Obsah (10)

§ 132 § 48 § 131 § 150 § 143 § 151 § 154 § 155 § 49 § 1313

2-18-39 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-39 M S´e hagi

§ 132lõikele 1 ja lõikele 2.

Kostja vastutust ei välista asjaolu, et S A ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Pärast hageja administraatoriõiguste kustutamist on Facebooki lehte kasutatud üksnes kostja raadiojaama huvides ja tema raadioteenuse osutamise raames ning kandeid on sinna teinud S A. Kostja on kasutanud S Ad (vahetult või läbi xxx) pidevalt oma raadioteenuse osutamisel ja kohustuste täitmisel. Kostja väide, et tal puudub igasugune seos selle Facebooki lehega, on paljasõnaline. Facebooki lehe tunnusfotoks on loomapeakujuline kostja taotletav kaubamärk. 43. Hageja leidis, et Facebooki leht on käsitletav esemena

§ 48tähenduses, sarnaselt elektrooniliste failidega.

Facebooki leht saab olla esemeks õiguskäibes. Hageja administraatori rollist kustutamisega muudeti hagejal tehniliselt võimatuks Facebooki lehele postitatud hageja autoriõigusega kaitstud teoste (fotod, tekstikanded) kui ka muude andmete haldamine. Facebooki lehel kui virtuaalsete andmete kogumil on majanduslik väärtus. Kostja poolt Facebooki lehe ülevõtmise hetkeks oli lehel kindel jälgijatest kogukond, mis oli saavutatud hageja regulaarsete postituste ja kajastustega (sh klubiürituste fotode, auhindade loosimise ja erisaadete reklaam). Lehe ülevõtmisega kostja poolt jäi hageja ilma enda loodud lehe kasutamisest tulenevatest (sh majanduslikest) eelistest. 44. Hageja viitas VÕS §-le 1040 ja leidis, et kostja on kohustatud tasuta käsutustehingu alusel üleantu hagejale välja andma. S A rikkus käsundisaaja lojaalsuskohustust. Hageja poolt S Ale Facebooki lehe administraatori rolli andmisega lõi hageja tehnilise võimalused S Ale kokku lepitud ülesannete täitmiseks. Tulenevalt VÕS §-st 620 pidi S A käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt. Hageja administraatori rolli kustutamine on ilmselge lojaalsuskohustuse rikkumine. S A polnud õigustatud Facebooki lehte tasuta käsutama, mistõttu 10 Facebooki lehe tasuta käsutamine toimus selleks õigustamata isiku poolt. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et asja asjaoludest tulenevalt pole tegemist eseme tasuta käsutamisega selleks õigustamata isiku poolt, palus hageja tühistada Facebooki lehe hagejalt kostjale ülemineku tehingu, kuna S A tegutses üheaegselt nii hageja esindaja kui ka kostja esindajana ning tegi ilmselgelt hageja huvidega vastuolus oleva tehingu. Hageja viitas

§ 131lõikele 1.

