Kohtuotsusest nr 1-17-7441 nähtub, et kinnipeetav mõisteti süüdi üheksas erinevas varguse episoodis, mis oli sooritatud alates
28. aasta oktoobrist kuni
29. aasta aprillini ehk vaid ligikaudu poole aasta jooksul. Antud vargused oli toime pandud grupi poolt sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Kuriteo episoodid olid toime pandud ettekavatsetult. Soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid (alkoholi ja narkootikumide tarvitamine), majanduslikud probleemid ja puudulik probleemilahendusoskus.
30. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et meditsiiniosakonna info kohaselt Tallinna Vanglast saabudes kinnipeetaval väliseid joobe tunnuseid ei esinenud. Küll on aga A. Galotinil diagnoositud xxx (anamneesis). Enne vangistust tarvitas igapäevaselt peamiselt kokaiini ja kanepit, lisaks erinevaid tablette (suukaudselt). Esimest korda tarvitas narkootikume (kanep) 14-aastaselt. Tunnistab narkootikumidest saadud üledoosi. Ei ole kunagi viibinud võõrutusravil. Eelnevalt on kinnipeetav tunnistanud narkootikumide tarvitamist (kokaiini ja kanepit) koos alkoholiga. Viimane tarvitamine oli veebruaris
31. Isik möönab, et varastas selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Varasemalt on vestlusel väitnud, et on mõistnud narkootikumide tarvitamisest loobumise olulisust, kuid siiski on jätkanud narkootikumide tarbimist ja kuritegude toime panemist. Narkootikumide tarvitamise sagedust hinnates alahindab isik tugevasti oma sõltuvuskäitumist. Kinnipeetav väidab, et proovis kanepit igakuiselt umbes 10 korda kuus ja kokaiini igal nädalavahetusel. A. Galotin ei suuda aru saada, et tema narkootikumise tarvitamise sagedus viitab sõltuvusele, mitte proovimisele. Iseloomustuse kohaselt puuduvad faktilised andmed selle kohta, et viimase kuriteo toimepanemise ajal oleks A. Galotin olnud alkoholijoobes. Kinnipeetav tunnistab, et joob õlut, viina ja brändit ning väidetavalt vaid tähtpäevadel. Ametniku hinnangul ei ole kinnipeetava väide usutav, kuna on vähe tõenäoline, et kinnipeetav sooritab kuritegusid vaid tähtpäevadel. Samuti on A. Galotin tunnistanud, et sooritas varavastaseid kuritegusid muuhulgas ka selleks, et alkoholi ostmiseks raha hankida. Alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldset käitumist ei ole fikseeritud. A. Galotini arvates tarvitas ta alkoholi nii ammu aega tagasi, et sellega probleemi ei esine. Kinnipeetav ei suutnud varasemalt aru saada, kuidas alkoholi tarvitamine mõjutab tema käitumist ja igapäevast tegevust. Samuti ei suutnud ta mõista alkoholi kuritarvitamise tagajärgi ja ohtlikkust. Ajavahemikul 22.06.202020.08.2020 läbis A. Galotin sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Läbiviija hinnangul on isik teinud järeldused, et tarbimine on otseses seoses kuritegudega, tunnistab oma probleemi ja on muutma enda eluviisi. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
32. Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub kinnipeetava mõningane impulsiivne käitumine korduvates seaduserikkumistes samalaadsete kuritegude toimepanemises. A. Galotin suudab planeerida oma kuritegelikku käitumist vastavalt plaanile, mis on eelnevalt kuriteokaaslastega kokku lepitud. On võimeline oma eesmärkide saavutamiseks kuritegusid toime panema ja ei pea oma käitumist taunitavaks. Otsuste tegemisel ei ole võimalik täheldada emotsionaalsust 5 1-17-7441 või mõtlematust. Majandusliku kasu saamine on A. Galotini jaoks üles kaalunud hilisema võimaliku tagajärje, milleks on süüdimõistmine kohtus ja vangistus. A. Galotin teadvustab oma probleemi, mis seisneb kuritegelikul viisil majandusliku kasu saamises. Tulevikuks on seadnud eesmärgiks täiendada keevitaja eriala ja seejärel asuda tööle keevitajana. Käesolevalt on kinnipeetav vanglas olles omandanud keevitaja eriala. Kinnipeetav on näidanud, et ta püüdleb oma eesmärkide poole. Vangla hinnangul väljenduvad kuritegelikud hoiakud A. Galotini suhtumises enda toimepandud kuritegudesse. A. Galotinil on käesolevaks ajaks väljakujunenud harjumus elatuda kuritegevusega saadud tulust. Seda harjumust on süvendanud kriminaalse taustaga isikutega pidev suhtlemine ja koos kuritegude toimepanemine.
