KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-3920 (13221000063) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola,

§ § 294 lg 2 p-de 1 ja 4 (alates 1. jaanuarist 2015

§ 4023

lg 1), § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi; QQ süüdistuses

§ 298lg 2 (alates 15.

juuli 2013

§ 298lg 2 p-de 1 ja 3; alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4024lg 1) ja § 345 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.

märtsi 2020 otsus lühimenetluses Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Tiit Eliase kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppik Süüdistatav Tiit Elias, isikukood: 36312020259, elukoht: XXX, kontaktandmed XXX, XXX, töökoht: X, EV kodakondsus, XXX, emakeel: eesti, kahtlustatavana kinni peetud 02.12.2013 - 03.12.2013, varem kriminaalkorras karistamata Teised apellatsioonimenetluse pooled Süüdistatav Tiit Elias; Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Leelet Kivioja; Y AS-i esindaja, vandeadvokaat Dmitri Teplõhh RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu
2. märtsi 2020 otsus Tiit Eliase süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsioonkaebus rahuldamata. 1
3. Määrata Advokaadibüroole TGS Baltic AS makstava riigi õigusabi tasu suuruseks apellatsioonimenetluses kannatanu Y AS-ile osutatud riigi õigusabi eest 2639 eurot (ilma käibemaksuta). Jätta nimetatud summa KrMS § 185 lg 2 alusel Tiit Eliase kanda.
4. Apellatsioonimenetluses Tiit Eliasele kaitsja poolt õigusabi osutamisega tekkinud menetluskulud jätta süüdistatava kanda. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. märtsi 2020 otsusega lühimenetluses tunnistati Tiit Elias süüdi

§ 294lg 2 p-de 1 ja 4 (alates 1.

jaanuarist 2015

§ 4023

lg 1) järgi ja karistati vangistusega 6 kuud;

§ 344

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud ning

§ 345

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust vangistuseni 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti T.

Eliaselt konfiskeerimise asendamise korras välja 51 150 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks kuni nõude täitmiseni jäeti Harju Maakohtu

1. detsembri 2013 määrusega nr 1-13-11013 arestitud sularaha 51 150 eurot aresti alla. Menetluskuluna mõisteti T. Eliaselt välja sundraha 876 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja 180 lg 1 alusel mõisteti T. Eliaselt Y AS-i kasuks välja kannatanu valitud esindajale makstud tasu katteks 10 400 eurot. Kannatanu taotlus osas, mis puudutas määruskaebemenetlustega seotud kulu kuni Harju Maakohtu
2. juuni 2014 kohtuotsuse tühistamise ja kriminaaltoimiku tagastamiseni prokuratuurile, jäeti läbi vaatamata.
3. Sama otsusega lõpetati kriminaalmenetlus QQ suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel ja kohustati QQ alates kohtuotsuse kuulutamisest tasuma riigituludesse 1000 eurot. Kannatanu Y AS-i tsiviilhagi osas lõpetati menetlus QQ suhtes hagist loobumise tõttu. Süüdistus
4. T. Eliasele oli esitatud süüdistus

§ 294lg 2 p-de 1 ja 4 (alates 19.

06. 2014 kvalifitseeritav

4023 lg 1) järgi selles, et tema töötades 12.10.1998-02.12.2013 Y AS-is töölepingu nr 93 kohaselt kinnisvaraosakonna projektijuhi ametikohal, eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädeva isikuna pani toime altkäemaksu võtmise nii enda kui enda poolt juhitud Z OÜ huvides vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest. Ametijuhendi kohaselt oli T. Eliase töö üldiseks eesmärgiks kaupluste või muude ettevõtte tegevuseks vajalike rajatiste avamise, ümberkujundamise ja rekonstrueerimise arendusprojektide juhtimine kogu YYY tegevuses Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata konkreetsest juriidilisest üksusest ning ülesandeks arendusprojektiga seonduvate hanketingimuste koostamine, pakkumiste küsimine, pakkumiste hindamiskomisjoni töös osalemine, pakkujatega läbirääkimiste pidamine, sõlmitavate lepingute ettevalmistamine ning sõlmitud lepingu alusel teostatavate tööde üle järelevalve teostamine ja teostatud tööde vastuvõtmine, sh teostatud tööde eest esitatud arvete kinnitamine. T. Eliasel füüsiline isikuna oli töölepingu alusel pädevus tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku Y AS majandustegevuse huvides (samuti oli T. Elias kuni 19.06.2014 kehtinud

§ 288

lg 1 redaktsiooni mõistes ametiisik, kelle täita on juhtimis-, järelevalve- ja haldamisülesanded, samuti kuni 15.07.2013 2 kehtinud

§ 288lg 1-2 redaktsiooni mõistes).

Ühtlasi oli T. Elias OÜ Z juhatuse liige ja ainuosanik. Täites Y AS-i kinnisvaraosakonnas projektijuhi ülesandeid pakkumiste küsimisel, pakkujatega läbirääkimiste pidamisel, teostatud tööde vastuvõtmisel ja nende eest esitatud arvete aktsepteerimisel, on T. Elias eelistanud Y AS-i teostatavate ehitus- ja muude arendusprojektide raames töövõtjatena äriühinguid E AS, S OÜ, OÜ G, OÜ A), OÜ S, H OÜ), OÜ M, OÜ D ja korraldanud OÜ DG poolt teostatud tööde vastuvõtmise, arvete aktsepteerimise ning tasumise arvetel märgitud summades vastutasuna selle eest, et tööde tellimuse saanud äriühingud annavad talle altkäemaksu tema juhitava Z OÜ kaudu viimase nimel T. Eliase poolt koostatud ja nimetatud äriühingutele esitatud fiktiivsete arvete alusel: - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a S OÜ-d JJJ ümberehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige QQ T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 24 000 eurot; -vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a vastu DG OÜ poolt JJJs teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 1428 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2011.a vastu DG OÜ poolt LLL teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2011.a teisel poolaastal H OÜ-d külmkambrite- ja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Y AS-i jaoks, andis H OÜ osanik ja juhatuse liige SS T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a vastu DG OÜ poolt KKK teostatud väli- ja sisereklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a esimesel poolaastal G OÜ-d KKK ehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis tollane G OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht LL T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 31 080 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a esimesel poolaastal AS E RRR elektritööde teostajana Y AS-i jaoks, andis AS-i E projektijuht BBB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 14 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a esimesel poolaastal S OÜ-d MMM rulluste tarnija ja paigaldajana Y AS-i jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige PPP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 3840 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a vastu DG OÜ poolt NNN teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isiku PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot; - vastustasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a G OÜ-d NNN ehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis tollane G OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht LL T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 36 240 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a teisel poolaastal S OÜ-d VVV rulluste tarnija ja paigaldajana Y AS-i jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige PPP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 1200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a teisel poolaastal E AS-i VVVs elektritööde teostajana Y AS-i jaoks, andis E AS-i projektijuht BBB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt 3 esitatud arvetele kokku 26 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a teisel poolaastal H OÜ-d VVV külmkambrite- ja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Y AS-i jaoks, andis H OÜ osanik ja juhatuse liikme SS T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 12 000 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a teisel poolaastal vastu DG OÜ poolt VVVs teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 2400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a teisel poolaastal E AS-i ÜÜÜ elektritööde teostajana Y AS-i jaoks, andis E AS-i projektijuht BBB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 9600 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a teisel poolaastal S OÜ-d VVV ümberehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige QQ T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 14 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a lõpus DG OÜ poolt vastu VVV teostatud väli- ja sisereklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a lõpus, 2013.a alguses G OÜ-d TTT ehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis endine G OÜ töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht LL T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 38 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a lõpus ja 2013.a alguses OÜ-d A TRRventilatsiooni ja jahutustööde teostajana Ys AS-i jaoks, andis ja lubas OÜ A osanik ja juhatuse liige UU T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 27 600 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a lõpus G OÜ-d SSS supermarketi ümberehitustööde teostajana Ys AS-i jaoks, andis G OÜ endine töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht LL T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a lõpus vastu DG OÜ poolt SSS teostatud välireklaami tööd ja korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 2400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a alguses S OÜ-d VVV supermarketi ümberehitustööde teostajana Ys AS-i jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige QQ T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 32 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas A OÜ-d 2012.a teisel poolaastal ja 2013.a esimesel poolaastal MMM hüpermarketi ja SSS hüpermarketi ventilatsiooni ja jahutustööde teostajana Ys AS-i jaoks, andis A OÜ osanik ja juhatuse liige UU T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 64 800 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2012.a teisel poolaastal vastu DG OÜ poolt TTT teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 2400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2012.a G OÜ-d TTT supermarketi ehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis G OÜ endine töödejuhataja ja nimetatud objekti projektijuht LL T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele 41 760 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a esimesel poolaastal E AS-i SSS elektritööde 4 teostajana Y AS-i jaoks, andis E AS projektijuht BB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 14 400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a esimesel poolaastal H OÜ-d SSS külmkambrite- ja külmasüsteemide ehitaja ning paigaldajana Y AS-i jaoks, andis H OÜ osanik ja juhatuse liige SS T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele 24 600 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2013.a teisel poolaastal vastu DG OÜ poolt SSSs teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele 3120 eurot; - vastutasuna selle eest, et Tiit Elias eelistas 2013.a S OÜ-d XSS fassaaditööde teostajana Y AS jaoks, andis S OÜ osanik ja juhatuse liige QQ T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele kokku 2400 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a teisel poolaastal E AS-i TLL elektritööde teostajana, andis E AS-i projektijuht BB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a H OÜ-d TLL kaubandusseadmete ümberehitustööde teostajana, andis H OÜ osanik ja juhatuse liige SS T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 6600 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a OÜ H PPP hüpermarketi kaubandusseadmete ümberehitustööde teostajana Y AS-i jaoks, andis OÜ H osanik ja juhatuse liige SS T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvele 6000 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a E AS PPP hüpermarketi elektritööde teostajana Y AS-i jaoks, andis E AS-i projektijuht BB T. Eliasele OÜ Z kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 000 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013. a OÜ M PPPs plaatimis-, demontaaži- ja lammutustööde teostajana Y AS-i jaoks, lubas OÜ M osanik ja juhatuse liige LL 2013 septembrisoktoobris maksta T. Eliasele altkäemaksu Z OÜ kaudu summas 4500 eurot. T. Elias nõustus LL lubadusega maksta talle OÜ M Y AS PPP objektil töövõtjana eelistamise eest altkäemaksu 4500 eurot ning lubas omakorda väljastada OÜ-le M Z OÜ nimel arve. Altkäemaksu kättesaamiseks koostas T. Elias Z OÜ nimel 25.11.2013 arve nr 152 “Eriosade projekti juhtimine, konsultatsioonid kooskõlastused PPP” summas koos käibemaksuga 5400 eurot, mis jäi M OÜ-l tasumata; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2013.a teisel poolaastal vastu DG OÜ poolt PPPs teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele OÜ Z kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 7200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a H OÜ-d PPP supermarketi ehitustööde käigus külmseadmete tarnija ja paigaldajana Y AS-i jaoks, andis H OÜ osanik ja juhatuse liige SS T. Eliasele OÜ Z kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 15000 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias võttis 2013.a teisel poolaastal vastu DG OÜ poolt PPPs teostatud väli- ja sisereklaami tööd ning korraldas tööde eest esitatud arvete aktsepteerimise ja tasumise Y AS-i poolt, andis DG OÜ-ga seotud isik PP T. Eliasele OÜ Z kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1200 eurot; - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a E AS-i PPP supermarketi objektil elektritööde teostajana Y AS-i jaoks, andis E AS-i projektijuht BBB T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 000 eurot ning - vastutasuna selle eest, et T. Elias eelistas 2013.a teisel poolaastal D OÜ-d RRR logistikakeskuses 5 jahutusseadmete tarnija ja paigaldajana Ys AS-i jaoks, andis D OÜ projektijuht JJ T. Eliasele altkäemaksu OÜ Z kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 13 200 eurot. Eelnimetatud objektidele töövõtja otsimisel kuritarvitas T. Elias enda pädevust, eelistades hankes konkreetset pakkujat lähtuvalt iseenda, mitte tööandja huvidest. See sai võimalikuks, kuivõrd T. Eliase pädevuses oli ette valmistada tema vastutusalas olevad hanked, koguda kokku vajalikud pakkumused ja vajadusel pidada täiendavaid läbirääkimisi pakkujatega. Sealhulgas on T. Elias oma ametiseisundit kuritarvitanud selliselt, et on edastanud informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis on võimaldanud pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; on edastanud informatsiooni hangete eelarve kohta, mis on võimaldanud pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; on edastanud informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis on lubanud tarnijatel pakkumiste hindu kohandada; on võimaldanud hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; on võimaldanud esitada pakkumisi tagantjärele; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; on Y AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid; on edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi ning võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. Teades, et vastavalt kokkuleppele ostetakse võltsarvete alusel projektijuhtimise ja konsultatsiooniteenust temale kuuluvast Z OÜ-st, mida Z OÜ tegelikkuses ei osutanud, esitas T. Elias Z OÜ nimelt arveid tegelikkuses mittetoimunud tehingute dokumenteerimiseks, eesmärgiga varjata tegelikku raha saamise kokkulepet tema ja teise osapoole vahel, millest Y AS teadlik ei olnud.