Pooltel puudub vaidlus selle üle, et fotod on jätkuvalt üleval saate xxx Facebooki lehel. Hageja on esitanud konto väljatrükid. Hageja pole andnud kostjale nõusolekut fotode kasutamiseks, sh kostja poolt saate xxx jaoks kasutatava Facebooki lehel kättesaadavaks tegemiseks. Kostja pole väitnud, et fotode kasutamine tugineb AutÕS IV peatükis ettenähtud mõnele vabakasutuse erandile, mis õigustaks hageja nõusolekuta ja tasu maksmata fotode kasutamist. Rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust see, kui mitu aastat on vaidlusalused fotod olnud kostja kasutataval Facebooki lehel üleval. Samuti ei oma rikkumise tuvastamise seisukohalt õiguslikku tähendust see, kas vaidlusaluseid fotosid on kasutatud kostja tegevuse reklaamimiseks või muul vabakasutuse eranditega mitte hõlmatud otstarvetel.
Pooltel puudub vaidlus selle üle, et viimane hageja juhitud saade „xxx“ läks eetrisse
augustil 2014 ja raadiojaamas xxx jätkati uute „xxx“ nimeliste saadete eetrisse laskmist
septembrini 2016 aastal, mil saate nimi muudeti xxx. Eetrisse läinud saadetes toimus kaubamärgi xxx (registrinumber xxx) suuline kasutamine, mida kinnitab muuhulgas saate xxx
septembri 2016 salvestis. Augustist 2014 kuni septembrini 2016 eetrisse läinud xxx saadete koguarv ja konkreetsed kuupäevad on välja toodud raadiojaama xxx kodulehe väljatrükil.
Vastavalt raadiojaama xxx kodulehel välja toodud informatsioonile, on selle raadiojaama raadioteenuse osutajaks kostja. Samuti puudub pooltel vaidlus selle üle, et raadiojaama xxx sagedusluba oli vaidlusalusel perioodil 2013-2016 väljastatud kostjale. Kostjal oli MeeTS § 5 alusel toimetusvastutus. Seetõttu vastutab kostja kui raadiojaama xxx raadioteenuse osutaja eetrisse läinud saadete ja nendest tuleneva kaubamärgi rikkumise eest.
Hageja täpsustas uuesti oma nõudeid. Hageja palus keelata kostjal Facebooki lehe kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutamine ja kohustada kostjat esitama tahteavalduse Facebook Ireland Ltd’le hagejale (Facebooki profiiliga xxx) administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele kasutajanimega xxx (konto ID xxx) ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.
Lähtuvalt Facebooki eeskirjade punktist 7 ei saa kostja hagejale üle anda Facebooki konto kasutajanimega xxx (konto ID xxx) administraatori õigustega ligipääsu võimaldavaid andmeid, kuna need on seotud Facebooki lehte haldavate füüsiliste isikute isikliku Facebooki profiiliga. Kostja saab aga esitada läbi Facebooki platvormi ettenähtud korras tahteavalduse hagejale administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele kasutajanimega xxx (konto ID xxx). Samuti palus hageja hagi resolutsiooni punktis 2 toodud nõude rahuldada siis, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Ühtlasi esitas hageja kohtule koondfaili fotodest.
Hagiavalduse resolutsiooni nõude punkti 2 sõnastas hageja järgmiselt. Punktis 1 toodud nõude rahuldamata jätmisel keelata kostjal hagiavalduse lisades 11-54 toodud fotode kasutamine Facebooki lehel kasutajanimega xxx (konto ID xxx) ja kohustada kostjat eemaldama lisades 1154 toodud fotod Facebooki lehelt kasutajanimega xxx (konto ID xxx). Hageja palus nõude rahuldamisel lugeda kohtuotsuse resolutsiooni lahutamatuks osaks hagiavalduse lisades 11-54 toodud fotod ning lisada need otsusele eraldi failina. 11
09.01.2019 seisukohtades vaidles hageja vastu kostja väidetele seoses hagi eseme muutmisega. Kuigi hageja nõue Facebooki osas on muutunud, ei ole hageja loobunud algselt taotletud eesmärgist. See, kas administraatoriõigustega juurdepääsu saab tagada kasutajatunnuse ja parooli üleandmisega või Facebooki keskkonna haldajale vastava tahteavalduse tegemisega läbi vastava Facebooki lehe keskkonna, on tehniline täpsustus, mis on vajalik otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks TsMS § 445 lõike 1 tähenduses.
Kostja on eitanud, et I K on tema tegevjuht ning et S A tegevust saaks talle omistada. Kostja väited on paljasõnalised ja vastuolus kogutud tõenditega. Hageja viitas 02.01.2019 väljatrükile xxx kodulehelt, kus on I K ära toodud kostja tegevjuhina (xxx), xxx 13.06.2013 artiklile „xxx“, milles I K kommenteeris teemat kostja juhina, xxx 07.05.2013 artiklile „xxx“, kus on intervjueeritud kostja juhti I Kt, xxx 17.08.2011 artiklile „xxx“, kus kommentaar on võetud kostja juhilt I Kelt ning 02.01.2019 väljatrükile inforegister.ee portaalist kostja kohta, kus I K on ära toodud peadirektorina.
Kostja väide, et ta ise raadiojaama programmi tootmist ei korralda, vaid tal on ainult eetrisageduse litsents, on aastate 2015 ja 2016 osas paljasõnaline, kuna kostja pole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Kostja on
novembril 2018 teatanud, et kostja ja xxx ei ole sõlminud koostöölepingule lisasid aastate 2015 ja 2016 kohta. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta on 2015 ja 2016 aastate osas sõlminud raadioteenuse osutamise osas koostöölepingu kellegi kolmandaga. Hageja leidis, et kostja vastutab raadioteenuse osutajana. Kostja ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et ta on raadioteenuse osutaja kohustuste täitmiseks ostnud teenust sisse kolmandatelt isikutelt.
Kostja seisukoht, et ta pole käsitletav vaidlusaluse Facebooki lehe kui muu hüve valdajana, tugineb eelkõige asjaolule, et kostja on juriidiline fiktsioon, kuid Facebooki lehega seotud toiminguid saavad teha üksnes füüsilised isikud. Kuivõrd osaühing saab tegutseda ning õiguskäibes osaleda üksnes läbi füüsiliste isikute, ei saa välistada kostjat Facebooki lehe kui muu hüve valdajana üksnes põhjusel, et Facebooki reeglite kohaselt peab äriühingu huvides lehe loomiseks tegutseval füüsilisel isikul olema isiklik Facebooki konto.
Facebooki lehte peetakse kostja kui xxx raadioteenuse osutaja huvides. Kostja kasutas S Ad Facebooki lehe hageja tahte vastaselt ülevõtmiseks. Kostjal puudus alus eeldada, et tal on õigus teha Facebooki lehele üles pandud hageja autoriõigusega kaitstud teoseid jätkuvalt kättesaadavaks ka siis kui see leht on läinud tema valdusse. AutÕS ega ükski teine seadus ei näe ette, et varalised või isiklikud autoriõigused fotodele lähevad üle kolmandale isikule koos Facebooki lehe ülevõtmisega.
Kostja väited, mille kohaselt ei ole ta hageja kaubamärgiõigusi rikkunud, on arusaamatud. Kostja on
oktoobri 2018 menetlusdokumendis toonud välja, et pooltel pole vaidlust selle üle, et viimane hageja juhitud saade „xxx“ läks eetrisse
augustil 2014 ja raadios xxx jätkati „xxx“ nimelise saate eetrisse laskmist kuni
septembrini
aastal, peale mida sai saate nimeks „xxx“. Hageja viitas TsMS § 231 lõikele 3 ja leidis, et kostja saab omaksvõttu tagasi võtta vaid teise poole nõusolekul või siis, kui ta tõendab, et oma võetud väide ei vasta tõele. Hageja ei andnud nõusolekut omaksvõtu tagasivõtmiseks.
Kostjal puudub seadusest tulenev õigus tugineda kaubamärgi mittekasutamisele. Hageja kaubamärk „xxx“ kanti registrisse alles
jaanuaril 2017, sest kostja vaidlustas kaubamärgi registreerimise tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ning komisjon tegi otsuse alles
septembril
