Obsah (6)

§ 199§ 424§ 64§ 68§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 5. veebruar 2021, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-5760 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud l

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 424

lg 1 järgi.

§ 64lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Arvates

§ 68

lg 1 alusel kinnipidamise aja karistusaja hulka, mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus

1. septembril 2019.a.
2. Tartu Maakohtu
3. märtsi 2020.a määrusega vabastati T. Kaldre karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 ja 5 alusel määrati T.

Kaldre katseajaks 6 kuud.

§ 76

lg 5 alusel allutati ta käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustati teda järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud nõudeid ja kohustusi.

Lisakohustustena määrati T. Kaldrele

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 5 ja 7 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi, otsida töökoht või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast määruse jõustumist, alluda alkoholivastasele sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, v.a pereliikmed.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik esitas
2. juulil
3. a kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata T. Kaldrele mõistetud ja kandmata vangistus täitmisele. T. Kaldre ei elanud kohtu poolt määratud alalises elukohas ning rikkus alkoholikeeldu
4. ja
5. juunil
7. Tartu Maakohtu
8. septembri 2020 määrusega pikendati T. Kaldre katseaega 4 kuu võrra (kuni
9. veebruarini 2021) ning määrati lisakohustus - alluda alkoholismivastasele ravile ja teha A-kliinikus alkoholivastane blokaadsüst. Määrus jõustus
10. oktoobril
12. Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik esitas
13. detsembril 2020 taas erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata T. Kaldre karistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks on alkoholikeelu rikkumine ja alkoholi tarvitavate isikutega suhtlemine.
14. jaanuaril
15. a edastas aga kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava info: Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt tuvastati T. Kaldrel
16. jaanuaril 2021 alkoholijoove 1,93 mg/l kohta.
17. Tartu Maakohtu
18. jaanuari
19. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati. T. Kaldrele Tartu Maakohtu
20. augusti 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5760 mõistetud kandmata vangistuse osa, s.o 2 kuud ja 21 päeva vangistust, pöörati täitmisele.
21. Maakohus tuvastas, et T. Kaldre tarvitas
22. novembril
23. a alkoholi. Seda tunnistas ta
24. novembri
25. a registreerimisel. Ka PPA vastuskirjast nähtub, et T. Kaldre oli
26. novembril
27. a joobes ning jätkas pärast politsei lahkumist sõbraga alkoholi tarvitamist. Seega rikkus ta kahte kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega. Ka registreerimiste käigus on T. Kaldre kriminaalhooldusametnikule tunnistanud viibimist alkoholi tarvitavate isikute seltskonnas.
28. novembril
29. a seletuskirja kohaselt viibis ta
30. novembril kodus, avanes välisuks ja talle tungiti kallale. Kallaletungijaks oli elukaaslase tuttav. T. Kaldre läks endast nii välja, et võttis elukaaslaselt pudeli ja tarvitas kolm suurt lonksu. Elukaaslane kutsus politsei. T. Kaldre pandi puhuma ja joove oli 1,1 promilli. Kohtuistungil T. Kaldre rikkumisi tunnistas.
31. a novembris tarvitas ta alkoholi koos elukaaslasega ning pidi päeva pealt oma elukohast lahkuma. Kuna tal ei olnud kuhugi minna, läks sõbranna ema juurde. Ta ei teadnud, et pidi ametnikku sellest teavitama.
32. Erakorralise ettekande kohaselt esitas T. Kaldre
33. oktoobril 2020 tõendi alkoholivastase süsti saamise kohta. Oodatud tulemust see ei andnud - T. Kaldre jätkas alkoholi tarvitamist.
34. detsembril 2020 teavitas T. Kaldre kriminaalhooldusametnikku telefoni teel haigestumisest ja koroonatestile suunamisest. Muuhulgas märkis T. Kaldre, et on 1,5 – 2 nädalat elanud sõbra juures. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tegemist rikkumisega, kuna T. Kaldre pole teinud elukoha vahetamiseks avaldust. T. Kaldre ei avaldanud oma elukohta/viibimiskohta, mis on kohustuse kontrollile mitte allumine. Seega on isik pikema aja jooksul jätnud kriminaalhooldusametnikule oma viibimiskoha kohta teavitamata ning ei ole teavitanud elukoha vahetusest. Selliselt ei ole kriminaalhooldusametnikel võimalik teha isikule kodukülastust ning kontrollida alkoholi tarvitamist.
35. Kriminaalhooldusametnik edastas
36. jaanuaril 2021 enne kohtuistungit kohtule informatsiooni uue rikkumise kohta. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastas PPAt T. Kaldrel
37. jaanuaril 2021 alkoholijoobe 1,93 mg/l. T. Kaldre tunnistas kohtuistungil alkoholi tarvitamist.
38. Politsei- ja Piirivalveameti
39. detsembri 2020 vastuskirjast kriminaalhooldusametnikule nähtub, et
40. novembril 2020 registreeriti järgmine juhtum: T. Kaldre viibis enda sõnul sõbra Ristoga Tartus XXX korteris, kus tarbiti ühiselt alkoholi. Isikute vahel tekkis tüli ja Risto lõi Toomast vastu nina. Kiirabi toimetas T. Kaldre ninavigastusega EMO-sse.
41. novembril 2020 -2- registreeriti järgmine juhtum: joobes T. Kaldre ähvardab elukaaslasele peksa anda ja ei lähe korterist välja. Toomas jätkas koos sõbra Janariga poolelijäänud viinavõtmist.
42. Erakorralisest ettekandest, PPA vastuskirjast, joobeseisundi tuvastamise protokollist ja T. Kaldre ütlustest on üheselt tuvastatav mitmel korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, viibimine ühes seltskonnas alkoholi tarvitavate isikutega ning elukoha muudatusest teavitamise kohustuse rikkumine. Ka esimese erakorralise ettekande esitamise põhjusteks olid kohtu poolt määratud elukohas mitte elamine ning alkoholi tarvitamine. Seega pole tegemist esmakordsete juhuslike rikkumistega. Alkoholi jätkuv tarvitamine on oluline rikkumine, sest võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.
43. Blokaadsüstile vaatamata ei ole T. Kaldre suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda, pannes toime korduvaid süstemaatilisi rikkumisi. Kriminaalhoolduse efektiivset läbiviimist takistab elukoha andmete teavitamisest keeldumine. Karistuse täitmisele pööramine selle ärakandmata osas on seetõttu ainuvõimalik ja põhjendatud. T. Kaldre ei suuda täita kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda alkoholi tarvitamisest. MÄÄRUSKAEBUS
44. T. Kaldre palub Tartu Maakohtu määruse tühistada.
45. T. Kaldre tunnistab alkoholisõltuvust. Ta käib psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõtul ja võtab ravimeid. Ta ei taha kuuri pooleli jätta. Vangla ei ole koht, kus tema probleemidega tegeleda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
47. T. Kaldrele heidetakse ette korduvat alkoholikeelu rikkumist, viibimist ühes seltskonnas alkoholi tarvitavate isikutega. Lisaks tuvastas maakohus, et T. Kaldre ei ela kohtu määratud alalises elukohas ega ole nõus kriminaalhooldusametnikule oma elukohta avaldama. T. Kaldre neid rikkumisi ei vaidlusta. Küll aga kinnitab ta alkoholiprobleemi olemasolu ning soovi sellega tegeleda.
48. Määruskaebemenetluses peab ringkonnakohus hindama, kas rikkumised olid süüdimõistetule vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik, takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
49. juuni
50. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Muude alternatiivsete meetmetena võimaldab