33. Nii vangla iseloomustusest, vestlusest A. Galotiniga kui ka tema kohtuotsusest ilmneb, et peamiseks probleemiks, mis muudab A. Galotini kuritegelikult ohtlikuks, on raske finantsolukord ja sõltuvusprobleemid. A. Galotin on möönnud, et pani varguseid toime selleks, et saada raha narkootikumide soetamiseks. Sõltuvusprobleeme kinnipeetav aga selgelt alahindab. A. Galotini seisukohtadest kohtus saab järeldada, et tema arvates on alkoholist loobumine üksnes otsustamise küsimus. Ei saa välistada, et mõni kindla iseloomuga ja selge motivatsiooniga inimene, kes on oma senise käitumisega tõestanud, et on võimeline tegema puhtalt tahtejõu najal kardinaalseid elumuutusi, oleks tõesti võimeline lihtsalt otsustama alkoholist loobumist, aga miski A. Galotini andmetes ei viita sellele, et just tema on selline isiksus. Käesolevalt ei saa välistada, et probleemide/raskuste ilmnemisel, leiab A. Galotin taas tee sõltuvusainete juurde, mis omakorda viib õigusrikkumiste toimepanemiseni. Seda süvendab kohtu hinnangul ka asjaolu, et A. Galotini õlul lasub suur võlgnevus, mis raskendab vabaduses seaduslikul teel teenitud vahendite arvelt toimetulekut.
34. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vabanedes võib A. Galotin pöörduda oma endise elustiili juurde ning hakata taas tarvitama sõltuvusaineid, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Nimetatut mõjutab kohtu arvamusel ka asjaolu, et A. Galotini vabanemisjärgseks elukohaks oleks ühiselamu. Selline elukoht ei soosi kohtu hinnangul süüdimõistetu edasist õiguskuulekust. Ühiselamu on eelkõige selliseks kohaks, kus elavad teiste elukohtade puudumisel vangistusest vabanenud isikud, sh ka sõltlased, kes võivad üksteisele soovimatut negatiivset mõju avaldada. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et meditsiiniosakonna andmetel on A. Galotinil diagnoositud xxx. Ühiselamusse elama asumine tõstab kohtu hinnangul riski, et A. Galotin asub taas sõltuvusaineid tarvitama ning see omakorda tõstab uute õigusrikkumiste tõenäosust. Lisaks ei saa kohus jätta märkimata asjaolu, et A. Galotini käitumine pole olnud vanglas üheselt õiguskuulekas – nii omab ta üht distsiplinaarkaristust keelatud eseme omamise eest. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt.
35. Küll aga ei jäta kohus tähelepanuta A. Galotini pingutusi (vanglas töötamine, eriala omandamine, sotsiaalprogrammis osalemine ning kindla töökoha olemasolu) ning hindab neid kiiduväärseks, kuid on siiski seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud A. Galotini valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuriteod ja sõltuvusprobleemid ning lisaks ka vangistuse kestel saadud distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et ainult eeskujuliku käitumise puhul kinnipidamisasutuses on põhjendatud vaagida tõsiselt ennetähtaegse vabastamise põhjendatust, sest nimetatu näitab seda, et süüdimõistetu on mõistnud seda, et tuleb püüelda õiguskuuleka käitumise suunas.
36. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata arvukatele A. Galotini vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises 6 1-17-7441 õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul vääriks süüdimõistetu käesoleval juhul kohtu poolset usaldust kanda karistus ära teistel tingimustel siis, kui tema käitumisele vanglas poleks võimalik mingeid etteheiteid teha. Käesoleval juhul ei võimalda aga kehtiv distsiplinaarkaristus kohtul öelda, et süüdimõistetu puhul on karistuse eesmärgid saavutatud ning põhjendatud on tema ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine.
37. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Seda, et vangla ohuhinnang (antud juhul märgitud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 68%) on sisutühi ja ebausaldusväärne, on põhjendatud juba Tartu Ringkonnakohtu 28.11.2018 määruses. Riigikohtu kohtumääruses nr 1-09-14104 on nimetatud ammendavalt põhjused, miks sellisele riskihinnangule ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda ei saa. Nii pole võimalik kontrollida, missugust metoodikat vangla hinnangu andmiseks kasutas ja missuguseid asjaolusid ning miks arvesse võttis, selleta aga pole arusaadav, miks väljendub uue kuriteo toimepanemise risk just sellistes tõenäosuse määrades. Samuti pole kohtul võimalik analüüsida, kas riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid.
38. Kohtuistungil osales kinnipeetava A. Galotini kaitsjana määratud korras kaitsja V. Gimaev. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 76,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Galotinilt välja mõista. Kohus leiab, et A. Galotinile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.
39. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Galotini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 7