Obsah (5)

§ 306§ 310§ 181§ 87§ 63

1-20-9254 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9254 (18267000320) Kohtunik Tambet Grauberg K

§ 306, § 311, § 199, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Mõista T. K. süüdistuses Kar

S § 199 lg 1 järgi õigeks. 2.

§ 310lg 2 alusel jätta kannatanu K.

K. esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. 3.

§ 181

lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda, milleks on tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 54,44 € ja määratud kaitsjale määratud tasu 757 €.

1. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ja kannatanule. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. 1 1-20-9254 Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu 19.02.
2. a. Süüdistuse sisu T. K. süüdistatakse selles, et tema eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid veebruarikuus 2018 a, viibides K. K. kuuluval X kinnistul X külas X maakonnas, raius tahtlikult ebaseadusliku omastamise eesmärgil X ja X maaüksusi eraldava piirikraavi X maaüksuse poolse kraavi pervelt maha 150 meetri ulatuses erineva suurusega puid, millised T. K. lasi transportida enda taluhoovi X talus X külas. Oma teadliku ja tahtliku tegevusega ning raiutud puude ära viimisega enda elukohta tekitas T. K. K. K. kui X kinnistu omanikule varalise kahju 600 euro suuruses summas. Seega T. K. oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et T. K. süü on talle KarS § 199 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteos tõendamist leidnud. Prokurör taotles T. K. karistamist rahalise karistusega, s.o 80 päevamäära, s.o 800 €. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt jätta karistus täitmisele pööramata, kui T. K. ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Prokuröri hinnangul puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaid asjaolud. Samuti palus prokurör süüdistatavalt T. K. välja mõista menetluskulud. 1.
3. Kaitsja leidis, et T. K. ei ole kuritegu toime pannud, mida ei kinnita ükski prokuröri esitatud tõend. Kaitseversiooni kohaselt puuduvad T. K. teos kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Süüdistatav T. K. ei tunnistanud end kohtuistungil süüdi. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus leiab, et T. K. süüks arvatud kuritegu karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 1 järgi ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb süüdistatav T. K. õigeks mõista. 2.
5. Süüdistuse kohaselt on T. K. veebruarikuus
6. a kannatanu K. K. kuuluval X kinnistul raiunud ebaseadusliku omastamise eesmärgil X ja X maaüksusi (edaspidi: kinnistud) eraldava piirikraavi X maaüksuse poolse kraavi pervelt maha 150 meetri ulatuses erineva suurusega puid. KarS § 199 lg 1 näeb kuriteokoosseisu objektiivsete tunnustena ette võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, seega on vaja esmalt tuvastada süüdistuse esemeks olev võõras vallasi. Tunnistaja X1 ütluste kohaselt nägi ta esimesena, et T. K. raiub kannatanu ja süüdistatava piiril asuval kraavil puid, millest teatas kannatanule. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatav T. K. on teostanud süüdistuses nimetatud ajal raiet, süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta kinnistute vahel asuva kraavi pervel raiet
7. a detsembrist alates kuni
8. a veebruarini. 2.1.
9. Süüdistusest ei nähtu puude kogust ega sortimenti, selle asemel on märgitud, et „150 m ulatuses erineva suurusega puid.“ Prokurör on esitanud kohtule tõendina sündmuskoha vaatlusprotokolli, mis pakub samavähe teavet, kui T. K. esitatud süüdistus, mille kohaselt „kraavipervel kasvas erinevas suuruses ja läbimõõduga puid“ (tl 22). Kohtupraktikas on leitud, et puude ja põõsaste ebaseaduslik raie aga ka mistahes muu tagajärjedelikti objektiivse koosseisu tuvastamiseks ongi just nimelt sündmuskoha vaatlus vältimatult vajalik uurimistoiming, kuna sel teel kajastatakse adekvaatselt puude ja põõsaste raie objektiivse koosseisu kõiki olulisi asjaolusid (vt nt RKKKo 3-1-1-15-09, p 10jj). Kohtule esitatud 2 1-20-9254 vaatlusprotokolli pinnalt selgub, et sündmuskoha vaatlusel ei ole püütud koguda ega kajastada muud asjakohast tõendusteavet

§ 87lg-s 1 sätestatu kohaselt.