Kaubamärgile tekib õiguskaitse ja ainuõigus registrisse kandmisest (KaMS § 5 lg 1 p 2). Vastavalt KaMS § 17 lõikele 1 kehtib kasutamise kohustus üksnes registreeritud 12 kaubamärgi osas ning kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamist saab nõuda alles peale seda kui registreeringu tegemisest viie järjestikuse aasta jooksul pole kaubamärki kasutatud (KaMS § 53 lg 1 p 3). Kui kostja soovib tugineda kaubamärgi mittekasutamisele, peab ta seda tõendama. Tõendamata ja põhistamata on ka väide, et tähis „xxx“ on muutunud tavapäraseks keelekasutuseks saadete osas.
Hageja leidis, et kostja ei ole esitanud kõiki andmeid, milliste esitamiseks kohus teda määrusega kohustas. MeeTS § 29 lg-te 1 kohaselt ei tohi tele- ja xxxlõikude ja otsepakkumise lõikude maht ühes tunnis ületada 12 minutit, välja arvatud teadaanded, mida televisiooni- ja raadioteenuse osutaja edastab seoses oma saadetega ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete, sponsorteadete või tootepaigutuse suhtes. Seega on kostja kui raadioteenuse osutaja kohustatud pidama reklaamiaja arvestust 1 tunni lõikes meediateenuste seadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Kostja väide, et MeeTS § 29 lõikest 1 ei tulene kohustust pidada arvestust reklaamiaja osas, on paljasõnaline. Kostjal kui raadioteenuse osutajal on olemas info selle kohta, mis kellaajal oli saade „xxx“ eetris ning kostja raadioteenuse osutajana pidi arvestust pidama selle üle, et reklaamlõikude maht sellel ajal ühe tunni lõikes ei ületa 12 minutit.
19.02.2019 täpsustas hageja uuesti oma nõudeid. Hageja palus keelata kostjal Facebooki lehe kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutamine ja kohustada kostjat esitama tahteavalduse Facebook Ireland Ltd’le hagejale (Facebooki profiiliga xxx) administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele kasutajanimega xxx (konto ID xxx) ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja palus punktis 1 toodud nõude rahuldamata jätmisel keelata kostjal hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotode kasutamine Facebooki lehel kasutajanimega xxx (konto ID xxx) ja kohustada kostjat eemaldama hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotod Facebooki lehelt kasutajanimega xxx (konto ID xxx). Hageja palus nõude rahuldamisel lugeda kohtuotsuse resolutsiooni lahutamatuks osaks hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotod ning lisada need otsusele esitatud koondfailina. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista 70 940,50 eurot ja viivise.
Hagiavalduse resolutsiooni punkti 2 sõnastust täpsustas hageja samuti. Hageja palus punktis 1 toodud nõude rahuldamata jätmisel keelata kostjal hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotode kasutamine Facebooki lehel kasutajanimega xxx (konto ID xxx) ja kohustada kostjat eemaldama hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotod Facebooki lehelt kasutajanimega xxx (konto ID xxx). Hageja palus nõude rahuldamisel lugeda kohtuotsuse resolutsiooni lahutamatuks osaks hageja
novembri 2018 lisas 4 toodud fotod ning lisada need otsusele esitatud koondfailina.
Hageja viitas Riigikohtu lahendile, mille kohaselt on domeeninimel varaline väärtus ja see võib olla intellektuaalse omandi objektiks. Riigikohus on pidanud domeeni tsiviilkäibe objektiks. Domeeniga seotud õigused tekivad registripidaja ja registreerija vahelisest eraõiguslikust lepingust samuti nagu Facebooki kontoga seotud õigused Facebooki portaali haldaja ja konto looja vahelisest eraõiguslikust lepingust. Hageja leiab, et kui domeeninimi saab olla tsiviilkäibe objektiks, tuleb analoogselt käsitleda ka Facebooki lehte.
Hageja viitas, et vastavalt inforegister.ee portaali pidaja xxx selgitusele pärinevad portaali andmed äriregistrist ja ettevõtja enda käest. Hageja esitas täiendavad tõendid selle kohta, et hageja on pidevalt kasutanud I Kt tegevjuhi ülesannetes, mitte üksnes üksikute tehingute tegemisel. Hageja esitas xxx ja väljatrüki xxx Facebooki kontolt intervjuu kohta kostja juhi I Kega. Täiendavalt nähtub inforegister.ee portaalis avaldatust, et S A on kostja müügiedendusjuht. 13
Hageja on mõõtnud üle saates xxx edastatud reklaamide mahu perioodil 2014- 2016 (kokku umbes 20% kõikidest saadetest) ning on täiendanud vastavate andmetega kostja
novembril 2018 esitatud andmeid saate xxx reklaamikäibe kohta. Mõõtmistulemustest on näha, et kostja esitatud summad on rohkem kui kaks korda väiksemad kui tegelik reklaamsekundite arv seda näitab (lähtudes, et 20-sekundiline klipp maksab 30€ +km, sekundi hind 1,5€+km). Seega on tegelik saate xxx reklaamikäive rohkem kui poole suurem kui kostja on seda näidanud ning vastavalt mõõdetud reklaamimahule kokku 104 450,31 eurot.
14.06.2019 esitas hageja täiendavalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 20.02.2019 vastuse ja 22.02.2019 selgituse. Raadiojaama xxx kodulehelt nähtub, et selle raadiojaama osas on raadioteenuse osutajaks kostja. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on selgitanud, et meediateenuste seaduse kohaselt lasub kogu toimetusvastutus raadioprogrammis xxx toimuva eest, sealhulgas seaduse nõuete ja tegevusloa tingimuste täitmise ees kostjal ning seda vastutust ei saa kellelegi edasi anda või jagada. Lisaks viitas hageja, et Facebook Ireland Ltd 10.04.2019 vastuse kohaselt on hageja olnud algse konto looja.
xxx
mai 2019 vastuse kohaselt on neil olemas andmed
aasta kohta (jaanuarseptember). Sellel perioodil oli 4367 SMS-i, millest laekus xxx-le tulu 2424 eurot (0,55 eurot SMS-i kohta). Kokku oli
a jaanuarist kuni
a septembrini 39 saadet (hagiavalduse lisa 5), seega ühe saate kohta oli keskmiselt 112 SMS-i. Perioodil
augustist 2014 kuni
septembrini 2016 oli kokku 109 saadet ning seega 12 208 sõnumit. xxx kogu perioodi tulu oli omakorda 12 208 x 0,55= 6714, 40 eurot.
Kostja ei ole esitanud andmeid saadud tulu kohta. Kostja on möönnud tulu saamist, kuid keeldub tulu suurust avaldamast. Hagejal pole objektiivselt võimalik selle kohta tõendeid esitada, mistõttu ta palus lugeda, et
ja
aastal oli kostja tulu 15% Xxx OÜ käibest ja seega rikkumisega saadud tulu 15% saatega xxx seotud käivetest. Hageja viitas TsMS §-le
Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Raadiosagedusluba saab taotleda üksnes raadioteenuse osutamise tegevusloa olemasolul. Pooled ei vaidle selle üle, et nii vaidlusalusel perioodil 2014 kuni 2016 kui jätkuvalt on raadioprogrammi xxx raadioteenuse osutamise tegevusluba ja programmi edastamise sagedusluba kostja nimel. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on selgitanud, et meediateenuste seaduse kohaselt lasub kogu toimetusvastutus raadioprogrammis xxx toimuva eest.
Facebooki lehte on alates
a kasutatud raadiosaate „xxx“ reklaamimiseks. Kostja pole vaidlustanud Facebooki lehe tegevuse ja sisu seotust kostja raadiosaatega. Eluliselt pole usutav, et kostjal puudub lehega seos ja kontroll selle üle. Facebooki lehe kasutajat identifitseerivaks tunnusfotoks on kostja taotletav kaubamärk ja korralduse lehe ülevõtmiseks andis I K kui kostja tegevjuht. Juhul kui kostja vastutusele teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest ei ole kohaldatav