§ 344

lg 1 järgi selles, et tema pani juhatuse liikmena toime Z OÜ arvete võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigus arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale. Arvete võltsimine seisnes selles, et T. Elias koostas ajavahemikul 2012-2013 enda juhitava Z OÜ nimelt arveid OÜ-le S, E AS-le, DG OÜ-le, D OÜ-le, G OÜ-le, A OÜ-le, S OÜ-le, H OÜ-le projektijuhtimise, konsultatsioonide ja kooskõlastuste eest ilma, et nende arvete alusel oleks Z OÜ reaalselt töid teinud või teenuseid osutanud. Võltsitud arved andsid Z OÜ-le õiguse võtta nimetatud ettevõtetelt vastu arvetel märgitud rahasummad. Sellise tegevuse läbi omandas T. Elias läbi enda poolt juhitava Z OÜ õiguse arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale 530 868 eurot ja arve saanud äriühing omandas õiguse Y AS-i poolt tellitavate tööde teostamisele, samuti garantii, et teostatud tööd võetakse Y AS-i esindaja T. Eliase poolt kindlasti vastu.

§ 345lg 1 järgi selles, et T.

Elias juhatuse liikmena pani toime Z OÜ teadvalt võltsitud arvete kasutamise, mille alusel on võimalik omandada õigus arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale. Võltsitud arvete kasutamine seisnes selles, et T. Elias esitas ajavahemikul 2012-2013 tema poolt eelnevalt ilma, et Z OÜ oleks reaalselt töid teinud või teenuseid osutanud, koostatud arved OÜ-le S, E AS-le, DG OÜ-le, D OÜ-le, G OÜ-le, A OÜ-le, S OÜ-le, H OÜ-le eesmärgiga omandada selliselt õigus võtta Z OÜ pangakontodele vastu arvetel märgitud rahasummad. Sellise tegevuse läbi omandas Z OÜ õiguse arve saaja poolt arve alusel tasutavale rahasummale ja arve saanud äriühing omandas õiguse Y AS-i poolt tellitavate tööde teostamisele, samuti garantii, et teostatud tööd võetakse Y AS-i esindaja T. Eliase poolt kindlasti vastu. Z OÜ nimel T. Eliase poolt koostatud tegelikkusele mittevastavate arvete alusel tehti Z OÜ-le ülekandeid kogusummas 520 668 eurot. Maakohtu otsus 4. Kohus leidis otsuses, et T. Elias vastab

§ 294

koosseisusubjekti tunnustele

§ 288

tähenduses nii teo toimepanemise ajal kui ka seejärel kehtinud seaduste kohaselt. Alates 1.01.2015 saab

§ 4023

lg 1 järgi vastutada eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Ametijuhendi p-st 1 tulenevalt kuulus T. Eliase vastutusalasse kogu YYY tegevus Eesti Vabariigi territooriumil. 4.

1. Tunnistajate RR, ES, US ja AA ütlustega on tõendatud, et T. Elias pidi töölepingu ja ametijuhendi kohaselt tegutsema YYY kuuluvate äriühingute nimel ja huvides, täites arendusprojektides juhtimis-, järelevalve ja haldamisülesandeid seoses grupi tegevusega hõlmatud 6 kaupluste või muude rajatiste projektitöödega. Kohus leidis, et isegi juhul kui lepingu allkirjastas lõppkokkuvõttes kinnisvarajuht, tegutses T. Elias selle sisulise suunaja ja ettevalmistajana, mis vastab ametiisiku mõiste tunnustele. T. Eliase ütlused töötegijate RRR poolt ettemääratusest luges kohus ebausaldusväärseks ja jättis need tõendikogumist kõrvale. Vaidlust ei ole, et süüdistatav suhtles ehitus- jm teenuste pakkujatega Y AS-i nimel. 4.
2. Äriühingute poolt Z OÜ arveldusarvele kantud summad on vaadeldavad varana

§ 294

ja § 4023 tähenduses, mis on antud ametiisikule (majandustegevuses tegutsemiseks pädevale isikule) käsutamiseks ja tema huvides. Rahasummade ülekandmisega Z OÜ-le oli täidetud vara vastuvõtmise tunnus ja T. Eliasel võimalus osaühingu arveldusarvele laekunud vara vahetult käsutada. Vara käsutamist T. Eliase poolt kinnitavad tema ja äriühingu arvelduskontode väljavõtted. 4.3. Analüüsides, kas T. Elias sai raha vastutasuks ametiseisundi kasutamise (

§ 294

) või

§ 4023

tunnustest lähtudes pädevuse kuritarvitamise käigus toimepandud teo eest, asus kohus seisukohale, et teod, mis moodustasid altkäemaksu kokkuleppe eseme, seisnesid läbivalt mitte RRR huvides, vaid vastava hanke läbiviimisel ja hiljem tööde teostamisel tööde teostajate huvide järgimises, kes andsid üle vara Z OÜ-le just sellest tulenevalt. T.Eliase enda ütlused kinnitavad, et raha oli saadud nende äriühingute huvides tegutsemise eest ja summades sisaldus tasu tema poolt osutatud konsultatsiooniteenuste eest ojektidel, kus tema tellis teenust või osales selle vastuvõtmisel RRR esindajana. Vaatlusprotokollis kajastatud Z OÜ pangaväljavõttest nähtuvalt puudutavad ülekantud rahasummad samu ehitusobjekte, kus T. Elias pidi tegutsema RRR esindajana. Läbivalt kinnitavad seda ka kõik kahtlustatavana ülekuulatud isikud, keda süüdistati vara andmises. T. Eliase ütlusi konsultatsioonide vajalikkuse osas ei pidanud kohus usaldusväärseks. 4.

1. Arvestades Z OÜ-le makstud summade suurust, ei pidanud kohus tavapäraseks väidetavate konsultatsioonide eest dokumentide koostamata jätmist ega vastava summa ühepoolselt määramist T. Eliase poolt. Ametijuhendist ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli Z OÜ kaudu äriühingutele osutatav konsultatsiooniteenus T. Eliase tööülesanne RRR-s. 4.
2. Kahtlustatavana üle kuulatud UU ütlustest nähtub, et T. Elias küsis A OÜ-lt hinnapakkumisi ning võimaluse eest teha Y AS-le ventilatsiooni- ja isolatsioonitöid, tuleb maksta talle konsultatsioonitasu. OÜ A poolt RRR-le esitatud erinevatest hinnapakkumistest valis T. Elias neist sobiva, millele lisati Z OÜ-le makstav tasu. Tööde tellimise järgselt palus T. Elias A OÜ-lt hinnapakkumises nimetatud summat suurendada seoses lisanduvate kuluarvetega (Z OÜ poolt A OÜ-le esitatavad arved). A OÜ hinnapakkumise summas sisaldus ka osa, mida A OÜ pidi hiljem maksma Z OÜ-le. T. Eliasele makstav osa lepiti kokku kohtumistel avalikes söögikohtades, kus T. Elias ütles UU-le talle makstava summa suuruse. Samuti tuleneb UU ütlustest, et T. Elias lahendas A OÜ huvides kõik ehitustööde käigus tekkinud probleemid, kuid OÜ A ei tellinud Z OÜ-lt projekteerimis-, konsulteerimis- ega kooskõlastamise teenuseid. Z OÜ sisulise töö kohta puuduvad igasugused lepingud. 4.
3. UU ütlustega on vähemalt osaliselt kooskõlas ka kahtlustatavana ülekuulatud SS ütlused, et T. Elias vahendas ehitusobjektidel OÜ H jaoks vajalikke ülesandeid suulise kokkulepe alusel, mille eest arvestati Z OÜ-le väljamakstavad summad RRR-le osutatud töö hinna sisse, mida muudeti T. Eliase juhiste kohaselt. Z OÜ-le väljamakstavad summad olid suured ja sellises mahus teenust kindlasti ei osutatud, kuid mingisuguse eelise see ilmselt andis ja arvete maksmisest keeldumisel olnuks OÜ-l H RRR objektidel keerulisem. 4.
4. Kahtlustatavana ülekuulatud JJ ütlustest nähtub, et T. Elias pakkus 2013 sügisel D OÜ-le teenust, mille eest soovis saada tasu, arve esitati D OÜ-le Z OÜ vahendusel. Vahendustasus lepiti kokku suuliselt ja selle suuruse määras T. Elias. Mingit sisulist teenust T. Elias ettevõttele ei osutanud. 7 4.
5. Samuti on kahtlustatavana ülekuulatud PPP kirjeldanud kokkulepet T. Eliasega, mille kohaselt oli tal vaja T. Eliase konsultatsioone, mille eest maksti Z OÜ-le tasu ja vastav arve esitati ka RRR-le. Konsultatsioonide kohta kirjalikke lepinguid ei sõlmitud, tasu suuruse nimetas T. Elias. Seega ilmneb ka PPP ütlustest, et T. Eliasele maksti tasu samade ülesannete eest, mida ta pidi täitma RRR esindajana ja sisuliselt selleks, et vältida võimalikke probleeme tööde üleandmisega. 4.
6. Et T. Elias väljastas PP-le õigustamatult teavet, mis sai talle teatavaks tööalaste läbirääkimiste käigus ja mis oleks võimaldanud DG OÜ-l kohandada oma hinnapakkumist HHH osas, kinnitab PP ja T. Eliase kirjavahetus. Kirja saatmine erameiliaadressilt kinnitab T. Eliase soovi, hoida seda oma tööandja eest igal juhul saladuses. 4.
7. Jälitustoimingu protokollist (kd 27, lk 1-86) nähtub, et hinnapakkumiste suurendamine toimus vähemalt mõnel juhul T. Eliase initsiatiivil ja oli seotud tema esitatavate arvetega (vestlused LL-ga, SS-ga, PP-ga, PPP-ga ja QQ-ga) ning selles, et äriühingud kandsid Z OÜ arveldusarvele rahasummad, mis on antud vastutasuks T. Eliase poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise eest ehk altkäemaksuna. T. Eliase ja äriühingute esindajate ütlused selles, et T. Elias ka tegelikult osutas vastavatele äriühingutele teenust, mille eest talle tasuti ja mis ei olnud vastuolus tema ametiülesannetega RRR, luges kohus ebausaldusväärseteks ja jättis tõendikogumist välja. Äriühingud ei ole RRR-le esitatud arvetel Z OÜ poolt osutatud konsultatsiooniteenuste eest makstava tasu suurust märkinud. 4.
8. Kohtu hinnangul on üheselt tõendatud, et T. Eliase koostatud ja Z OÜ nimel erinevatele äriühingutele esitatud arved olid mõeldud varjama altkäemaksu andmist ega kajastanud seetõttu tehingute tegelikku sisu. Süüdistatav nende koostamist ja esitamist vaidlustanud ei ole. T. Elias pani süüdistuses