Ainus asjaolu, mis selgub vaatluse tulemusena, on raide teostamine X ja X kinnistute vahelisel kraavipervel. Vaatlusprotokollist aga ei selgu, kas ja millises koguses on kannatanu kinnistult puid või siis põõsaid (nn lepavõsa) maha võetud. Ainuüksi fotode põhjal ei saa teha järeldusi, kas tegemist on puude või põõsaste jäänustega (kändudega), rääkimata seejuures puude liigist ja vanusest, ning kas need ka kannatanu kinnistu peal on. Kohus nendib, et käesoleva kriminaalasja menetlemisel ei ole võimalik rääkida kriminaalmenetlusõiguse nõuetega kooskõlas toimetatud sündmuskoha vaatlusest. Protokollides sisalduvad üldsõnalised andmed ei võimalda sündmuskoha ja seega ka väidetava kuriteosündmuse kohta saada adekvaatset pilti. 2.1.2. Kui ka nõustuda prokuröri väitega, et kannatanu kinnistult mõned põõsad või puud maha võetud, siis ei saa sellist asjaolu tõendada tsiviilhagiga, mis on nähtub süüdistusakti tõendite loetelust. Tsiviilhagi avaldus ei ole

§ 63

lg 1 mõttes tõend, s.o menetlusdokument, mis sisaldab kannatanu nõuet (vt nt RKKKo 3-1-1-69-12, p 11). Paradoksaalselt viitab tsiviilhagi sõnastus omakorda kriminaaltoimikule, mistõttu ei selgu hagist täiendavaid asjaolusid, millest tulenevalt oleks kannatanu kahju suurust arvestanud. Tõendiks võivad olla kannatanu ütlused. Kannatanu K. K. on andnud kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt käis ta päev pärast raiet oma kinnistut vaatamas ja avastas, et kinnistu piiriserv on puhtaks raiutud, s.o kuni 100 m ulatuses. Varasemalt kasvas seal kannatanu sõnutsi „kuused, lepad, pajud.“ Kui kannatanult küsiti varastatud puidu koguse kohta, siis teadis kannatanu öelda, et ta kuulis puidukogustest X2 käest ja nägi kaugelt – tee otsa pealt, et süüdistatava „hoovi peal on ladustatud võsariit.“ Mingitele muudele tõenditele ei ole aga prokurör puidu koguse ega ka maksumuse määratlemisel osutanud. Kohus leiab, et ei saa väita, et väidetavalt varastatu väärtus oli selline, nagu süüdistuses on märgitud. Tuleb silmas pidada, et kui varastatud asja koguse ja maksumuse üle on vaidlus, ei pruugi ainuüksi kannatanu ütlused olla asjade koguse ja rahalise väärtuse kindlakstegemiseks piisav tõend. Tunnistaja X3 ütluste kohaselt vedas ta T. K. tellimusel puitu välja, mis „enamjaolt oli küttepuu ja mõni peen palk oli ka vist.“ Tunnistaja ei mäetanud täpset kogust, kuid pärast varem antud ütluste meenutamist selgitas, et võis olla „30 tihu puitu, selle hulgas 4 tihu peenpalki.“ Tunnistaja ütlustest selgub aga, et nimetatud kogused on väga hinnangulised, sest koguse arvestust peeti traktori armatuurlaua peale tolmu sisse koormate järgi kriipse tõmmates. Ainuüksi tunnistaja X3 ütlused ei võimalda puidu tegelikku kogust ja liiki tagantjärgi enam kindlaks teha. Kohtule ei ole ka teada, kui suured need koormad võisid olla, mida tunnistaja välja vedas, ja kas need ka midagi väärt olid. 2.1.