§ 132

lg 1 ja 2, tuleb kohaldamisele VÕS§-s 1054 sätestatud kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest.

Kostja kasutas hageja kaubamärgiga kuulamisel identset kaubamärki identsete teenuste tähistamiseks. Raadiosaade on teenuse sihtgrupile tajutav esmajoones ning sageli üksnes kuulmisel. Seega raadiosaate tähistamiseks kasutatav nimetus on sihtgrupile tajutav sageli üksnes kuulmisel. Sellest tulenevalt on raadiosaadete tähistamiseks registreeritud kaubamärgi ja kostja poolt raadiosaadete tähistamiseks kasutatud tähise sarnasuse hindamisel määrava tähtsusega nende sarnasus kuulmisel. Kostja on kasutanud enda raadiosaadete jaoks tähist „xxx“, mis on kuulmisel identne hageja kaubamärgiga „xxx“. Kostja kasutatud tähis on semantiliselt identne hageja kaubamärgiga, kuna kostja kasutas kaubamärgiga identset sõnakombinatsiooni „xxx“, mis 14 tähendab „sisse kirjutama, registreeruma, saabumisest teatama“. Kostja kasutatud tähis on väga sarnane ka visuaalselt. Eeltoodust lähtuvalt on tähiste äravahetamine tõenäoline. Hageja viitas KaMS 14 lg 1 punktile
Hagejale tekitatud kahju suurus on 14 400 eurot. Tekkinud kahju seisneb hageja saamata jäänud tulus. xxx (xxx kruiisilaevade meelelahutusprogrammi eest vastutav isik) ametlik koostööpartner xxx pöördus
a sügisel hageja poole sooviga alustada koostööd xxx laevadel „xxx“ nimeliste ürituste korraldamisel. Plaanis oli korraldada üritust 1 kord kuus. Kui selgus, et kostja raadiojaam xxx jätkas kaubamärgi „xxx“ kasutamist ja „xxx“ nimeliste saadete edastamist
a sügisel ilma M Se osaluseta, ei pidanud xxx võimalikuks ürituste korraldamist.
xxx on kinnitanud, et esialgse kokkuleppe kohaselt oleks hageja saanud ühe ürituse eest tasu 2500 eurot (lisanduvad maksud). Ürituse korraldamisega kaasnevad kulud oleksid ühe ürituse osas olnud järgmised: DJ 500 eurot, esinejad 300 eurot, lisatehnika ja muud kulud 500 eurot, kokku 1300 eurot (500+300+500=1300 eurot). Eeltoodust tulenevalt jäi hagejal saamata tulu 2500-1300= 1200 eurot ühe ürituse eest ehk kokku 12 x 1200 eurot = 14400 eurot. Hageja kaubamärk kanti registrisse ja ainuõigus tekkis alles
jaanuaril 2017, mistõttu ei saanud hageja nõue hakata aeguma enne kui hagejal vastav ainuõigus tekkis.
Lisaks tegi hageja fotosid, mida kostja kasutab. Hageja on fotode autor ja kostja pole vastupidist tõendanud. Pooltel puudus menetluse kestel vaidlus selle üle, et vaidluslaused fotod olid üleval saate „xxx“ (uue nimega xxx) Facebooki lehel. Ühtlasi on hageja selle kohta esitanud väljatrükid Facebooki lehelt. Kostja
märtsi 2019 väide, et fotod ei ole enam Facebooki lehel leitavad, on paljasõnaline. Kostja pole esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Hageja ei ole andnud luba fotode kasutamiseks, sealhulgas Facebooki lehel kättesaadavaks tegemiseks.
Rikkumise tuvastamise seisukohalt ei oma õiguslikku tähendust see, kui mitu aastat on fotod olnud kostja kasutataval Facebooki lehel üleval ega see, kas fotosid on kasutatud kostja tegevuse reklaamimise või muul eesmärgil. Kostja pole vastuväitena tuginenud ühelegi vabakasutuse erandile. Kostjal puudus alus eeldada, et tal on õigus teha Facebooki lehele üles pandud hageja autoriõigusega kaitstud teoseid jätkuvalt kättesaadavaks ka siis kui see leht on läinud hageja tahte vastaselt tema valdusse. Hageja on selgesõnaliselt keelanud kostjal teoste kasutamise peale seda kui Facebooki leht üle võeti.
Hagejale tekitatud kahju suurus on 16 180,50 eurot. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele
Kohus võib kahjuhüvitise kindla summana määramisel lähtuda muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kuid ka muudest asjakohastest asjaoludest. Tasu suuruse arvutamisel tuleb arvestada, et hageja tehtud klubiürituste „xxx“ fotode näol on tegemist spetsiifiliste fotodega, mida kostjal ei oleks olnud võimalik saada ühestki pildipangast ega asendada pildipankadest kättesaadavate fotodega. Ööklubis pildistamine on keskmisest keerulisem fototöö. Arvestades hageja tavapäraseid tasusid fotode tegemise eest, on keskmine tasu ühe foto eest 33,50 eurot. 33,50 eurot x 483 fotot = 16 180,50 eurot.
Kostja väide, et hageja on vaidlusaluste fotode autoriõigused võõrandanud kolmandatele isikutele on otsitud ja tõendamata. Kostja esitatud xxx arved kolmandatele isikutele on „xxx“ nimeliste klubiürituste korraldamise eest, millest ei nähtu üritustel tehtud fotode autoriõiguste võõrandamise kavatsust ega võõrandamise aset leidmist.
Hageja lõi
aastal Facebooki lehe, mille kostja ilma tema nõusolekuta üle võttis. Hageja leidis, et kui domeeninimi saab olla tsiviilkäibe objektiks, tuleb analoogselt käsitleda Facebooki lehte. Hageja administraatori rollist kustutamisega muudeti hagejal tehniliselt 15 võimatuks Facebooki lehele postitatud hageja autoriõigusega kaitstud teoste (fotod, originaalgraafika sh ürituste ja kampaaniate postrid jms) kui ka muude andmete haldamine. Facebooki lehel kui virtuaalsete andmete kogumil on majanduslik väärtus. Kostjal puudub õiguslik alus hageja loodud Facebooki lehte enda huvides ja otstarbel kasutada. Hageja viitas VÕS §-le
S A pidi hageja suhtes tegutsema lojaalselt. Kuivõrd Facebooki lehega seotud hageja õiguste rikkumine on kestev, puudub alus hageja nõude osas aegumise kohaldamiseks. Hagejale tekitati otsest kahju ka kohtueelsete õigusabikulude näol.
Lisaks kahjule palus hageja kostjalt välja mõista rikkumisega saadud tulu. Kostja oli teadlik nii hageja kaubamärgiõiguste kui ka autoriõiguste rikkumisest. Kostja otsusel jätkata peale hageja lahkumist augustis 2014 sama nime all, samal kellaajal ja samal kujul (üksnes teiste saatejuhtidega) saate eetrisse laskmist, oli eelkõige soov säilitada senine kuulajaskond, kelle arvukusest sõltus muuhulgas nii SMS-piletimängude tulu suurus kui reklaamitulud. Reklaami ostjad teevad eelkõige otsuse reklaamihinna ja auditooriumi suuruse alusel. Ühtlasi võimaldas „xxx“ nime all jätkamine hoida kokku uue saate loomise ja tutvustamisega kaasnevaid kulusid, mis kokkuvõttes suurendas saatelt teenitavat kostja puhastulu. Kostja väide, et saade „xxx“ oli kahjumlik (kulutusi rohkem kui tulusid), on paljasõnaline ning pole eluliselt usutav, sest saadet hoiti selle nime all eetris kuni TOAK otsuseni, mis kinnitas hageja õigust kaubamärgile. Ühtlasi võimaldas kostja ülevõetud Facebooki leht koos selle sisuga (sh 483 hageja fotoga) jätta jälgijatele mulje, et tegemist on sama saatega ning sellega kindlustada saatele kindla kuulajaskonna.
Hageja leidis, et rikkumisega saadud tulu on vähemalt 40 000 eurot. Hageja taotles, et kohus nõuaks kostjalt välja andmed rikkumisega saadud tulu kohta. Kostja on möönnud, et ta pole esitanud kohtule kõiki kohtu nõutud andmeid, kuid on leidnud, et ta ei vastuta selle eest TsMS § 281 lõike 4 alusel. Kostja selgitustest ei nähtu objektiivseid põhjuseid, millest võiks järeldada kohtumääruses nõutud andmete osas nende esitamise võimatust. Kostja pole tõendanud, et ta ostis
ja
aastal raadiojaama xxx teenuseid sisse xxx-lt. Teiseks kuulub xxx 100% kostjale. Meediateenuste seadus reguleerib reklaami mahtu ja kostja pidi selle üle arvestust pidama.
Kostja saade „xxx“ oli raadiojaama Xxx Xxx eetris reedeti kell 18-20 (suvisel perioodil 1921). Vastavalt kostja reklaamihinnakirjale maksab 20 sekundilise reklaamklipi esituskord 30 eurot + km. Hageja on mõõtnud üle saates „xx“ edastatud reklaamide mahu perioodil 2014 2016 (kokku umbes 20% kõikidest saadetest) ning on täiendanud vastavate andmetega kostja
