← Eesti

1-19-7454/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2021 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Asja number 1-19-7454 Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretär Lea Kirotar Asi Tartu

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 järgi ning teda karistati 5 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus 5 kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui K. Juronen ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseajal

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75lg 4 alusel kohustati K.

Juroneni registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Katseaja algust arvatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 3.10.2019 ja käitumiskontrolli kohaldamise algust kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 19.10.

  1. Katseaja kestus oli 3.10.2019 – 3.04.
  2. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kohtule teada, et Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 6.02.2020 Tartu Maakohtule esimese erakorralise ettekande (tl 60), milles taotleti K. Juroneni karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus registreerimiskohustust seoses alkoholi kuritarvitamisega. Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusega (tl 75-76) jäeti taotlus jäeti rahuldamata ning K. Juronenile määrati katseajaks alkoholi tarvitamise keeld ning kohustus pöörduda ja alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile. Kohus leidis, et süüdimõistetu on toime pannud talle etteheidetava rikkumise ( registreerimiskohustuse rikkumine 21.01.2020), olles juba eelnevalt kahe analoogilise rikkumise eest kriminaalhooldaja poolt hoiatatud. Arvestades süüdimõistetu noorust ja katseaja lõpuni jäävat pikka aega pidas kohus võimalikuks anda K.Juronenile veel võimaluse elu vabaduses jätkata. Määrus jõustus 31.03.
  3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 4.09.2020 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles taotleti K. Juroneni karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja ei pöördunud ning allunud alkoholitarvitamise vastasele ravile. Tartu Maakohtu 29.09.2020 määrusega (tl 102-105) taotlus jäeti rahuldamata ning K. Juroneni katseaega pikendati 6 kuu võrra, s.o kuni 3.10.
  4. Kohus leidis, et süüdimõistetu on talle etteheidetavad rikkumised ( neli alkoholi tarvitamise keelu rikkumist, alkoholiravile pöördumise kohustuse rikkumine) toime pannud, kuid kuna K.Juronenil on võimalik asuda ravile 4.10.2020, pidas kohus anda süüdimõistetule selle võimaluse. Määrus jõustus 15.10.
  5. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esindus on 29.12.2020 Tartu Maakohtule esitanud K. Juroneni suhtes kolmanda erakorralise ettekande (tl 83-84), milles taotletakse K. Juroneni karistuse täitmisele pööramist, sest hooldusalune on 6.10., 16.
  6. ja 4.12.2020 rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, 15.12.2020 registreerimiskohustust ja 19.12.2020 ei olnud kohustuse täitmise kontrolliks kättesaadav. K. Juronen on katseaja vältel korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt pandud kohustusi ning kriminaalhooldusametniku hinnangul ei suuda hooldusalune neid täita ka edaspidi. Kõik asjakohased meetmed on isiku puhul juba tarvitusele võetud, kuid need pole avaldanud loodetud mõju. Käesolevalt annaks tulemuse vaid isiku kontrollitud keskkonnas viibimine. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Lisaks erakorralises ettekandes toodule heidab ametnik K. Juronenile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 31.12.2020 ja 1.01.
  7. Süüdimõistetu K. Juronen palub jätta vangistuse täitmisele pööramata, võimaldades tal asuda alkoholismivastasele ravile. 2

(6)

§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Juronenile ette alkoholi tarvitamise keelu rikkumist 6.10., 16.10., 4.12., 31.12.2020 ja 1.01.2021. 6.10.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 85) ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll (tl 85 pöördel) tõendab, et 6.10.2020 kell 10.34 tuvastati süüdimõistetu elukohas K. Juronenil alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 1,73 mg/l; vasakul pool näo piirkonnas marrastus; silmade punetus; väga aeglane reaktsioonikiirus; aeglane kõne; väga häiritud koordinatsioon; unisus). Kontrolli teostanud politseiametnikule selgitas hooldusalune, et eile õhtul jõi 3 purki õlut ja täna hommikul 2 purki õlut. Kohtuistungil K. Juronen kinnitas, et tarbis 6.10.2020 alkoholi. 16.10.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 86) tõendab, et 16.10.2020 kell 18.57 tuvastati süüdimõistetu elukohas K. Juronenil alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 1,224 mg/l; alkoholilõhn suust; väga aeglane reaktsioon; segane kõne; ei taju aega – arvab, et on kolmapäev; tasakaalu ja koordinatsiooni kerged häired – eelistab toetada; rahutu ja omamehelik käitumine). K. Juroneni kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta 16.10.2020 juhtunut ei mäleta, kuid pole välistatud, et tarbis ka sel päeval alkoholi. 4.12.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll (tl 87) tõendab, et 4.12.2020 kell 17.44 tuvastati süüdimõistetu elukohas K. Juronenil alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 0,411 mg/l; alkoholilõhn suust; häiritud reaktsioon; aeglane kõne; lamab voodis). Protokolli kirjutas hooldusalune omakäeliselt „jõin ciderit“. Kohtuistungil K. Juronen kinnitas, et jõi 4.12.2020 õlut. 31.12.2020 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ( tl 110) tõendab, et 31.12.2020 kell 16.30 tuvastati süüdimõistetu elukohas K. Juronenil alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 1,845 mg/l; alkoholilõhn suust; häiritud reaktsioon; aeglane kõne; tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud – istub toolil). Protokolli kirjutas hooldusalune omakäeliselt „Nipernaadi kaks pitsi“. Kohtuistungil K. Juronen kinnitas, et jõi 31.12.2020 šampust ja mingit kangemat jooki. 1.01.2021 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll ( tl 111) tõendab, et 1.01.2021 kell 14.09 tuvastati süüdimõistetu elukohas K. Juronenil alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused (indikaatorvahendi tulemus positiivne – 1,211 mg/l; alkoholilõhn suust; väga aeglane reaktsioon – on voodis pikali; segane kõne; ei taju aega – ei oska öelda kuupäeva; tasakaal ja koordinatsioon väga häiritud – ei jõua voodist püsti tulla, tahab lamada, kuid tuli istukile; värisemine, unisus). Protokolli kirjutas hooldusalune, et eile jõi pipraviina koos kasuisaga edasi. K. Juroneni kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema mäletamist 3