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 järgi etteheidetavad teod toime kavatsetusega.

4.12. T. Eliasele karistuse mõistmisel lähtus kohus kergeimat sanktsiooni ettenägevast seadusest (

§ 4023

), võttes paratamatult arvesse kriminaalmenetluse pikkust ning arvestades, et menetlus ei veninud mitte T. Eliase süül. Siiski ei pidanud kohus võimalikuks karistada T. Eliast rahalise karistusega, sest kohtumenetluses on RRR hagi T. Eliase vastu ja praeguse menetlusega seoses on T. Eliasel tekkinud rahalised kulutused, mis võivad põhjendamatult isiku toimetulekut halvendada. Ka ei vastaks rahaline karistus T. Eliase süüle. Süüdistatav ei tunnistanud oma süüd ega kahetsenud oma tegu. Mõistetav vangistus peab jääma sanktsiooni alammäära lähedale. Põhjendatud on lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga, vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust, mille hulka lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning jätta karistus tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga. 4.13. Et Z OÜ-le äriühingutelt ülekantava raha puhul oli tegemist altkäemaksuga

§ 294

ja § 4023 tähenduses ehk kuritegelikul teel saadud tuluga, kokku summas 530 868 eurot ning et Z OÜ arvetelt on T. Eliase arveldusarvetele üle kantud 50 132,63 eurot, mis on kriminaaltulu ja praeguseks ajaks ära kulutatud, tuleb T. Eliaselt välja mõista summa, mis vastab tema poolt saadud kuritegelikule tulule ehk 51 150 eurot ega kahjusta oluliselt süüdistatava toimetulekut edaspidi. 4.14. Lahendades kannatanu esindaja taotlust menetluskulude hüvitamise osas, pidas kohus asjakohaseks menetluskuluks kulusid, mis on kantud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2015 määruse jõustumist kriminaalasjas nr 1-14-3958, millega tühistati T. Eliase suhtes varasemalt kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja saadeti kriminaaltoimik prokuratuurile. Käesolevas menetluses kannatanu esindaja ülesandeid tervikuna, leidis kohus, et põhjendatud on T. Eliaselt välja mõista Y AS-i kasuks kannatanu valitud esindajale makstud mõistliku tasu katteks 10 400 eurot. Apellatsioon 5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja J. Leppik, vaidlustades otsuse kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Kaitsja palub:

1. a)vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista T. Elias talle esitatud 8 süüdistustes õigeks, s.h tühistada otsus T. Eliaselt konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud rahasumma, menetluskulu ja Y AS-i valitud esindajale makstud tasu välja mõistmise osas;
2. b)tühistada Harju Maakohtu 03.11.2017 määrus, millega jäeti kaitsja taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 5, § 200, § 258 lg 1 p 3 alusel T. Eliase osas rahuldamata ja lõpetada menetlus;
3. c)välja mõista riigilt T. Eliase kasuks menetluskulud kohtueelses ja esimese astme kohtumenetluses 12 810 eurot ning jätta T. Eliase õiguabikulud apellatsioonimenetluses riigi kanda. Apellandi hinnangul seisnevad kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised, millega kaasneb ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus, alljärgnevas: 5.1. Apelleeritav kohtuotsus ei ole minimaalselt täitnud lahendi põhjendamiskohustust. 5.2. Kohus tuvastas ebaõigesti, et T. Elias vastab ametiisiku koosseisusubjekti tunnustele. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 288lg 2 nõudis koosseisusubjekti tunnustena iseseisvat õigust otsuseid langetada.

Koosseisusubjekti tunnuste kindlakstegemine tunnistajate ütlustega ei ole võimalik ega lubatav. Kõikide objektide osas kus tellijaks oli Y AS, oli T. Elias tellija esindaja tehnilistes küsimustes. Kinnisvaraosakonna projektijuhil ei ole seadusest tulenevaid õigusi iseseisvaid otsuseid vastu võtta, tehinguliselt ei ole Y AS andnud T. Eliasele volitust enda nimel tegutsemiseks. Kohus on jätnud hindamata kaitsja poolt kohtumenetluses uuritud tõendi, milles on täpselt määratletud ametikohtade järgi, kellel on ja milline volitus Y AS-i esindada. Milline on T. Eliase vastutusalasse kuuluvate juriidiliste isikute ring, süüdistuses esitatud ametijuhendi osast ega ühestki tõendist ei selgu. Kohtuotsuse p-st 9.3 tulenev järeldus, et töölepingu ja ametijuhendi kohaselt pidi T. Elias tegutsema eraõigusliku juriidilise isiku ehk YYY kuuluvate äriühingute nimel ja huvides, mis annab võimaluse tuvastada T. Eliase kohustuse täita talle antud töökohustusi ka Y AS-i poolt teiste isikute kasuks, ei loo temast nende isikute suhtes ametiseisundit. Hankekomisjoni liikmena oli T. Eliasel kaasaotsustamise õigus ja tuvastatud ei ole, et vastuvõetud otsused oleksid olnud ebaseaduslikud. Y AS-i kinnisvaraosakonna projektijuhil ei ole seadusest tulenevaid õigusi iseseisvaid otsuseid vastu võtta YYY, K AS, RRR-le B Ltd ega muude nn RRR osas. Tuvastatud ei ole, et eelpool loetletud isikud oleksid tehinguliselt andnud T. Eliasele volituse enda nimel tegutsemiseks. 5.3. Pädevuse kuritarvitamine saab avalduda eelistuse andmises isikule, kes ei vasta otsustamise aluseks olevatele kriteeriumitele. On tõendamata, et süüdistuses näidatud juriidilised ja füüsilised isikud, kelle tegevuse kaudu nad tegutsesid, olid teadlikud m.h sellest, et T.Elias on ainuotsustaja või oluline mõjutaja otsustamaks, et mitte parim pakkumine tunnistatakse parimaks, et T.Elias omas oluliselt suuremaid volitusi, kui oli määratletud sõlmitud lepingutes või et T.Elias oli pädev ametiisik või majandustegevuses pädevust omav ametiisik ka muude juriidiliste isikute suhtes (nt K AS) suhtes. 5.4. Süüdistuses

§ 294

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ei käsitleta otsuses konkretiseeritult etteheidetud tegusid ja isikuid, kelle kaastegudeta ei saa tuvastada teokoosseisu. Süüdistuse lõpposas on toodud eraldi teokirjeldused 20 objekti kohta ja otsuse p-s 10 loetletud äriühingud, kes on altkäemaksu andnud, kuid puuduvad põhjendused, millised asjaolud ja millistele tuvastatud faktidele tuginedes luges kohus need asjaolud tõendatuks. Ainuksese tõendina viitab kohus otsuse p-s 12.4 SS ütlustele, et „mingisuguse eelise see ilmselt andis ja arvete maksmisest keeldumisel olnuks tema ettevõttel RRR objektidel keerulisem“, samas nähtub SS kohtueelses menetluses antud ütlustest, et T. Eliase tegevus ei olnud Y AS-i huve kahjustav. 5.

1. Kohtuotsuse p-s 16.2 toodud väide: valides teenuse pakkuja välja sõltuvalt sellest, kas viimane oli nõus tasuma OÜ-le Z raha, on tõenditega katmata. Puuduvad tõendid, et pakkuja jäeti kõrvale, sest ta ei olnud nõus tasuma OÜ Z konsultatsiooni arveid. 5.
2. Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, et Y AS tasus tööde ja teenuste eest, mida tegelikult ei teostatud või mida ta ei oleks saanud. 5.
3. T. Eliasele esitatud süüdistuse etteheited puudutavad ajavahemikku 2011-2013, samas kohtuotsuse p.-s 12.7 viidatud tõendid, millele tuginedes leitakse, et T. Elias on võimaldanud 9 pakkumisi muuta ja korrigeerida, pärinevad 10.01.2009 ja 22.06.
4. On tuvastamata ja ühegi objektiga seostamata, et T. Elias on Y AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid, on võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi või edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi. 5.
5. Kohus on jälitustegevusega kogutud tõendid alusetult lubatavateks tunnistanud ja andnud neile tõendamiskaalu, mille kohta puuduvad jälgitavad põhjendused. Jälitustoimingute perioodi sisse jäävad süüdistuse
6. episood TLL hüpermarketi objektil;
7. episood PPP hüpermarketi objektil;
8. episood Tallinna PPP supermarketi objektil ja
9. episood RRR logistikakeskuse objektil. Kohus on otsuse p-s 14, tuginedes jälitusprotokollidele, leidnud et puutuvalt jälitustoimingu protokolli sisusse, kinnitab see vastuvaidlematult süüdistust selles osas, et hinnapakkumiste suurendamine toimus vähemalt mõnel juhul T. Eliase initsiatiivil ja oli seotud tema esitatavate arvetega, sidumata jälitusprotokollidest välja nopitut konkreetsete arvete ja objektidega. Otsusest ei selgu, milline on tuvastuste relevantsus esitatud süüdistustega. Seonduvalt Tallinna PPP supermarketi objektiga puudub QQ-l asja arutamise raamidesse jääv roll ja otsuse p-s 14 toodud ebaõige kokkuvõte kõnest, et „Susserist“ Postimajaga ja võimalikest tulevastest tehingutest räägib T. Elias QQ-ga (kd 27, tl 64-73), ei puuduta süüdistust. Kohus ei ole esitanud põhjendusi, mida antud tõend võiks menetluse esemeks olevas süüdistuses tõendada. 5.
10. Kohtu järeldused, et T. Elias ei osutanud teenuseid, on vastuolulised ja motiveerimata. Otsuse ps 15 on kohus leidnud, et T. Eliase poolt äriühingutele teenuse osutamise korral saanuks äriühingud kajastada neid RRR-le esitatud arvetel ka vahetult (märkides, et Z OÜ osutas konsultatsiooniteenust vastava summa väärtuses). Kohtu nägemus on vastuolus Põhiseaduse § 19 privaatautonoomiaga, sh VÕS § 9 lg 1 lepinguvabadusega ja VÕS § 28 lg 2 ning on raske mõista, miks äriühingud, kes teostasid töid või osutasid teenuseid AS-ile YYY või mõnele muule RRR-le, oleksid pidanud esitama arvetel viited, et nad on saanud konsultatsiooniteenust OÜ-lt Z. Otsuse p-s 12.3 ja 12.4 viidatud UU ja SS ütlustest ilmneb, et T. Elias teenuseid osutas, seda on ka kõik antud kriminaalasjas varasemalt olnud süüdistatavad (v.a võib olla IU) kinnitanud. 5.
11. UU ütluste hindamisel on kohus rikkunud tõendite igakülgse hindamise põhimõtet. UU kohtueelses menetluses antud ütlused on osutunud kandvaks tõendusallikaks, kohus on nendele loonud modus operandi, mille ülekandmine on kaasa toonud süüdimõistva otsuse. Kohus on jätnud tähelepanuta ütlused, et „mingisugust teenust me nende arvete alusel ka saime, kuid see oleks olnud kümme