novembril 2018 esitatud andmeid saate „xxx“ reklaamikäibe kohta. Mõõtmistulemustest on näha, et kostja esitatud summad on rohkem kui kaks korda väiksemad, kui tegelik reklaamsekundite arv seda näitab (lähtudes, et 20-sekundiline klipp maksab 30 eurot + km, sekundi hind 1,5 eurot +km). Seega on tegelik saate „xxx“ reklaamikäive rohkem kui poole suurem kui kostja on seda näidanud ning vastavalt mõõdetud reklaamimahule kokku 104 450,31 eurot.
Kostja on
novembril 2018 teatanud, et tema ja xxx koostöölepingule ei ole sõlminud lisasid aastate 2015 ja 2016 kohta. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta on
ja
aastate osas sõlminud raadioteenuse osutamise osas koostöölepingu kellegi kolmandaga. Eeltoodust tulenevalt palub hageja lugeda, et kogu saate „xxx“ tulu laekus
ja
vahetult kostjale kuna kostja pole esitanud vastupidise kohta tõendeid.
Seega sai kostja hageja kaubamärgiõiguste ja autoriõigust rikkumisest tulu aastatel 2014 kuni 2016 kokku 89 887,52 eurot. Sellest, kui hageja ei nõua kogu põhivõla väljanõudmist korraga, ei saa järeldada, et hageja oleks ülejäänud ulatuses põhivõlanõudest vabatahtlikult loobunud. 16 Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja teatas oma nõuetest (sh rahalistest) kostjale
mail
Seega tulenevalt VÕS § 113 lõikest 2 muutus hageja nõue sissenõutavaks
mail
Hageja nõude suurus, millelt palub arvestada seadusjärgset viivist, on 70 940,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt oli hagi esitamise seisuga
jaanuaril 2018 viivise suuruseks 3482,89 eurot.
Menetluskuludena palus hageja kostjalt 21 766,31 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Hageja kulu riigilõivule oli 1200 eurot. Hageja tõendite saamise kulu on 31,49 eurot, tõlkekulu on 25 eurot (Harju Maakohtu 10.04.2019 pöördumine Facebook Ireland Ltd poole), postikulud 47,30 eurot ja õigusabikulud on 20462,52 eurot. Hageja tõendite saamise kulud olid vajalikud äriregistri päringute, xxx päringutele ja notariaalselt kinnitatud Facebooki väljatrükkidele. Postikulud olid vajalikud kohtu pöördumise saatmiseks Facebook Ireland Ltd.-le ja kohtule mälupulgal salvestiste saatmiseks.
Õigusabi osutati hagejale kahe esindaja poolt. Vandeadvokaadi abi Mari Must on osutanud õigusabi mahus 64,07 tundi tunnitasuga 180 (+km) ja 24,33 tundi tunnitasuga 150 (+km) eurot. Vandeadvokaat Ants Nõmper on osutanud õigusabi 8,5 tundi tunnitasuga 220 eurot (+km). Sellest tulenevalt on hageja õigusabikulud 64,07 x 180 + 24,33 x 150 + 8,5 x 220 = 17052,10 eurot, millele lisandub käibemaks 3410,42 eurot, seega kokku 20462,52 eurot. Hageja palus arvestada kostja korduvate tähtaja pikendamise ja muude taotlustega, mis tõid kaasa asja arutamise edasilükkamise ja täiendavate menetlusdokumentide esitamise vajaduse, kaasnevad kulud jätta kostja kanda sõltumata menetluse tulemusest vastavalt TsMS § 169 lõigetele 1 ja
Kostja on esitanud menetluse käigus järjepidevalt menetluslikke taotlusi, millele vastamine on hagejale kaasa toonud täiendavaid õigusabikulusid ning mis on jäänud kas rahuldamata või toonud kaasa menetluse venimise.
Kostja esitas 16.02.2018 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, alternatiivse taotluse tagatise andmiseks kostja menetluskulude katteks ja taotluse hagivastuse tähtaja pikendamiseks. 09.04.2018 esitas kostja täiendava taotluse hagivastuse tähtaja pikendamiseks. 05.11.2018 esitas kostja taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks. 05.12.2018 esitas kostja taotluse hageja seisukohtadele vastamise tähtaja pikendamiseks. Samuti ei täitnud kostja Harju Maakohtu 25.10.2018 määrust, mis tõi kaasa vajaduse koguda tõendeid kostjaga vahetult seotud kolmandatelt isikutelt, mis omakorda tõi kaasa asja arutamise edasilükkamise. Hageja õigusabikulude summa sisaldab käibemaksu.
19.08.2019 esitas hageja taotluse jätta menetlemata kostja täiendava seisukoha. Samuti palus hageja kostjalt täiendavalt menetluskuluna välja mõista 324 eurot. Harju Maakohus andis
aprilli 2019 määruses pooltele tähtaja
august 2019 lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning
august 2019 vastaspoole menetluskulude osas seisukoha esitamiseks. Kostja esitas
augustil 2019 üksnes menetluskulude nimekirja. Kostja on
augustil 2019 esitanud seisukoha hageja 19.08.2019 lõplike seisukohtade osas, taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks ja vastuväited hageja 12.08.2019 menetluskuludele.
Kostja kuritarvitas 19.08.2019 seisukoha esitamisel menetlusõigusi. Kostja asus hageja lõplikele seisukohtadele vastama
augusti 2019 menetlusdokumendis. Esiteks on kostja mistahes seisukohad esitatud hilinenult. Kostja pole põhistanud, et tal oleks olnud seisukohtade esitamiseks mõjuv põhjus. Ühtlasi ei näinud maakohus asja kirjaliku menetlusse määramisel kostjale ette võimalust „vastata hageja lõplikele seisukohtadele“. Kostja seisukoht tuli hagejale üllatusena. Kui kohus kostja seisukohta arvestab, soovib hageja sellele vastata. 17
Kostja taotles ka menetluskulude välja mõistmist19.08.2019 menetlusdokumendi koostamise eest. Kostja pole välja toonud ühtegi objektiivset põhjust, mis oleks tal takistanud esitamast lõplikke seisukohti kohtu määratud tähtajaks
augustil
Kostja esitas menetluskulude nimekirja
augustiks
Hageja palus kostja 19.08.2019 taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata, kuna kostja on ilmselgelt seisukohtade esitamise tähtaja mööda lasknud. Kostja on omal algatusel esitanud vastuse hageja lõplikele seisukohtadele. Hageja esindajal kulus 19.08.2018 dokumendiga tutvumisele ja selle analüüsile 0,75 tundi ja seisukoha koostamisele 0,75 tundi ehk kokku koos käibemaksuga 324 eurot (1,5 x 180 + 54 = 324 eurot). KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et talle kuulub raadio XXX XXX eetrisageduslitsents. Samas ei korralda kostja ise raadiojaama XXX XXX programmi tootmist ja reklaami müüki, vaid tellib nimetatud teenust kolmandatelt isikutelt. Mh ei ole kostja osalenud vaidlusaluse saatesarja „xxx“ tootmises. Kostja nõustus, et xxx (registrikood xxx) ja xxx (registrikood xxx) sõlmisid
veebruaril
aastal ühinemislepingu ja ühinemine kanti äriregistrisse
aprillil
aastal. Kostja nõustus, et hageja oli koos S Aga tegev raadio XXX XXX saatesarja „xxx“ saatejuhina perioodil
septembrist 2012 kuni
augustini
Samas leidis kostja, et saate loomisel oli hagejaga võrreldav oluline panus raadio XXX XXX meeskonnal, kes osalesid saatesarja tootmises ja produktsioonis. Kostja pidas arusaamatuks hageja soovi käsitleda ainulaadse või innovaatilisena saatesarja „xxx“ kontseptsiooni. Sarnase kontseptsiooniga saatesarjad oli viidatud perioodil ning on jätkuvalt esindatud mh sisuliselt kõikide Eesti kaasaegset klubimuusikat mängivate raadiojaamade eetrites.
Hageja väited Facebooki konto loomise, tarkvara kasutajaliidese kontseptsiooni ja kujunduse, eraldi veebilehekülje xxx ning klubikavade formaadi loomise kohta on tervikuna paljasõnalised. Hagiavalduse punktis 2.5 viidatud fotod on tehtud, töödeldud ja Facebooki kontole üles laetud hageja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kostjaga mistahes lepinguline suhe seoses Facebooki konto loomise, tarkvara kasutajaliidese kontseptsiooni ja kujunduse, või veebilehe xxx ja klubikavade formaadi loomisega. Hageja väide, mille kohaselt on xxx ostnud xxx-lt eetriaega xxx klubiürituste reklaamiseks, on paljasõnaline. Arusaamatu on, millist tähendust antud asjaolu omab. Hageja nõue on esitatud kostja, mitte xxx vastu.
Kostja viitas