(6)mööda ta 1.01.2021 alkoholi ei tarbinud. Protokolli kantud pipraviina joomine on aga õige. Indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid, süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis kogumis tõendavad, et K. Juronen tarvitas 6.10.2020, 16.10.2020, 4.12.2020, 31.12.2020 ja 1.01.2021 alkoholi. Alkoholi tarvitamise keeld määrati süüdimõistetule Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusega, millest oli K. Juronen teadlik. Seega K. Juronen rikkus tahtlikult

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu.

Tartu Maakohtu 29.09.2020 määruses tuvastatu kohaselt on K.Juronen ka varasemalt korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu (11.06.2020, 25.06.2020, 5.07.2020, 2.09.2020). Kuna nimetatud rikkumiste eest on Tartu Maakohtu 29.09.2020 määrusega pikendatud K. Juroneni katseaega, ei saa kohus samade rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, sest K. Juronenil esineb jätkuvalt suuri probleeme alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamisega. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Juronenile ette registreerimiskohustuse mittetäitmist 15.12.2020. 15.12.2020 registreerimiselt puudumine nähtub ka registreerimislehelt (tl 88). Ettekande ja kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte (tl 99) kohaselt K. Juronen ei teatanud ametnikule mitteilmumise põhjustest. Ametnik üritas isikut telefoni teel kätte saada 16.12.2020 ja 18.12.2020, kuid hooldusaluse telefon oli välja lülitatud. K. Juroneni kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta 15.12.2020 registreerimiskohustusest teadlik, kuid registreerimas ei käinud, kuna polnud millegagi minna. Oma mitteilmumise põhjustest ta kriminaalhooldusametnikku ei teavitanud. Registreerimisleht, kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et K. Juronen rikkus mõjuva põhjuseta 15.12.2020 registreerimiskohustust. Kohtuistungil esile toodud põhjendus ( polnud millegagi minna) ei õigusta registreerimiskohustuse täitmata jätmist. Süüdimõistetu peab oma elu korraldada selliselt, et kohtuotsusega pandud kohustused saaks täidetud. Kuna süüdimõistetu oli registreerimiskohustusest teadlik, siis rikkus K. Juronen tahtlikult

§ 75

lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K. Juronen on ettekande kohaselt ka varasemalt korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (19.11.2019, 26.11.2019, 21.01.2020). Kuna nimetatud rikkumiste eest on K. Juronenile 27.11.2019 (19.11. ja 26.11.2020 rikkumiste eest, tl 64 pöördel) koostatud kirjalik hoiatus ja Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusega määratud lisakohustused, ei saa kohus samade rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud

§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et K. Juronenil on aeg ajal alkoholi kuritarvitamise tõttu kombeks registreerimiskohustust mitte täita. Kriminaalhooldusametnik heidab K. Juronenile ette, et ta ei olnud 19.12.2020 kohustuse kontrolliks kättesaadav. 4

(6)Ettekande kohaselt soovisid kriminaalhooldusametnikud 19.12.2020 reidi käigus kontrollida K. Juroneni alkoholi tarvitamist. Hooldusalust polnud kodus, telefonikõnele ta ei vastanud ja tagasi ei helistanud. Lähedaste sõnul oli isik läinud Elvasse (21.12.2020 tagasiside reidi kohta, tl 89). Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte (tl 99) kohaselt üritas ametnik K. Juroneni 29.12.2020 taaskord telefoni teel kätte saada, kuid telefon oli välja lülitatud. Kohtuistungil K. Juronen kinnitas, et tõepoolest oli talle 19.12.2020 tehtud mitmeid telefonikõnesid, kuid võõrastele numbritele ta ei vasta. Kuna K. Juronenile määrati Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusega katseajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamise keeld, on kriminaalhooldajal kriminaalhooldusseaduse (Kr

HS) § 26-1 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 26-1 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas ka kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu kohustatud avaldama ametniku nõudel oma täpse asukoha ja vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et oli teadlik kohustusest telefonikõnedele vastata. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõte ja süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et K. Juronen ei allunud 19.12.2020 ametniku kontrollile. Kuna K. Juronen oli teadlik kohustusest alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile, siis rikkus ta tahtlikult

§ 75lg 1 p-s 3 sätestatud kontrollile allumise kohustust.