1. Süüdistatava ütluste kohaselt tegi ta raiet üle kraavi ja kraavi kaldalt, märgistades toimikus aerofotol kinnistute vahelise kraavi mõlema poole punase viltpliiatsiga, kust raiuti metsamaterjali (tl 12). Seega tuleb võtta arvesse, et X3 ütlustes kajastunud metsamaterjali ligikaudne kogus on ka süüdistatava enda maa pealt. Kohtul ei ole võimalik määrata proportsioone, kuid palju võidi puid/põõsaid kannatanu K. K. kinnistult maha võtta, mistõttu on süüdistusversiooni metsamaterjali (30 tm) koguse andmed küsitava väärtusega. Kahtlust süvendab kaitsja poolt kohtule tõendina esitanud 22.05.2018 metsamaterjali ostu-müügi leping, mille kohaselt on T. K. müünud X KT 20 pm3 hakkepuitu. Hakkepuidu eest on 29.05.2018 makstud süüdistatavale kokku 120 eurot (tl 37, 39). Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta lisaks hakkepuidule ka küttepuid 7 tihumeetrit, s.o kõik kokku mõlemalt kraavipervelt. Ainult süüdistatav on asjas püüdnud tõendada metsamaterjali väärtust, kuid ka selle tõendi põhjal selgub, et tegemist võib olla süüteoga väheväärtusliku asja vastu, mis on kvalifitseeritav väärteona KarS § 218 lg 1 järgi. Süüdistusversiooni kinnituseks ei ole esitatud ühtki usaldusväärset tõendit, mis kajastaks adekvaatselt kannatanu K. K. kinnistul raiutud metsamaterjali kogust, mistõttu kohus leiab, et antud juhul on riikliku süüdistaja poolt 3 1-20-9254 varastatud asjade koguse ja väärtuse tõendamine selliste puudustega, et ei selgu ka väärteotunnustega tegu. Tänaseks on võimalik väärtegu lõplikult aegunud (KarS § 81 lg 8). 2.
2. Kaitsja on esitanud vastuväite, et süüdistatav oli koosseisueksimuses, kuna ta ei teadnud, et teostab raiet naaberkinnistul. KarS § 17 lg 1 kohaselt juhul, kui isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Süüdistatav T. K. on andnud ütluseid, mille kohaselt on ta tegutsenud teadmisega, et võib teha raiet ka üle kraavi X kinnistu poole. Teadmine baseerub asjaolul, et looduses on piirimärgid, mis ei asetsevad mitte kraavi keskel, vaid kraavipervel. Vaatlus ei ole piiritähiseid käsitlenud, mistõttu tuleb tugineda süüdistatava, kannatanu ja Maa-ameti peaspetsialisti X5 poolt antud ütlustele. Tunnistaja X5 ütluste kohaselt „kulgeb piir mööda kraavi mõttelist keskjoont.“ /…/ „maamõõtjal on võimalik piiritoru panna ka kraavi keskkohta.“ Kui tunnistajalt küsiti, kuidas inimene peaks aru saama, et piir ei lähe piiripostide järgi, vastas tunnistaja X5, et tegelik piir on tähistamata kraaviteljel, seejuures on tunnistaja hinnangul piiriprotokollis eksitavalt märgitud, et piir kulgeb telje punktide vahel sirgjooneliselt. Kraav ei pruugi olla sirgjooneline. Tunnistaja X5 ütlustest nähtub, et vaidlusalusel piiril on piirimärgid, mis ei ole piiri peal, sest piiripunkt nr 13 asub X kinnistu poole ja X piirimärk on üle kraavi X kinnistu poole. Kannatanu on seisukohal, et piiri kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kraavi põhjast, mille kohtas on esitatud maakatastri plaanid ja piiriprotokoll (tl 11- 18). Piiriprotokolli kohaselt kulgeb piir mööda kraavi telge. Kinnistute vahelise piiri kulgemine sõltub sellest, kuidas piiriprotokolli käsitletud mõistet „kraavitelg“ tõlgendada. Kriminaalasjas ei lahenda kohus süüdistava ja kannatanu vahel tekkinud priivaidlust, vaid annab hinnangu, kuidas keskmine mõistlik inimene peaks neid asjaolusid mõistma. Süüdistatava T. K. selgituste kohaselt on ta lähtunud arusaamast, et piir kulgeb kraavipervelt. Piirimärkide asetsemise kohta kraavipervel on kaitsja esitanud kaks fotot, millelt nähtuvad piiripostid (tl 35, 36). Süüdistatava ütluste järgi on tema teada piirid märgistatud: üldiselt piiripostidega ja piirikividega oli see asi, metsa osas piirikivid; põllu ja metsa vahel olid piiripostid.“ Kohus leiab, et on usutav, et süüdistatav võis looduses olevaid piirimärke pidada tegelikuks piiritähisteks, sest tunnistaja X5 selgituste kohaselt ei asetse piirimärgid kraavi teljel; piir jookseb piirimärkide vahelt läbi. Kohus leiab, et süüdistatav ei ole tahtlikult raiunud naaberkinnistu metsamaterjali, sest lähtus ekslikult arusaamast, et mõlemad kraaviperved on tema kinnistul. Kohus nõustub kaitsjaga, et kannatanu ja süüdistatava vahel on vaidlus piiri paiknemise osas, mistõttu on tegemist tsiviilõiguslikku lahendust ootava piirivaidlusega.
3. Kohus leiab, et T. K. teos puuduvad KarS § 199 lg1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, mistõttu tuleb süüdistatav T. K. talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

§ 310lg 2 alusel jätta kannatanu K.

K. esitatud tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. K. K. säilib võimalust T. K. suhtes maakohtule kahju hüvitamise nõude (hagi) esitamiseks tsiviilkohtumenetluses. 4.

§ 181

lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 181

lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda, s.o tunnistajale kriminaalmenetlusega tekkinud kulu 54,44 € ja määratud kaitsjale määratud tasu 757 €. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 4