§ 150lõikele 1.

Hageja väitel oli viimane tema juhitud saade „xxx“ eetris

august 2014, mille järel saate „xxx“ kaassaatejuht S A muutis ette teavitamata „xxx“ Facebooki konto administraatoriõigusi. Kuna hageja esitas hagi alles
jaanuaril 2018, oli selleks ajaks möödunud kolm aastat ajast, millal hageja väidetavast kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja taotles aegumise kohaldamist seoses Facebooki konto nõudega ja alternatiivse fotosid puudutava nõudega. 91.

§ 143alusel taotles hageja aegumise kohaldamist hageja kahju hüvitamise nõuetele.

Saamata jäänud tulu nõue summas 14 400 eurot pidi hagejale olema teada hiljemalt

aasta sügisel, kui ta väidetavalt pöördus xxx poole ja xxx ei pidanud võimalikuks ürituste korraldamist. Keskmise tasu nõue summas 16 180,50 eurot pidi hagejale olema teada hiljemalt
aasta sügisel, kui S A muutis väidetavalt Facebooki konto administraatoriõigusi. Väidetav rikkumisega saadud tulu nõue alates
aasta augustist kuni
jaanuarini
aastal pidi hagejale teada olema hiljemalt
aasta augustist. Hageja nõuded on aegunud. 18
Hageja ei ole väitnud, et kostjale oleksid kunagi kuulunud Facebooki konto kasutajanimega xxx (konto ID xxx) administraatoriõigused. Samas on hageja õigesti, et vastavalt Facebooki siseregulatsioonile on konto haldamisel 6 erinevat rolli erinevate õiguste mahuga ning neist ainult administraatoril on kõik konto haldamisega seotud õigused. Kostja viitas VÕS § 101 lõikele
Hageja on ise enda loodud Facebooki konto osas administraatoriõigused andnud üle kaassaatejuhile S Ale, kes omakorda eemaldas tema administraatorina konto haldamisega seotud õigused. Järelikult vastutab hageja ise negatiivsete tagajärgede eest. Vastavalt Internetis Facebooki abilehel avaldatule ongi võimalik sellise olukorra tekkimine. Kui ühel Facebooki konto kasutajal on mitu administraatorit, eemaldab üks Facebooki konto administraator teise Facebooki konto administraatori õigused. Järelikult puudub hagejal VÕS § 101 lg 3 kohaselt mistahes alus tugineda väidetavale kohustuse rikkumisele kostja poolt, sest ta ise kandis riisikot õiguste üleandmisel.
Kostja hageja viidatud Facebooki lehte ei kasuta. S A ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Kostja ei tea Facebooki konto kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutajatunnust ega parooli. Hageja faktiväidete kohaselt võiksid vaidlusaluse konto juurdepääsuandmed teoreetiliselt olla S Al, aga mitte kostjal. Kostja ei saa fotosid eemaldada, sest sellise kohustuse täitmine oleks tema jaoks võimatu.
Hageja on väitnud, et xxx osutas xxx-le teenust, mille sisuks oli raadiojaama XXX XXX eetri sisustamine reede õhtuti. Seega ei ole hageja väitnud, et kostja oleks tellinud temalt raadiojaama XXX XXX eetri sisustamist, sh saadet xxx. Kostjal puudusid xxx-ga mistahes lepingulised suhted enne nimetatud äriühingu ühendamist xxx-ga aprillis
aastal ehk ligikaudu kolm aastat peale hagiavalduses käsitletud sündmusi. Kostja ei korralda raadiojaama XXX XXX programmi tootmist ja reklaami müüki. Programmi tootmiseks ja reklaami müümiseks on kostjal sõlmitud lepingud erinevate produktsiooniettevõtetega, kellest olulisim on xxx. Hageja ei ole põhjendanud ega selgitanud, mis asjaoludel peaks vastutama kostja.
Kostja ei vastuta VÕS § 1054 lg 3 alusel. Saadet xxx ei tehtud kostja ülesandel. Kostjal ei olnud kontrolli produktsiooniettevõtete poolt toodetava programmi sisu üle. Kõik lepingud programmi tootmiseks ja edastamiseks ning reklaami müügiks kolmandate osapooltega sõlmivad oma nimel ja arvel produktsiooniettevõtjad, kellega kostja on sõlminud lepingud üksnes valminud toote (saate) osas. Hageja ise on välja toonud, et eeter pidi olema sisustatud arvestades raadiojaama formaati ja reede õhtust aega ning puudus kokkulepe, kuidas eetriaeg peab olema täidetud.
Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas vaidlusalust kaubamärki alates 15.08.2014 kuni 30.09.
Kostja ei tooda programmi ega müü reklaami seoses raadiojaamaga XXX XXX. Hagiavalduse toodud kujutis ei vasta hagiavalduse lisas 74 toodule, kuivõrd erinevalt hageja väidetest oli sellel kujunduslik element, mis oli teist värvi (rohekas-sinine), see kirjutati ilma side-kriipsuta kahel real ning erines seega oluliselt hageja kaubamärgist. Hageja ei ole tõendanud ega saagi tõendada, kuidas peaks avalikkus eeldama, et Facebookis kontol xxx (konto ID xxx) kasutatud kujutis pidi tekitama riski eelduseks, et kostja ja hageja on omavahel majanduslikult seotud ettevõtjad. Kostjal puuduvad Facebooki konto kasutajatunnus(ed) ja parool(id), mistõttu isegi kui hageja kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine esines, ei vastuta selle eest kostja.
Asjaolu, et raadiojaama XXX XXX eetris oli kuni
septembrini 2016 saade „xxx“, ei tähenda, et kostja oleks rikkunud kaubamärgiõigusi. Hageja märgib õigesti hagiavalduse punktis 3.2.7., et „xxx“ tähendab „sisse kirjutama, registreeruma, saabumisest teatama“. Tegemist on tähise või andmetega, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses KaMS § 9 lg 1 p 4 mõttes 19 ja see sõnaühend loetakse KaMS § 9 lg 3 mõttes kaubamärgi koosseisus kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille kasutamist ei ole kaubamärgiomanikul KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt õigus keelata. Hageja ei saa keelata üldkasutatava väljendi „xxx“ kasutamist, näiteks nende sõnade lausumist raadioeetris või kasutamist Facebookis. Igal juhul ei ole kaubamärki „xxx“ kasutanud kostja.
Ainuüksi see, kui raadioeetris mängitakse tantsumuusikat, ei tähenda, et raadiokuulajad seostaksid seda hageja graafiliselt kujutatava kaubamärgiga ja pärinemisega hagejalt. Hageja on väitnud, et ta on saatesarja „xxx“ looja, kuid on ise kinnitanud, et saate „xxx“ puhul oli ta vaid üks saatejuhtidest ning kaassaatejuht oli S A. Seega said raadiokuulajad eeldada saate ja tantsumuusika pärinemist, samuti Facebooki konto kasutamist, S A poolt. Eelmärgitut kinnitavad hageja e-kirjad S Ale. Raadiokuulajad ei seostanud vaidlusalust kaubamärki mitte hagejaga, vaid üldiselt raadioga ja kaubamärgiga XXX XXX ja hageja kaubamärgiõigusi ei ole rikutud.
xxx kiri ei tõenda hagejale kahju tekkimist. Pelgalt asjaolu, et xxx-le oleks olnud nõus tasuma ürituse korraldamise eest 2 500 eurot, viitab hageja kavatsusele kaubamärki kasutada, kuid hageja ei ole tõendanud, et tal oli reaalne võimalus kaubamärki sellisel viisil kasutada. Hageja ei ole tõendanud, et tema kulud väidetava „xxx“ nimelise ürituse korraldamiseks oleksid olnud 1 300 eurot ühe ürituse kohta. Hageja on jätnud arvestamata üldkulude ja maksukuludega. Väited DJ, esinejate, lisatehnika ja muude kulude kohta on oletuslikku laadi ja tõendamata.