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas ei ole tuvastatud, et arved oleksid võltsitud ja võltsitud arveid oleks kasutatud. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid kokkuleppe konsultatsioonide ja projektijuhtimise kohta. Seega on esitatud arved autentsed poolte kokkuleppega. Asjaolu, kas õiguslik hinnang osutatud konsultatsioonide ja projektijuhtimise teenusele ja selle eest raha laekumine OÜ-le Z on nt pistis, ei muuda esitatud arveid intellektuaalselt võltsinguteks. 5.

1. Kohus on jätnud kaassüüdistava QQ süü otsuses käsitlemata, kuigi lühimenetluse raames saavutas QQ prokuratuuri ja kannatanuga kokkuleppe tema osas menetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1 alusel. Otsuse põhjendavast osast ei nähtu aga tuvastust, et kohus oleks kindlaks teinud QQ süü talle esitatud süüdistustes. Kohus ei ole (p-des 27-31) tuvastanud QQ süüd, ega seda, et ta süü ei ole suur, mistõttu ei saanud kohus ka T. Eliast süüdi mõista QQ ja S OÜ-ga seonduvalt. Kui ringkonnakohus tuvastab antud rikkumise, mis koosmõjus on kaasa toonud materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise, peab kohus KrMS § 340 lg 3 alusel kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes. 5.
2. Kohtuotsuses puudub hinnang 17.10.2019 süüdistuse, millega täpsustati teo õiguslikku kvalifikatsiooni ja täiendati teokirjeldust, muutmise lubatavuse kohta. Süüdistust saab täiendada ja muuta vaid juhul, kui ei esitata teokirjelduses uusi asjaolusid. Asjaolud, mida ei ole väidetava teo toimepanemise kohta viie aasta jooksul ette heidetud, on kaitstud aegumise instituudiga. Muudetud süüdistuses on esmakordselt ette heidetud seda, et ametijuhendist nähtuvalt kuulub T. Eliase vastutusalasse kogu YYY tegevus Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata konkreetsest juriidilisest üksusest; et T. Elias on oma ametiseisundit kuritarvitanud selliselt, et on edastanud informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis on võimaldanud pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; on edastanud informatsiooni hangete eelarve kohta, mis on võimaldanud pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; on edastanud informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis on lubanud tarnijatel pakkumiste hindu kohandada; on võimaldanud hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke välja kuulutamist; on võimaldanud esitada pakkumisi tagantjärele; on esitanud andmeid hangete kohta enne hanke välja kuulutamist; on Y AS-i nimel aktsepteerinud pakkumistest suuremaid arveid; on edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi ning võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. Kaitsja hinnangul ei oleks kohus saanud arvestada süüdistuses uute asjaolude väljatoomisega, sest need tuleb aegumise tõttu jätta tähelepanuta. 5.
3. Y AS ei ole esitanud asjaolusid talle materiaalse kahju tekkimise kohta ja ta tunnistati kannatanuks põhjusel, et ta väitis endale kahju tekkimist, mida seostas esitatud tsiviilhagidega enamuse süüdistatavate vastu. T. Eliase vastu esitatud nõude menetlemine on veel lahendamisel tsiviilkorras. Kannatanu õiguslik ning faktiline positsioon on lühidalt kokku võetud nt Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-15 p-s
4. Läbi pika menetluse on kannatanu saavutanud olukorra, kus teised süüdistatavad on nõustunud sõlmima temaga kompromissid. T. Eliasele teadaolevalt on Y AS saanud kompromisside alusel teiste süüdistatavate käest kokku 631 139,91 eurot. Tsiviilkorras läbivaadatavas nõudes nõudis kannatanu T. Eliaselt solidaarselt teiste süüdistatavatega 638 081 eurot. 5.
5. Kannatanu esindaja kulude T. Eliaselt väljamõistmine summas 10 400 eurot ei ole põhjendatud. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb kaitsja hinnangul alljärgnevas: 11 5.
6. Kaitsja vaidlustab T. Eliasele karistuse mõistmise võimalikkuse. Kaitsja esitas taotluse kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, mistõttu eraldati 21.03.2014 põhiasjast kriminaalasi nr 14730000141 T. Eliase ja OÜ Z tegevuse osas eraldi menetluseks ja T. Eliast karistati 03.04.2014 kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-14-
7. Otsuse p.-s 21 tuvastas kohus, et menetluse venimises ei ole süüdi T. Elias või tema kaitsja tegevus ja p.-s 22 jõudis järeldusele, et vangistuse mõistmisel võtab kohus arvesse menetluse pikkust ja mõistab karistuse, mis jääb pigem sanktsiooni alammäära lähedale, jättes karistuse tingimisi kohaldamata 1 aasta pikkuse katseajaga. Kohus ei ole arvesse võtnud kaitsja poolt esile toodud asjaolusid, et T. Elias on talle mõistetud karistuse juba ära kandnud. Riigikohus leidis otsuses nr 3-1-1-41-15 p-s 45, et /.../ vähemalt prokuratuuri ja kaitsja vastustes esitatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et maakohtu otsuse tühistamine võiks tingida süüdistatava õiguste olulise kahjustamise. Maakohus karistas T. Eliast vangistusega, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud

§ 78

p 1 redaktsiooni kohaselt hakkas katseaeg koos kontrollnõuetega kulgema kohtulahendi kuulutamisest, mitte selle jõustumisest. Seega ei mõjutanud kohtuotsuse ekslik jõustamine sisuliselt T. Eliase karistuse kandmist. Riigikohus, tehes 13.05.2015 antud lahendi ei kahelnud, et T. Elias kannab karistust. T. Elias kandis karistust vähemalt 03.06.2014 - 17.07.2015, kui jõustus kohtulahend, millega tühistati T. Eliase suhtes varasemalt kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja saadeti kriminaaltoimik prokuratuurile. Seega kandis T. Elias

§ 73

alusel määratud katseajast 1 aasta 1 kuu ja 13 päeva, s.o 1 kuu ja 13 päeva enam, kui määras kohus käesoleva otsusega. Kohtul ei ole õigust isikut topelt karistada (Riigikohtu otsus nr 1-17-4942 p 19). 5.20. Kohus, jõudes järeldusele, et T. Eliase tegu võib vastata pistise koosseisule, jättis kergema seaduse tagasiulatuvalt kohaldamata. Kehtiv

§ 4023

ei võimalda inkrimineerida teo toimepanemise ajal pistise koosseisule vastavat tegevust. Kui võrrelda kehtivat

§ 294

redaktsiooni, mis sätestab teokooseisulised tegevused vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, siis

§ 4023eristub pädevuse kuritarvitamise nõudega.

Kui seadusandja oleks soovinud sätestada ametiisiku altkäemaksu võtmisena üks kõik, kas õigusvastase teo või õiguspärase käitumise eest (ekvivalentsussuhtes), oleks koosseisutunnusena määratletud pädevuse tarvitamise, mitte pädevuse kuritarvitamise eest. Eeltoodu on ka loogiline, sest eraõiguslikus suhtes on altkäemaksu võtmine vähem õigushüve ründav kui avalikus sektoris. Eeltoodud järeldust kinnitab ka kohus otsuse p-s 16.2, kui võrdleb

§ 4023sanktsiooni varasemalt kehtinud pistise koosseisuga.

Kaitsja hinnangul on kohus jätnud süüdistuses märgitud tegude ajal kehtinud

§ 293

ja

§ 4023

koosseisu elemendid

§ 5lg 2 reegli alusel võrdlemata.

Kui kohus möönis, et süüdistatava tegu tuleb teo toimepanemise ajal kvalifitseerida pistisena, lasus kohtul kohustus T. Elias õigeks mõista. 5.

1. Süüdistuse teksti ja kohaldatud materiaalõiguse valguses võib jääda mulje, et ükskõik milline lojaalsuskohustuse rikkumine on kriminaalkorras karistatav. Otsuses esitatud TLS-i ja VÕS-i viited ei ole asjakohased, kuivõrd viidatust tulenevate kohustuste rikkumised võivad olla sanktsioneeritud tsiviilõigusliku kahju hüvitamisnõuetega, kui teokoosseisuline tunnus ei määratle selget õigushüve (nt ärisaladus vms). Lojaalsuskohustuse rikkumine ei ole automaatselt kriminaliseeritav. 5.
2. Apellandi hinnangul on käesolevas asjas mõistlik menetlusaeg ületatud. Arvestades otsuses märgitud menetluse toimetamise ajalist kulgu ja põhjuseid kriminaalasja uuesti arutamise alustamiseks ning apellatsioonis esitatud põhjendusi on ilmne, et kohtuotsus on põhjendusteta määral, mis ei võimalda apellatsioonimentluses teha kõikidele tõenditele tuginevat otsust. Apellatsioonimenetluses on võimalik teha kiiresti menetlust lahendavad otsused, kui kohus nõustub käsitlusega, et T. Elias ei ole ametiisik

§ 288

tähenduses või

§ 4023ei võimalda karistamist varasemalt pistisena inkrimineeritud teo eest.