K. Juroneni iseloomustab positiivselt, et ta on ettekande kohaselt 11.11.2019 läbinud raviprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Ka on K. Juronen viibinud 12.10.2020 Viljandi Haigla alkoholitarvitamise häirete ravi esmasel hindamisel (tl 90-92). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 27.11.2020 vastuse kohaselt viibis K. Juronen statsionaarsel ravil 22.10.2020-10.11.2020 (tl 93). AS Põlva Haigla epikriis (tl 94-97) tõendab, et K.Juronen viibis haiglas järelravil 10.11.2020-01.12.2020. Epikriisist nähtuvalt on K.Juronenil diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Epikriisi on muuhulgas märgitud, et uue aasta algul on K.Juronenin planeeritud osalemine xxxxxxxxxxxx programmis „Kainem ja tervem Eesti“ Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt (tl 98) selgitas hooldusalune oma ametnikule, et läheb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kas 6.01 või 7.01.2021 ja olevat selleks saanud xxxxxxxxxxxxxx saatekirja. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt lähebki ta xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 20.01.2021 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuigi 20.01.2021 ravile asumise võimalikkuse kohta kohtu käsutuses muud tõendid puuduvad, ei sea kohus seda süüdimõistetu väidet kahtluse alla. Soov xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alustada iseloomustab süüdimõistetut positiivselt. 5

(6)K. Juronenile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale pandud kontrollnõuded ja -kohustused. K. Juronen neid tingimusi ei ole täitnud. Vabaduses karistust kanda on kohus võimaldanud isikul ka Tartu Maakohtu 13.03.2020 ja 29.09.2020 määrustega, millega K. Juronenile määrati täiendavad kohustused ning pikendati katseaega. K. Juronenil on katseaja jooksul tuvastatud 9 korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, ta on rikkunud registreerimiskohustust 4 korral ning jätnud allumata kriminaalhooldusametniku kontrollile. K. Juroneni peamiseks probleemiks kontrollnõuete täitmisel on alkoholisõltuvus. Süüdimõistetu on küll avaldanud korduvalt tahet loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid see ei ole senini õnnestunud. Samuti ei pöördunud K. Juronen alkoholitarvitamise vastasele ravile varem, kuigi tal oli see kohustus juba vastavalt Tartu Maakohtu 13.03.2020 määrusele. Senise katseaja kulg näitab kohtu hinnangul selgelt, et K. Juronen ei ole võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi eelkõige alkoholi kuritarvitamise tõttu. Katseaja pikendamine ja lisakohustuste määramine ei ole oma eesmärki täitnud, sest K. Juronen on jätkanud alkoholi liigtarvitamist. Ka on K. Juronenile juba määratud alkoholi tarvitamisest loobumise stimuleerimiseks erinevaid lisakohustusi (alkoholi tarvitamise keeld, kohustus pöörduda alkoholiravile, osaleda sotsiaalprogrammis). Uute lisakohustuste määramine või katseaja veelkordne pikendamine ei annaks seetõttu enam tulemust. On positiivne, et K. Juronen mõistab alkoholi tarvitamisest loobumise vajadust ja on motiveeritud ravile asuma. Alkoholivastane ravi aga on tulemuslik vaid sellisel juhul, kui isik ise soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. K. Juroneni käitumine katseajal aga näitab, et ta ei ole sisemiselt valmis alkoholi tarvitamisest loobuma, kuna on alkoholi tarvitamist jätkanud ka vaatamata korduvatele pöördumistele programmi „Kainem ja tervem Eesti.“ Süüdimõistetu enda kinnitusel on talle määratud ka varem alkoholivastast tablettravi ja ta on neid ravimeid tarvitanud. Katseajal korduvalt alkoholi tarvitamine osutab asjaolule, et senine ravi pole olnud tulemuslik. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et ravile pääsemisel ja ravil viibides K. Juroneni poolsed rikkumised lõpevad. K. Juroneni senine käitumine osutab tema suutmatusele ja tahtmatusele talle pandud kohustusi korrektselt täita ning tema senise käitumise valguses on kaheldav, et edasine katseaeg osutuks edukaks. Seetõttu peab kohus vajalikuks K. Juronenile mõistetud karistuse täitmisele pöörata. Just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid K. Juroneni rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus

§ 74lg 4 alusel täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.