Kostja ei tea Facebooki konto xxx (konto ID xxx) kasutajatunnust ega parooli ega ole vaidlusalusele Facebooki kontole pilte üles laadinud. Seetõttu ei saa kostja olla rikkunud hageja autoriõigust ega saa olla rikkumises süüdi VÕS § 1043 mõttes. Hageja ei ole tõendanud, et ta on vaidlusaluste fotode autor ja on teinud ise vaidlusalused fotod. Hageja on väitnud, et ta laadis ise pildid üles Facebook kontole. Kui hageja väide on tõene ja ta on laadinud Facebook kontole üles pildid, on tal jätkuvalt omand piltide originaalidele (üles saab laadida vaid piltide koopiaid) ja ta saab neid tehtud pilte edaspidigi kasutada, st loovutada nimetatud piltide osas autori varalisi õigusi kolmandatele isikutele. Hageja ei ole tõendanud, et piltide Facebook kontole üles laadimisega oleks ta pidanud mistahes viisil loobuma vaidlusaluste fotode originaalidest. Hageja ise kasutanud enda kui autori AutÕS § 12 lg 1 p 5 tulenevat õigust otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks ja seda esitatakse jätkuvalt Facebookis. Kuna hageja on ise pildid avaldanud, ei saa ta VÕS § 101 lg 3 kohaselt kasutada õiguskaitsevahendeid seoses piltide avaldamisega ja esitamisega Facebookis. Kostja ei ole seotud piltide avaldamisega, mistõttu tal puudub kahju hüvitamise kohustus. Vastavalt Facebooki tingimuste punktile 3 on Facebookil õigus teenuse kasutaja loodud ja jagatud sisu kasutada. Tingimuste kohaselt peab kasutaja andma üle õigused sisu kasutamiseks.
Kostja leidis, et hageja saamata jäänud tulu nõue on tõendamata. Ainult xxx arved ei tõenda, et vaidlusaluste piltide tegemiseks ja Facebook kontole laadimiseks on hageja kandnud kulusid kokku 16 180,50 eurot või et hagejal oleks olnud võimalik fotode kasutusõigust võõrandada mistahes kolmandatele isikutele ligilähedaseltki sellise hinnaga. Hageja ei ole tõendanud, et tegu on tema tehtud fotodega. Hageja arved ei ole seotud vaidlusaluste fotodega.
xxx kui äriühing, mille ainuosanik ja juhatuse liige on hageja, on esitanud seoses XXX XXX saatesarjaga „xxx“ ja pildistamisega arveid xxx-le, xxx-le, xxx-le ja xxx-le. Arved tõendavad, et hageja on võõrandanud oma varalised õigused vaidlusalustele piltidele ja on saanud nende võõrandamisest xxx ainuosanikuna tulu kolmandatelt isikutelt. Järelikult ei saanud hagejale kahju tekkida või vähemasti ei ole kahju tekkinud sellises suuruses nagu seda väidab hageja. 20
Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et tema keskmine tasu ühe foto kasutamisõiguse eest on 33,50 eurot. Hageja esitatud arved fotode tegemise eest (fotode resolutsioon, kvaliteet ja teostus) ei ole võrreldavad vaidlusaluste fotodega, mis on üles laetud Facebookis. Kostja esitas xxx ühingu
veebruari 2015 arve nr 15011 fototeenuse eest summas 60 eurot, mille raames tehti raadiojaamale XXX XXX klubiüritustel ca 100 fotot, mis on sarnased vaidlusaluste fotodega. Järelikult kujuneb ühe foto hinnaks selle üleslaadimisel Facebooki ca 0,75 eurot ning 483 foto hinnaks seega mitte rohkem kui 362,25 eurot, mitte 16 180,50 eurot. Kuna hageja nõue on põhjendamatu, on alusetu ka õigusabikulude nõue. Nõudekiri oli esitatud mitte ainult kostja, vaid ka xxx vastu. Nõudekirjas on väidetud, et hoopis xxx kasutas hageja kaubamärki. Ebaselge on, millises küsimuses oli hagejale konsultatsioon vajalik.
Kostja tulu seoses raadiojaamaga XXX XXX on seotud produktsiooniettevõtete, kes toodavad raadiojaama programmi ja korraldavad reklaami müüki, kogukäibega, mitte konkreetsete saadetega või neis saadetes müüdud reklaamiajaga. Hageja esitatud hinnakiri ei ole kostja hinnakiri, vaid xxx hinnakiri, mistõttu see ei tõenda, millist tulu kostja on teeninud seoses saatega „xxx“. See, milline on raadiojaama tavaline hinnakiri, ei tõenda, milline tulu raadiojaama poolt tegelikult saadakse. Hageja on ise väitnud, et ta tellis reklaami 80% allahindlusega. Reklaami esitamine ei võimalda seostada reklaamitulu konkreetse raadiosaatega, vaid see reklaamitulu seondub üldiselt raadiojaama kui tervikuga. Hageja väited kostja kulude kohta on oletuslikud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks saanud
aasta augustist kuni
aasta septembrini tulu kokku 40 000 eurot, mis on seostatav raadiosaates „xxx“ müüdud reklaamiga. Kuna hageja rahalised nõuded on alusetud, on alusetu ka viivisenõue.
10.01.2018 seisukohtades tõi kostja välja, et ta sõlmis
juulil 2008 koostöölepingu xxxga seoses xxx, xxx, xxx ja xx ringhäälingulubadega. Lepingu kohaselt kostja müüs ja xxx ostis kogu kostjale kuuluva raadiojaamade eetriaja. xxx kohustus koostöölepingu kohaselt sisustama omal kulul kõikide raadiote eetriaja ning sõlmima kõik lepingud programmi tootmiseks ja edastamiseks ning reklaami müümiseks oma nimel ja arvel. Vastavalt koostöölepingu punktile 2.2.
pidi edastatav reklaam olema kooskõlas õigusaktidega, mistõttu see pidi olema seega kooskõlas MeeTS-ga
xxx kohustus tasuma kostjale iga jaama eetriaja eest igakuist tasu, mille suurus täpsustati lepingu lisadega. Koostöölepingu sõlmimise ajal oli see 15% xxx käibest, kuid mitte vähem kui 750 000 krooni kuus.
Kostja avaldas ühtlasi, milliste asjaolude üle ei ole vaidlust. Vaidlust ei ole selle üle, et viimane hageja kaasjuhitud „xxx“ saade läks eetrisse
augustil 2014 ja raadios Xxx Xxx jätkati „xxx“ nimelise saate eetrisse laskmist (kasutamata hageja logo) kuni
septembrini 2016, peale mida sai saate nimeks „xxx“. Kostjale teadaolevalt on hageja pannud vaidlusalused fotod üles „xxx“ Facebook kontole ja need on kostjale teadaolevalt jätkuvalt „xxx“ Facebook kontol, mille administraatori õigusi kostjal ei ole.
31.12.2018 seisukohtades leidis kostja, et hageja on 30.11.2018 esitanud uue hagi, mis erineb varasemast. Hageja on võtnud omaks, et kostjal puuduvad vaidlusalusele Facebooki kontole administraatoriõigused ja tema esimest nõuet kostja vastu ei ole seetõttu VÕS § 108 lg 2 p 1 mõttes võimalik rahuldada. Kostja avaldas, et ta ei ole hagi eseme muutmisega nõus.
Kostja ei nõustunud hageja väidetega seoses Facebooki kontoga. Hageja faktiväidetega ei ole kostja nõustunud ega neid omaks võtnud. Kostja nõustub üksnes väitega, et vastavalt Facebooki eeskirjadele saab füüsilise isikuga mitteseotud lehte luua Facebookis üksnes füüsiline isik. Kostjal kui juriidilisel isikul ei saa olla Facebooki lehe osas administraatoriõiguseid. Olukorras, kus kostjal neid õigusi ei ole, ei saa ta korraldada hagejale Facebooki konto 21 juurdepääsu. Hageja nõue seoses Facebooki kontoga saaks olla suunatud vaid selle isiku vastu, kes saaks kohtuotsust täita, kuid kelleks ei ole kostja.
Hageja väitis 05.09.2018 istungil, et I K oli kostja tegevjuht. Kostjalt arvamust selle väite kohta eelistungil ei küsitud ja kostja seetõttu eelistungil selle väite kohta arvamust ei avaldanud. I K ei ole kunagi olnud kostja „tegevjuht“ ega juhatuse liige. Ta on olnud xxx juhatuse liige alles alates
maist
Hageja esitatud Facebooki vestlus kajastab vaid S A väiteid selle kohta, kes talle korralduse andis. Hageja tõendid ei tõenda, et S A tegevust saaks omistada kostjale. 110.