Kõigil teistel juhtudel tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et asi tuleb saata uueks arutamiseks, tuleks eelistada menetluse lõpetamist KrMS § 2742 alusel. 12 5.23. Harju Maakohtu 3.06.2014 otsusega (asjas nr 1-14-3958) mõisteti T. Eliaselt

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamise korras välja 51 150 eurot, on riigi poolt täidetud. Peale kohtu poolt väljastatud 03.06.2014 jõustumismärkega kohtuotsust, tasus T. Elias kohtuotsuses märgitud sundraha 532,50 eurot. Korduva sundraha väljamõistmine ei ole lubatav. 5.

1. Vaidlustades ka Harju Maakohtu 3.11.2017 määruse, millega jäeti rahuldamata taotlus T. Eliase osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks, leiab, et süüdistatavate kohta on süüdistusaktis esitatud karistatuse puudumise kohta ebaõigeid andmeid, samadel asjaoludel ei saa isikut anda kohtu alla, kui tal on karistusregistris kehtiv karistatus. Harju Maakohtu 03.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 114-3958 mõisteti T. Elias süüdi asjaoludel, mis kattuvad käesoleva kriminaalasja esemeks olevate asjaoludega. Maakohtul puudub õigus menetleda 19.04.2017 kohtusse saadetud süüdistusakti T. Eliase ja Z OÜ osas ja menetlus kuulub seoses kriminaalmenetlust välistava asjaoluga lõpetamisele.
2. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitasid kaitsja apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad prokuratuur ja kannatanu Y AS-i esindaja. Apellant esitas enda kirjalikud seisukohad omakorda prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonivastustes esitatud seisukohtadele. Prokuratuuri seisukohad apellatsioonkaebusele
3. Prokuröri hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 7.
4. Seisukoht, et T. Elias ei vasta ametiisiku koosseisusubjekti tunnustele, on kohtus uuritud tõenditega ümber lükatud. Lisaks kirjalikele tõenditele on T. Eliase töö sisu ja pädevuse kohta andnud ütlusi ka mitmed tunnistajad, kelle ütluste tõendina arvestamine on lubatav. 7.
5. T. Elias on K AS-iga seotud olnud, sest on kinnitanud S OÜ poolt K AS-ile esitatud arveid ning oma allkirjaga tehtud tööd ka vastu võtnud. Lisaks nähtub jälitustoimingu protokollist (p-d 68, 78, 88-89), et RRR objektide osas käib kõik läbi T. Eliase meili. Kohtu siseveendumus, et T. Eliasel oli ametiisiku mõistele vastav pädevus ja ülesanded, mis on vaieldamatult käsitatavad ka RRR majandustegevuse osana, on piisavalt põhjendatud. 7.
6. Kohus on otsuse p-s 12.1-12.7 esitanud väga selgelt ja üheselt mõistetavalt nii tõendite analüüsi kui kohtu siseveendumusele jõudmise. 7.
7. Kohtupraktikast ega seadusest ei tulene, et kellegi eelistamisel peab tuvastama ka teisi pakkujaid või analüüsima nende pakkumuste sisu. Eelistamine saab toimuda m.h ka viisil, et pakkumust küsitaksegi vaid enda poolt eelistatud pakkujalt (nt kes on nõus tasuma altkäemaksu), et hanke tingimused on koostatud selliselt, et pakkumuse saabki esitada vaid üks hankes osaleja või et eelistatud osalejale on lekitatud siseinfot hanke kohta jmt, mida T. Eliasele ette heidetigi. 7.
8. Kohus on toonud välja ning viidanud konkreetsetele kõnedele, samuti on otsusest jälgitav põhistus, miks kohus luges jälitustegevusega kogutud tõendid lubatavaks. 7.
9. Otsuse p-s 16.2 esitletud käsitluses ei ole kohus kahelnud süüdistatavale etteheidetava teo koosseisus. Kohus on oma mõttekäiku selgitanud ning leidnud, et süüdistatava tegu on igal juhul õigusvastane. 7.
10. Kaitsja etteheited nii süüdistuse piiridest väljumise kui tõendite puuduliku uurimise jne osas on meelevaldsed, põhistused on paljasõnalised ega baseeru seadusandlusel. Süüdistuse muutmine ei olnud ebaseaduslik. 7.
11. Väär on seisukoht, et T. Elias on oma karistuse ära kandud. Kellegi süüdimõistmine eeldab jõustunud kohtuotsust. T. Eliase suhtes jõustunud kohtuotsus puudub, teda ei saa käsitleda isikuna, kellel oleks juba samas kriminaalasjas kehtiv karistus. Süüdistatava suhtes on ebaõiged karistusregistri andmed kustutatud ning T. Eliast ei saa käsitleda eelnevalt sama teo eest juba süüdi mõistetud isikuna. Kannatanu esindaja seisukohad apellatsioonkaebusele 13
12. Maakohtu otsuse tühistamiseks ja muutmiseks alus puudub. Palub jätta apellatsioonkaebus täies ulatuses rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: 8.
13. Maakohtu otsus vastab põhjendamisnõuetele. Lugedes otsuse teksti, kus maakohus on kasutanud RRR lühendeid, on arusaadav ja lugejale jälgitav, mis tähenduses on seda kasutatud. 8.
14. Tuvastades õigesti, et T. Elias vastab ametiisiku tunnustele, ei saanud kohus jätta koosseisu tunnuste tuvastamisel muid tõendeid (nt asjakohased ütlused) kõrvale ja keskenduda üksnes üksikutele dokumentaalsele tõenditele. 8.
15. Apellandi etteheited nii jälitustegevusega kogutud tõendite alusetult lubatavateks tunnistamises, UU ütluste hindamisel kui tõendite puudulikust uurimisest, on alusetud. Kohtu siseveendumuse igas küsimuses avab otsuse põhjendus ammendavalt. 8.
16. Kohus ei ole süüdistuse piiridest väljunud. T. Elias on tunnistatud süüdi nendes episoodides, mis on talle süüdistusega ette heidetud. Otsuse p-s 12.7 märgitud viited kirjavahetusele LLega on taustafakt, mis kinnitab süüdistuses kirjeldatud asjaolude esinemist süüdistatav käitumises ja modus operandi usaldusväärsust. Jälitustegevuse käigus kogutud tõendid kinnitavad üheselt, et mingit iseseisvat konsultatsiooni teenust T. Elias ülekannete teostajatele ei osutanud ja Z OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kõik Z OÜ-le laekuvad summad seostatavad just kannatanu poolt arendavate objektidega. Kõik Z OÜ-le ülekantud summad on T.Eliasele antud altkäemaks selle eest, et tema leppis Y AS-le teenust osutavate ettevõtjatega kokku hinnapakkumiste alusetus suurendamises ja vastava summa lisamises äriühingule esitatavatele arvetele, seda arvetel üheselt kajastamata, valis teenuse pakkuja välja sõltuvalt sellest, kas viimane oli nõus tasuma Z OÜ-le raha ja avaldas kolmandale isikule tööandja ärisaladusi. 8.
17. Apellatsiooni p-s 1.9 tõstatud küsimus on ainetu. Maakohus ei pea hindama teiste isikute kaitseaktides tõstatud õiguslikke küsimusi, kui need isikud enam menetluses ei osale. Kohus peab andma hinnangu eelkõige kohtule esitatud tõenditele. Apellant ei ole ka avaldanud, millist asjakohast ja otsuse koostamisel olulist väidet, ei ole kohus hinnanud. 8.
18. Apellatsiooni p-s 1.10 tõstatud küsimus arvete võltsitusest ja võltsitud arvete kasutamisest, on eksitav. Kohus ei ole otsuses tuvastanud, et pooled sõlmisid kokkuleppe konsultatsioonide ja projektijuhtimise kohta. Kohus on otsuse p-s 20 leidnud, et „arved, mida T. Elias koostas ja esitas Z OÜ nimel erinevatele äriühingutele ja mis on loetletud süüdistuses, olid mõeldud varjama altkäemaksu andmist ega kajastanud seetõttu tehingute tegelikku sisu“. Et arvetel on kajastatud vale kirjeldus, on aset leidnud arvete nn intellektuaalne võltsimine. Kohtu seisukoht

§ 344lg 1 ja § 345 lg 1 süüdistuse järgi on seaduslik ja põhjendatud.

8.

1. Apellandi seisukoht, et kohus ei ole käsitlenud QQ süüd, on väär ega anna alust kohtuotsust tühistada. Kohus on T. Eliase tunnistanud süüdi QQ-lt altkäemaksu võtmises. Asjaolu, et otsuses ei ole QQ süü küsimust personaalselt käsitletud, ei mõjuta kuidagi T. Eliase käitumisele antud õiguslikku hinnangut m.h ka põhjusel, et altkäemaksu võtmine ja altkäemaksu andmine on eraldiseisvad koosseisud, mis võivad olla täidetud ka üksteisest sõltumata. 8.
2. Kannatanul tekkinud menetluskulud on T. Eliaselt välja mõistetud minimaalselt. Apellatsioonist ei nähtu, millised kulud võivad apellandi arvates olla ebamõistlikud. Et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, on maakohtu otsus õige ja tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud palub kannatanu esindaja mõista süüdistatavalt välja kannatanu kasuks. Apellandi seisukohad apellatsioonivastustele
3. Tulenevalt prokuratuuri ja kannatanu esindaja apellatsioonivastustes esitatud seisukohtadest, leiab apellant, et prokuratuuri vastus ei sisalda seisukohta

§ 78katseaja arvestamise õiguslikule regulatsioonile.

Apellatsioonis (p-s II, 1) esitatud õiguslikud käsitlused välistavad T. Eliase süüdimõistmisel teda korduvalt karistada. Väited, et kriminaliseerimise aluseks on töölepingu rikkumine ja ärisaladuse kasutamine, on vastuolus riigikohtu praktikaga (sh

§ 37714 kohaldamisel).