§ 76

lg 7 kohtul süüdlase rikkumistele reageerida veel kas katseaja pikendamise kuni katseaja lõpuni või

§ 75lg-s 2 loetletud täiendavate kohustuste määramise läbi.

1. Ringkonnakohtu arvates rahuldas maakohus erakorralise ettekande põhjendatult. Kohtukolleegium leiab, et T. Kaldre rikkumistel puuduvad mõjuvad põhjused. T. Kaldre kriminaalhooldus on algusest peale olnud problemaatiline ning tingis juba
2. juulil
3. a esimese erakorralise ettekande esitamise. Vaatamata katseaja pikendamisele ja uue võimaluse andmisele läbi lisakohustuste panemise, jätkas T. Kaldre rikkumiste toimepanemist. T. Kaldre -3- rikkumised ei olnud vältimatud ega vabandatavad, vaid kohtu tuvastatud asjaolud ja kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes ja istungil avaldatu näitavad T. Kaldre tahet kohtulahendiga määratud kohustuste täitmisest kõrvale hoida. Isegi kui T. Kaldre praegusel ajal käib psühholoogi ja psühhiaatri juures abi saamas ja võtab tablette, ei tingi see asjaolu maakohtu põhjendatud määruse tühistamist. Maakohus tuvastatu pinnalt võib öelda, et T. Kaldre rikkumised olid tahtlikud ja takistavad järelevalve teostamist tema üle. Mõjuvaid põhjusi rikkumiste toimepanemiseks T. Kaldrel ei ole. Liiatigi on T. Kaldre katseaeg praeguseks lõppenud, mistõttu seda pikendada ei saa ja lisakohustuste määramine ei oleks ka võimalik.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) -4-