Kohtuotsuse p-s 16.2 on selgelt väljendanud kahtlust, et sellisel kujul isikule etteheidete tegemine ei täida teo konkretiseerituse nõuet. Kannatanu esindaja seisukohad apellatsioonile on põhjendamatud, sest nendega püütakse asendada kohtuotsuse motiveerimist, luues samas süüdistuse, millist T. Eliasele ei ole esitatud. Vastuse p-des 11-63 käsitletud objektid ei sisaldu kriminaalasja materjalides, neid ei käsitle ka süüdistus, mistõttu ei saa etteheidetavat tegevust nendega prokuratuuri asemel sisutada. Kannatanu käsitlused ja tõendite analüüs tuleb jätta tähelepanuta. Alles kirjaliku menetluse käigus uute asjaolude selgitamine ja püüd sellega kohtuotsuse motiive sisustada näitab, et kannatanu püüab mahuliselt esitada põhjendusi, mis ei ole asjakohased. Kannatanu menetluskulud apellatsioonimentluses on põhjendamatud. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsja apellatsiooni väidete ja prokuratuuri ning kannatanu esindaja kirjalike vastuväidetega, samuti vastuväidetele esitatud apellandi kirjaliku seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks apellandi soovitud viisil. Et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1), ei pea kohtukolleegium tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigusest, nende asjaolude kordamist vajalikuks. Kaitsja apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist.
2. Kohtukolleegium ei jaga esiteks apellandi seisukohta selles, et mõiste „RRR“ defineerimata jätmisega ja selle mõiste kasutamisega kõikvõimalikes käänetes ei ole kohtuotsusest võimalik aru saada, mida ja kelle osas on kohus tuvastanud. Eeltoodule tuginedes kaitsja leiabki, et kohus on sellega rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, millega kohtukolleegium nõustuda ei saa ja peab vajalikuks märkida järgmist. Apellant võtab RRR määratluse otsusest kokku //…Mida või keda kohus selle semantika all silmas peab ei ole arusaadav//, kuid apellatsioonist ei nähtu konkreetselt, millises käändes jäi mõiste „RRR“ otsusest kaitsjale arusaamatuks või mõjutas oluliselt otsuse lugeja võimet aru saada kohtuotsuse sisust ja selle põhjendustest ning neid mõista. Kohtuotsuse põhjendamiskohustus nõuab eelkõige seda, et see oleks lugejale jälgitav ja arusaadav. Samas tuleb märkida ka seda, et KrMS § 339 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Millises osas ei võimalda kohtu väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine kohtu seisukohti jälgida või nendest aru saada, ei ole kaebuses välja toodud ja neid ei nähtu kohtukolleegiumi hinnangul tegelikult ka kaevatavast otsusest, mistõttu vastab maakohtu otsus kohtukolleegiumi hinnangul KrMS § 3051 kehtestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele. Selgitada tuleb sedagi, et nii nagu igas teises tekstis, on ka kohtuotsuses lühendite või mõistete kasutamine erinevates käänetes võimalik ja seda just olukorras, kus kasutatud lühend (nt RRR) ei sega lugejat otsuse tekstist, mis tähenduses on lühendit kasutatud, aru saada. Samas on juhtudel, kui otsuses viidatatakse nt isikuliste tõendiallikate ütlustele, raske nende poolt tsitaatidena või ütluses lühenditena öeldut, otsuses teisiti kajastada, mida ei saa aga seetõttu samastada apellandi arusaamaga kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumisest.
3. Seonduvalt apellatsioonist tuleneva taotlusega T. Eliase õigeksmõistmiseks temale esitatud süüdistuses osundab kohtukolleegium ühele tõendite hindamise põhinõudele, mis on kinnistunud kohtupraktikas: olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul 15 mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05, 3-1-1-137-03, 3-1-1-16-04, 3-1-1-8906). Sellise olukorraga käsilolevas asjas tegemist ei ole, sest kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu ei esine. Kohus on kõiki kohtule esitatud tõendeid nende vastastikuses seoses analüüsinud, neid kogumis hinnanud ja otsuses nendest tehtud järeldusi põhjendanud. Kohtu järeldused on kindlakstehtud faktiliste asjaoludega vastavuses, mistõttu nõustudes kohtuotsuse põhiosas esitatud asjaoludega, ei pea kohtukolleegium nende kordamist vajalikuks.
4. Apellandi argumentide aluseks on läbivalt väide, et kohus tuvastas T. Eliase vastavuse ametiisiku koosseisusubjekti tunnustele ebaõigesti. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja etteheide paljasõnaline ega tulene asjas kogutud tõenditest. Maakohus on otsuse p-des 9.-9.
5. analüüsinud nii T. Eliasele etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 294

lg 2 p 1 ja 4 kui hetkel kehtiva

§ 4023lg 1 teokooseisu kohaselt T.

Eliase vastavust koosseisu nõutava subjekti, so

§ 288

tähenduses ametiisiku, tunnustele ja jõudnud argumenteeritult õigele järeldusele, et alates 1. jaanuarist 2015 saab

§ 4023

lg 1 järgi vastutada eraõigusliku isiku huvides majandustegevuseks pädev isik, mistõttu vastas T. Elias koosseisusubjekti tunnustele nii teo toimepanemise ajal kui ka seejärel kehtinud seaduste kohaselt. Vaidlus puudub selles, et T. Elias töötas 12.10.1998 - 02.12.2013 Y AS-iga sõlmitud töölepingu (kd I, lk 7-8) kohaselt kinnisvaraosakonna projektijuhi ametikohal, kelle ülesanded olid sätestatud ametijuhendis (kd I, tl 9-13), millest tulenevalt vastutas T. Elias kogu kaupluste või muude rajatiste avamise/ümberkujundamise/rekonstrueerimisega seotud tegevuse eest, sh kõigi projektide rakendamisega seotud ettevõttesiseste/-väliste osapoolte koordineerimine. Samuti kuulus ametijuhendi p-st 1 tulenevalt T. Eliase vastutusalasse kogu YYY tegevus Eesti Vabariigi territooriumil, sõltumata konkreetsest juriidilisest üksusest ehk T. Elias pidi tegutsema eraõigusliku juriidilise isiku ehk YYY kuuluvate äriühingute nimel ja huvides, täites arendusprojektides juhtimis-, järelevalve ja haldamisülesandeid seoses grupi tegevusega hõlmatud kaupluste või muude rajatiste projektitöödega. Lisaks kirjalikele tõenditele T. Eliase töö sisu ja pädevuse kohta on kohus tuginenud T. Eliase kui ametiisiku koosseisusubjekti tunnuste kindlakstegemisel ka tunnistajate RR, ES (end L), US ja AA ütlustele, kelle ütluste tõendina arvestamine on kohtukolleegiumi hinnangul lubatav. Tunnistajate ütluste kui tõenditega arvestamata jätmine, mida apellant taotlebki, ei ole aga lubatav, sest KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine kogumis tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p-de 2 ja 3 järgi kuuluvad tõendamiseseme asjaolude hulka ka kuriteokoosseis ja kuriteo toimepannud isiku süü. Tulenevalt KrMS §-des 61 ja 62 sätestatust tuleb kohtul otsust tehes lähtuda kuriteokoosseisu tunnuste esinemise või puudumise kindlakstegemisel üksnes kohtumenetluses uuritud tõendite kogumist. Ametiisiku mõiste (teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 288lg 2 redaktsiooni järgi) on antud juhul koosseisu tunnus. Kr

MS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Eeltoodu alusel ei saanudki maakohus ametiisiku mõiste kui koosseisutunnuse sisustamisel jätta tunnistajate asjakohaseid ütlusi kõrvale ja keskenduda üksnes ja ainult T. Eliase töölepingule ja ametijuhendile. Tõendite valikuline hindamine või ühe tõendi eelistamine teistele tõenditele kujutab endast aga menetluslikku rikkumist KrMS § 61 mõttes. Hinnates asjakohaseid tõendid kogumis, tuvastas kohus otsuse p-s 9 õigesti, et T. Eliasel oli

§ 288lg-te 1 ja 2 tähenduses ametiisiku mõistele vastav pädevus ja ülesanded.

16 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-95-12 asunud seisukohale, et „isiku lõplik iseseisev haldamis-, järelevalve- või juhtimisotsuste vastuvõtmine ei ole ametiisiku obligatoorselt vajalikuks pädevustunnuseks. Karistusseadustiku § 288 mõttes ametiisikuks olemiseks piisab ka sellest, kui isik saab niisugust otsustamist sisuliselt suunata. Millisest hetkest tuleb otsustamise sisulist suunamist käsitada

§ 288

mõttes ametiisiku staatust loovana, on fakti küsimus, mis tuleb lahendada sõltuvalt konkreetse ametiisiku teenistuslikust pädevusest (RKKKo 3-1-1-68-05, p 8). Isikule karistusõiguslikus mõttes ametiseisundi omistamine lähtub nii isiku ametikohast ja -juhendist kui ka tema tegelikust rollist otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel ametiasutuses“. Kohtu poolt otsuse p-s 9.2. osundatud tunnistajate ütlustest nähtub kokkuvõtvalt, et T. Elias tegi Y AS-is ära kogu sisulise töö hangete ettevalmistamisel ja pakkujatega läbirääkimistel, vastutades kinnisvaraosakonna projektide juhtimise eest algusest lõpuni ehk hinnapakkumise võtmisest kuni objekti vastuvõtmiseni ning et ka kolmeliikmeline hangete komisjon lähtus T. Eliase professionaalsusest ja tema edastatud andmetest. Seega on T. Eliase töö ülesanded ja tegevus käsitatavad Y AS-i majandustegevuse osana, sest on seotud ettevõtte põhitegevusega ehk jaemüügiga ning mis seisnes ettevõtte nimel tegutsemises suhetes ehitus- jm teenuste pakkujatega. Kohtu seisukoht, et ametiseisund kui koosseisu tunnus, tuleb kindlaks teha tõendite kogumi põhjal, milleks võivadki olla muuhulgas ka isikute ütlused, on kooskõlas eelviidatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-95-12 märgituga. Et ametiisikuks olemiseks piisab

§ 288

mõttes ka sellest, kui isik saab niisugust otsustamist sisuliselt suunata, on väär apellandi seisukoht selles, et kuivõrd teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 288

lg 2 nõudis koosseisusubjekti tunnustena iseseisvat õigust otsuseid langetada, ei olnud T.Elias ametiisik, kuna lepingud on allkirjastanud muud isikud. Vaatamata

§ 288

lg 1 ja lg 2 redaktsioonide muudatustele ei ole Riigikohtu seisukoht, et

§ 288

mõttes ametiisikuks olemiseks piisab ka sellest, kui isik saab niisugust otsustamist sisuliselt suunata, oma aktuaalsust kaotanud.

§ 288

lg 2 sõnastusest tuleneb selgelt, et ametiisik on isik, kellel on pädevus tegutseda eraõigusliku juriidilise isiku huvides, mille tuvastamiseks ei ole vaja obligatoorselt kindlaksmääratud vormis volitust, lepingut või käskkirja. Pädevuse jaatamiseks piisab ka ametipädevuse (sh vastutuse) delegeerimisotsuse ja selle vastuvõtmise tuvastamisest, kui vastava tehingu vorm ei ole seaduses kindlaks määratud. Ametipädevuse (sh vastutuse) delegeerimisotsusele ja selle vastuvõtmisele suunatud tahteavaldused võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Selleks sobivad nii otsesed tahteavaldused (TSÜS § 68 lg 2), kui ka kaudsed tahteavaldused (TSÜS § 68 lg 3). Järelikult võib tuvastada ka konkreetse töötaja ametiseisundit sealhulgas töötaja igapäevaste ülesannete täitmise kaudu ja juhtkonna informeerituse kaudu, et vastav töötaja täidab igapäevaselt neidsamu tööülesanded. Tunnistaja ES, kellele T. Elias tööalaselt allus, ütlustega on leidnud kinnitust, et T. Elias vastutas kinnisvaraosakonna projektide juhtimise eest algusest lõpuni, sh oli tema suunata kogu vahepealne tegevuse koordineerimine ja projektide kontroll.

1. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Maakohtuga tuleb nõustuda selles, et T. Eliase ütlused Y AS-ile tööde tegijate ettemääratusest on tõendamata ja seetõttu ebausaldusväärsed, mida ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta. Tunnistaja ES ütluste, kelle ütluste usaldusväärsust ei ole apellant kahtluse alla seadnud, kohaselt ei olnud RRRl ehitushangete osas mingeid raamkokkuleppeid kindlate äriühingutega ega ette öeldud, kellega tuleb leping sõlmida. Kinnisvaraosakonna projektide juhtimise eest vastutas T. Elias algusest lõpuni, tegutsedes seega ametijuhendist tulenevalt kannatanu nimel ja huvides. Apellandi seisukoht T. Eliasel iseseisva otsuse langetamise pädevuse puudumisest on ümber lükatud tunnistaja ES ütlustega. 17
2. Nagu apellatsiooni sisust järeldada võib, heidab apellant maakohtule tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemusena tulnud apellandist erinevale järeldusele süüdistatava süü osas. Kohtukolleegium ei jaga apellandi seisukohta tõendite ühekülgsest ja puudulikust hindamisest. Kõiki kohtule esitatud tõendeid, mille vahetut uurimist prokurör ja kaitsja kohtuistungil taotlesid, kohus ka uuris. Apellant tõendite usaldusväärsust kahtluse alla seadnud ei ole ja on nõustunud kohtuliku uurimise lõpule viimisega (kd V

§ 294ja § 4023 tähenduses.

Seega puudub vaidlus selles, et T. Elias on käesolevas punktis nimetatud äriühingutelt vara/raha vastu võtnud. 18. Apellandi poolt esitatud kaitseversioone ei saa samastada kohtuliku uurimise ühekülgsuse või puudulikkusega. Tuvastamaks, kas ametiisik sai raha

§ 294

või § 4023 tunnustest lähtudes vastutasuna ametiseisundi pädevuse kuritarvitamise käigus toimepandud teo eest, tuleb kindlaks teha 18 ekvivalentsussuhe ja võimalike kokkulepitavate tegude kuulumine ametiisku ametialasesse pädevusse. Riigikohus on mitmetes lahendites osundanud, et ametialane tegu, mida ametiisik toime paneb, ei pea olema seejuures ühemõtteliselt kindlaks määratud, kuid peab olema mingilgi määral konkretiseeritud (nt RKKK 1-18-7807/58, p 13; 3-1-1-31-14, p 21.1) ja tegu on toime pandud kui isikul on äriühingus teatav positsioon või pädevus, mis võimaldab tegu kokkuleppel vara andjaga tema huvides toime panna. T. Eliasele on ette heidetud, et tema eelistas RRR ehitusobjektidele töövõtja otsimisel ja seejärel tööde teostamise käigus konkreetset pakkujat, lähtudes eeskätt sellest, kas äriühing ja selle esindaja olid nõus maksma talle konsultatsiooniteenuse eest; edastas informatsiooni hangete eelarveliste piiride kohta, mis võimaldasid pakkumisi eelarve piires võimalikult kõrgeks tõsta; edastas informatsiooni hangete eelarve kohta, mis võimaldasid pakkumisi vajadusel madalamaks muuta nii, et tagada võitu, kuid maksimaliseerides töövõtja kasumit; edastas informatsiooni teiste pakkumiste hindade kohta, mis lubasid tarnijatel pakkumiste hindu kohandada, võimaldades hanke võita ning hiljem lisatöödega hinda tõsta; edastas andmeid hangete kohta enne hanke väljakuulutamist; võimaldas esitada pakkumisi tagantjärele; aktsepteerinud Y AS-i nimel pakkumistest suuremaid arveid; edastanud konkurentidele teiste tarnijate pakkumisi ning võtnud vastu ebasoodsaid pakkumisi. Erinevalt apellandist leiab kohtukolleegium, et maakohtu tõendite analüüsi pinnalt on tuvastatav, et T. Eliasele etteheidetavad teod, mis moodustasid altkäemaksu kokkuleppe eseme, seisnesid läbivalt mitte YYY AS-i, vaid vastava hanke läbiviimisel ja hiljem tööde teostamisel nende tööde teostajate huvide järgimises, kes andsid üle vara Z OÜ-le just tulenevalt eelnevast kokkuleppest konkreetse ehitusobjekti osas. Asjaolu, et kaitsja vaidlustatavas otsuses p 12.1 – 12.

1. esitatud maakohtu tõendite analüüsist tehtud järeldustega ei nõustu, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kordamata maakohtu otsuses kajastatud põhistusi, tuleneb kohtukolleegiumi hinnangul nendest üheselt, et süüdistuses nimetatud äriühingutelt Z OÜ-le üle kantud summad olid makstud T. Eliase poolt osutatud konsultatsiooniteenuste (sh ehituslikud eritööde konsultatsioonid, projektijuhtimine, alltöövõtjate konsulteerimine) eest projektidel, kus T. Elias RRR esindajana tellis teenust või osales selle vastuvõtmisel. Raha saamist nende äriühingute huvides tegutsemise eest ei ole süüdistatav vaidlustanud ja seda on kinnitanud ka kõik kriminaalasjas kahtlustatavatena ülekuulatud isikud, keda süüdistati vara andmises. Maakohus on tõenditele tuginedes ja neile otsuse p-des 12.
2. – 12.
3. viidates leidnud põhjendatult, et äriühingud T. Eliasele makstud arvete alusel Z OÜ-lt RRR ehitusobjektidel konsultatsiooniteenuseid ei tellinud ja T. Elias neile konsultatsiooniteenuseid ei osutanud, vaid T. Eliase poolt nimetatud rahasumma maksti tegelikult selle eest, et saada ja teostada RRR ehitusobjektidel, kus T. Elias oli RRR esindajaks, töid neile soodsatel tingimustel ja tööde probleemideta vastuvõtmise tagamiseks. Isegi kui jaatada nagu kaitsja leiab, et T. Elias äriühingutele süüdistuses nimetatud RRR ehitusobjektidel konsultatsiooniteenuseid osutas, ei ole esitatud arvete alusel võimalik tõendada konkreetse osutatud teenuse sisu, sest T. Eliase ütlustest nähtuvalt lepiti arvete alusel makstavad summad sõltuvalt tööde mahust kokku äriühingute esindajatega kokku suuliselt ja mingisuguseid aruandeid osutatud teenuse sisu kohta ei koostatud. Asjakohane on kohtu osundus, et mitte tavapärane ei ole Z OÜ-le makstava summa ühepoolne määramine T. Eliase kui konsultatsiooni osutaja poolt, jättes võimaliku teenuse hinnakalkulatsiooni, töö tunnid või kulud äriühingutele esitatavatel arvetel märkimata. T. Eliase ütlused RRR projektides esinenud puuduste kohta, mistõttu tööde teostamine nende alusel ei olnud võimalik ilma täiendavate konsultatsioonideta, luges kohus seega põhjendatult ebausaldusväärseteks. T. Eliase ütluste usaldusväärsuses konsultatsiooniteenuste osutamises ja arvetes kajastatud summades annavad aluse kahelda lisaks ka tema kohtuistungil (kd V

§

§ 4023

lg 1 järgi etteheidetava teokoosseisu esinemise, on maakohtu edasine arutluskäik ja otsustus T. Eliase süüdi tunnistamiseks dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatud. Maakohus on otsuses väljendatud seisukoha kujunemise teinud kohtuotsuse lugejale jälgitavaks ja arusaadavaks kõigi tõendite kogumis hindamise ja neile antud tervikhinnangu alusel ning kohtukolleegium ei näe siin erinevalt apellandist mingeid minetusi. Apellatsioonis esitatud seisukoht, et T. Eliasele esitatud süüdistuses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis arvete võltsitust ja võltsitud arvete kasutamist tõendavad, ei tuleme kohtus hinnatud tõenditest. Käsilolevas asjas on tuvastatud, et T. Eliase poolt koostatud ja Z OÜ nimel E AS-le, S OÜ-le, OÜ-le G, OÜ-le A, OÜ-le S, H OÜ-le, OÜ-le M, OÜ-le D ja OÜ-le DG esitatud ja süüdistuses loetletud arvetes ei kajastanud tööde tegeliku sisu ega asjaolud ja need olid esitatud üksne selleks, et varjata T. Eliasele altkäemaksu andmist. Süüdistatatav on ise arvete koostamist ja äriühingutele esitamist kinnitanud. Arvete kasutamisega soovis T. Elias luua õigusliku aluse raha ülekandmiseks Z OÜ-le. Vastupidiselt kaitsja väidetule, ei leppinud T. Elias ega talle altkäemaksu andnud äriühingute esindajad kokku mitte konsultatsioonide osutamises, vaid summas, mille võrra suurenes RRRle osutatavate tööde maksumus, mis sisaldas T. Eliasele hiljem makstavat tasu ehk altkäemaksu. Seega on tegemist intellektuaalse võltimisega, mida toetab kohtupraktika. Nii on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-40-11 p-s 13 selgitanud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid. Just selline tegevus ongi T. Eliasele ette heidetud.

§ 344

koosseisu realiseerimiseks ei ole oluline, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati või vabaneti kohustustest. Võltsimist ei välista see, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat olid teadlikud sellest, et arve sisaldas ebaõigeid andmeid (nt RKKK nr 1-16-10888/62, p 50-51). Vaidlus puudub selles, et T. Eliasele altkäemaksu andnud äriühingute esindajad teadsid, et neile esitatud arved sisaldasid ebaõigeid andmeid. Maakohus on tõendite kogumist tulenevalt andnud T. Eliase käitumisele

§ 344

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi materiaalõiguslikult õige hinnangu ja süüdistatava põhjendatult süüdi tunnistanud. 21. Kaitsja leiab vääralt, et T. Eliast ei saa süüdi mõista ega karistada, kuivõrd ta on oma karistuse juba ära kandud (ne bis in idem põhimõte). Põhiseaduse (PS) §-st 22 ja KrMS § 7 lg-st 1 tuleneb reservatsioonita, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Vaidlus puudub selles, et T. Elias oli kriminaalajas nr 1-14-3958 3.06.2014 maakohtu otsusega tunnistatud kokkuleppemenetluses süüdi § 293 lg 2 p 1 ja 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja karistatud 3 aasta aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 3 aasta 6 kuulise katseajaga, konfiskeerimise asendamise korras mõisteti T. Eliaselt välja 51 150 eurot ja maakohtu 11.12.2013 määruse alusel arestitud raha summas 51 150 eurot konfiskeeriti

§ 84alusel. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-41-15, puudusid maakohtu 3.06.2014 otsuse jõustumiseks Kr

MS § 408 lg-te 1 ja 2 kohaselt nõutavad eeldused, mistõttu ei olnud maakohtu otsus tegelikult jõustunud ja kohtu poolt kohtuotsusele ja kohtuinfosüsteemi tehtud märge otsuse jõustumise kohta oli ekslik. Et maakohus rikkus RRR apellatsiooni kirjaga tagastades ilmselgelt KrMS § 323 lg 2 p 2 nõudeid, tekkiski olukorda kus kohtuotsusele kanti ekslik jõustumismärge ja otsus pöörati enne selle tegelikku jõustumist täitmisele. Eelnimetatud põhjusel tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2014 ja Harju Maakohtu 16.06.2014 määruse, 21 rahuldas RRR määruskaebuse ja saatis kannatanu apellatsiooni ringkonnakohtule arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist. Isiku süüdimõistmine eeldab tema suhtes tehtud jõustunud kohtuotsust. PS § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Seega peab isik olema mõistetud süüdi või õigeks ja otsus jõustunud. Et T. Eliase suhtes Kohtute Infosüsteemist (KIS II) nähtuvalt kriminaalasjas eelnevalt jõustunud kohtuotsus puudub, puudub ka erinevalt kaitsja arusaamast igasugune alus käsitleda teda isikuna, kes on samas asjas eelnevalt süüdi mõistetud ja kellel oleks samas kriminaalasjas juba kehtiv karistus. Selgituseks tuleb märkida, et karistusregistri andmetest on T. Eliase suhtes tehtud ebaõige kanne karistatuse kohta kustutatud ja teda ei saa seega käsitleda eelnevalt sama teo eest juba süüdi mõistetud isikuna. Kaitsja seisukoht, et T. Elias kandis talle mõistetud karistust vähemalt 3.06.2014 – 17.07.2015, so kuni kohtulahendi jõustumiseni, millega tühistati T. Eliase suhtes varasemalt kokkuleppemenetluses tehtud otsus ja saadeti kriminaaltoimik prokuratuurile, ei tulene käsiloleva kriminaalasja materjalidest ja on ainetu. Eeltoodu pinnalt on maakohus T. Eliase süüdimõistmisel otsuse p-s 23. õigesti leidnud, et Z OÜ-le äriühingutelt ülekantud raha puhul oli tegemist altkäemaksuga

§ 294ja § 4023 tähenduses ehk kuritegeliku tuluga, millest T.

Eliase arveldusarvetele on üle kantud 50 132, 63 eurot. Et nimetatud kriminaaltulu on tõenditest tulenevalt ära kulutatud, on põhjendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kuni konfiskeerimisnõude täitmiseni jätta aresti alla kriminaalasjas nr 1-13-11013 Harju Maakohtu 11.12.2013 määrusega arestitud sularaha 51 150 eurot. Eksitav on kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht käsiloleva otsuse näivusest ja mitte täidetavusest põhjusel, et T. Eliaselt Harju Maakohtu 3.06.2014 otsusega konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud 51 150 eurot on riigi poolt täidetud 2014 juulis ja sundraha 532,50 eurot T. Eliase poolt tasutud peale jõustumismärkega kohtuotsuse kättesaamist. Kaitsja poolt kaitseaktile esitatud lisast 3 (kd I

§ 84alusel tehtud konfiskeerimise asendamise nõue täidetud.

Seega puuduvad tõendid ja neid ei ole esitatud ka apellatsioonis, et T. Elias oleks peale maakohtu 3.06.2014 eksliku jõustumismärkega kohtuotse kättesaamist kriminaalajas nr 1-14-3958 enda rahalised kohustused riigi ees täitnud. T. Eliaselt ei ole kohtuotsusega sundraha korduvalt välja mõistetud.

1. Kaitsja taotlusega menetluse lõpetamiseks seoses mõistliku menetlusaja möödumisega kohtukolleegium ei nõustu. Kriminaalasjas pole vaidlust kriminaalmenetluse kestuse alguse ja pikkuse kindlaksmääramise üle. Kohus möönis (otsuse p-s 21.), et käesolevas asjas on toimetatud kriminaalmenetlust maakohtus arutamise ajaks juba üle 6 aasta, kuid seda mitte T. Eliase süül, vaid seetõttu, et algselt ei kaasatud menetlusse kannatanut, mis põhjustas 3 aastat kestnud õigusliku vaidluse ning viis lõppkokkuvõttes T. Eliase suhtes kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamiseni ja prokuröri poolt 19.04.2017 kohtule süüdistusakti esitamiseni üldmenetluses; misjärel takistas menetlust tsiviilhagi menetlusse võtmine. T. Elias anti kohtu alla 31.01.2018 ja kohtuniku vahetumisel algas menetlus uuesti eelistungiga 12.02.2019 ja lõppes 18.12.
2. Maakohus kuulutas otsuse resolutiivosa 27.03.220 ja põhistatud otsus tehti pooltele kättesaadavaks 11.05.
3. Seega kestis kriminaalasja kohtulik arutamine pärast kokkuleppemenetluses tehtud otsuse lõplikku tühistamist enam kui 3 aastat. Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle 22 olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt nt König vs. Saksamaa
4. juuni
5. a otsus, p-d 99 ja 111; Kudla vs. Poola, p 124; Konashevskaya jt vs. Venemaa
6. juuni 2010.a otsus, p 42). Samade põhimõtete alusel on kriminaalasja menetlemise mõistliku aja piiri üle otsustanud ka Riigikohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus asjas nr 3-11-34-10, p 30). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et menetlus ei ole veninud süüdistatava süül, kuid otsuses esitatud erinevatel asjaoludel on riik toimetanud menetlust siiski õiguspäraselt, seda põhjendamatult venitamata. Senise menetluse pikkust silmas pidades on selle venimise põhjustanud tegureid arvestades võimalik süüdistatava süüdimõistmisel lähtuda

§ 5lg-st 2 tulenevalt kergeimat sanktsiooni ettenägevast seadusest.

Samas on on kohtu- ja kaebemenetlused selles kriminaalasjas T. Eliase kohtu alla andmisest 31.01.2018 korraldatud ilma põhjendamatute viivitusteta. Kuigi süüdistatavale esitatud karistusõiguslikud etteheited altkäemaksu võtmises erasektoris ning dokumendi võltsimises ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises, millega T. Elias omandas ajavahemikul 2012-2013 Z OÜ õiguse arve saaja poolt arvete alusel tasutavatele rahasummadele, on avaliku menetlushuvi seisukohalt võrreldes riiklikus sektoris toime pandud altkäemaksu võtmisega väiksema kaaluga, on erinevalt prokuröri poolt taotletud karistusest kohtu mõistetud karistus sanktsiooni alampiiri lähedane. Süüdistatav ei viibi vahi all ja tema suhtes pole kohaldatud teisi tõkendeid, mis piiraks arvestatavalt tema põhiõigusi. Menetluse kestvuse kogupikkuse üle 6 aasta on tinginud eelkõige T. Eliase suhtes kokkuleppemenetluses tehtud otsuse tühistamine ja prokuröri poolt 19.04.2017 kohtule süüdistusakti esitamine üldmenetluses. Ka apellant ise ei esita konkreetseid etteheiteid õigussüsteemi tegevusele või tegevusetusele kriminaalasja menetlemisel, v.a menetlusaja kestus. Kuna süüdistatavale kriminaalmenetlusega kaasnevad piirangud pole tavapäraselt kriminaalmenetlusega kaasnevast intensiivsemad ning maakohus on kriminaalasja uuel arutamisel menetlenud kohusetundlikult ning kiiresti, puudub kohtukolleegiumil alus sedastada mõistliku menetlusaja möödumist.

1. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta sellest, et kohtuotsus tuleb tühistada T. Eliaselt kannatanu kasuks väljamõistetud menetluskulude osas, kuivõrd kriminaalasja pikaajaline menetluses hoidmine on teeninud kannatanu tsiviilõiguste teenimise eesmärki. Kannatanu esindaja menetluskulude hüvitamisega seoses on maakohus otsuse p-s 26 asunud seisukohale, et asjakohaseks saab praeguses menetluses pidada menetluskulusid summas 16 757 eurot. Et aga taotlus sisaldab muuhulgas kulusid, mis kannatanu rolliga vahetult ei seondu, leidis kohus põhjendatult, et nende kulutuste hüvitamist T. Eliaselt nõuda ei saa. Vaatamata sellele, et menetluse käigus on teised süüdistatavad sõlminud Y AS-iga kompromissid ja selle tulemusel on nende suhtes menetlused oportuniteediga lõpetatud, on kannatanu pidanud kriminaalmenetluses kandma kulutusi, mis on seotud esindaja osalemisega maakohtu istungitel, menetlusdokumentide koostamisel, kaitsja taotlustele vastamisel, kohtule taotluste esitamisel jms, mille eest on esindaja õigustatud tasu saama. Kaitsja ei ole apellatsioonis eraldi välja toonud ega lahti kirjutanud, millised kannatanu esindaja kulud on tema seisukohalt ebamõistlikud või millise teenuse osutamiseks kulunud aeg on olnud ebamõistlikult suur. Eeltoodud põhjustel puudub kohtukolleegimil alus maakohtu hinnangut kannatanu esindajale välja mõistetud tasu suuruse osas ümber vaadata.
2. Menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses reguleerib KrMS § 185, mille lõige 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Käsilolevas asjas on apellatsioon esitatud süüdistatava huvides. Seoses apellandi menetluskulude hüvitamise taotlusega märgib kohtukolleegium järgmist. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja, vandeadvokaat J. Leppik taotleb arve nr 155-L kohaselt süüdistatavale õigusabi osutamisega seotud 23 kulude hüvitamist summas 3696 eurot, s.h käibemaks 616 eurot. Arve lisast nähtuvalt kulutas kaitsja T. Eliasele õigusabi osutamisele kokku 22 tundi, mis hõlmas kohtuotsuse motiividega tutvumisele, telefonitsi nõupidamistele, kohtutoimikuga tutvumisele, tööle apellatsiooni projektiga ja apellatsiooni lõplikule vormistamisele ja esitamisele kulunud aega, tunnihinnaga 140 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud, sellise õigusteenuse osutamiseks vajalik ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Et ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse T. Eliase suhtes muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud seoses õigusabi osutamisega

§ 185lg 1 kohaselt süüdistatava kanda.

Seoses kannatanu Y AS-i esindaja menetluskulude hüvitamise taotlusega märgib kohtukolleegium järgmist. Kannatanu esindaja taotleb kannatanu kasuks õigusabikulude hüvitamist summas 2639 eurot (ilma käibemaksuta), vastavalt arvetele nr 201319, 202325 ja

1. Arvetele lisatud kulude aruannete kohaselt on esindaja Y AS-ile osutanud õigusabi kokku 20,3 tunni ulatuses, tunnihinnaga 130 eurot. Valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt. Riigikohus on otsuse nr 1-18-4590 p-s
2. osundanud, et taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul saab kannatanu esindaja tunnitasu pidada mõistlikuks. Apellatsioonimenetluses on kannatanu esindaja koostanud apellatsioonile mahuka vastuse, millest suure osa moodustas süüküsimuse analüüs ja seda kinnitavatele tõenditele antav hinnang, mis väärisid tähelepanu. Seega loeb kohtukolleegium kannatanu esindajale makstud tasu mõistlikuks ja õigusabi osutamisele kulunud aega vajalikuks. Jättes T. Eliase suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad kannatanu esindaja õigusabikulud summas 2639 eurot (ilma käibemaksuta) KrMS § 185 lg 2 alusel T. Eliase kanda.
5. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 - 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
6. märtsi 2020 otsuse Tiit Eliase süüdistusasjas muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 24