§ 132

lõikest 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude (nt vargus) ärahoidmine. Seega ei saa hageja viidatud

§ 132

lg 1 ja lg 2 tuletada, et kostja vastutaks lepinguväliselt S A väidetavalt lubamatu käitumise eest seoses Facebooki kontoga. Hageja ei ole selgitanud ega saagi selgitada, millisel õiguslikul alusel kostja kasutas S Ad pidevalt enda majandus- ja kutsetegevuses

§ 132lg 1 ja lg 2 mõttes.

S A ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja ning kostjal puudub temaga muu lepinguline suhe. 111. Kostja ei saa pelgalt raadio XXX XXX eetrisageduslitsentsi olemasolu tõttu olla vastutav kõigi väidetavate nõuete eest, mis võivad olla kaudselt seotud raadiojaama käitamisega, isegi kui raadiojaamade käitamiseks kasutavad koostööpartnerid kostja kaubamärke. Isegi kui Facebooki kontot oleks võimalik käsitleda

§ 48tähenduses „muu hüvena“, ei ole kostja selle hüve omanik ega valdaja.

Hageja ei saa tugineda kostja suhtes VÕS §-le 1040, sest kostja ei ole kunagi olnud Facebooki konto omanik ega valdaja ega seda käsutanud. Kostja ei saa vastutada, kui S A on rikkunud hagejaga sõlmitud käsundisuhet seoses Facebooki lehele kannete tegemisega ja on Facebooki lehte käsundisaajana tasuta käsutanud. Hageja ei ole väitnud, et S A oleks andnud Facebooki konto kasutajaõigused üle mõnele kolmandale isikule.

Kostjale jäi arusaamatuks hageja nõue tühistada Facebooki lehe kostjale üleminek. Vaidlusaluse Facebooki lehe administreerimisõigused ei ole ega saa hageja enda väidete kohaselt olla kostjale üle läinud. S A ei ole teinud tehingut vaidlusaluse Facebooki konto kostjale üleandmiseks.
Kostja ei ole hageja autoriõiguste rikkuja, sest kostja ei ole vaidlusaluseid fotosid Facebooki lehele üles pannud. Kostja ei ole rikkunud objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust, mistõttu tuleb hageja nõue väidetava autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja väitele, et hageja ei kasutanud ise kaubamärki „xxx“ majandustegevuses alates
augustist 2014 kuni
septembrini 2016, mistõttu tuleb vastuväide TsMS § 231 lg 4 kohaselt lugeda omaksvõetuks. Kuna hageja ei ole ise kaubamärki kasutanud, on ta esitanud nõude eesmärgil, millele riik ei peaks andma õiguskaitset. Lisaks tähendab tähis „xxx“ „sisse kirjutama, registreeruma, saabumisest teatama“ ning tegemist on tähise või andmetega, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses KaMS § 9 lg 1 p 3 ja § 16 lg 1 p 3 mõttes. Need sõnad tuleb lugeda KaMS § 9 lg 3 mõttes kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, mille kasutamist ei ole kaubamärgiomanikul KaMS § 16 lg 1 p 5 kohaselt õigus keelata. Hagejal ei ole õigust takistada üldkasutatava väljendi „xxx“ kasutamist, näiteks nende sõnade lausumist raadioeetris. Kuna hageja ise kaubamärki ei kasuta, on tema nõue esitatud pahauskselt.
Kui kostja ei esitanud kohtule kõiki 25.10.2018 määruses toodud andmeid, ei vastuta kostja selle eest TsMS § 281 lg 4 alusel. Kostja on teinud kõik võimaliku Harju Maakohtu
oktoobri 2018 määruse täitmiseks. Kuna kostja ise ei oma andmeid, mille kohus välja nõudis, on ta esitanud koostöölepingu alusel nõude xxx-le, kes on esitanud
novembri 2018 kirjas nii 22 andmed kui põhjendused, miks kohtunõude täpne täitmine ei ole võimalik. MeeTS § 29 lõikest 1 ei tulene kostjale kohustust pidada eraldi arvestust või nõuda xxx-lt eraldi arvestust reklaamiaja osas iga saate lõikes ja sekundites. Kostja ei ole saanud esitada andmeid SMS teenuse osas, sest seda teenust ei osuta kostjale xxx, vaid teenust ostab xxx sisse kolmandatelt osapooltelt.
Xxx OÜ ei ole esitanud kohtule valeandmeid, kuivõrd SMS maksumus 0,79 eurot on koos käibemaksuga 0,95 eurot. Kostja ei ole isikuks, kellel on olemas andmed või dokumendid SMS mängude arvu kohta saate lõikes, mistõttu on kostja poolt kohtunõude täpsem täitmine võimatu. Kostja ei ole väitnud, et pooled ei pikendanud Xxx OÜ-ga sõlmitud lepingut, vaid et koostöölepingule ei ole sõlmitud aastatel 2015 ja 2016 täiendavaid lisasid. Hageja kahju hüvitamise ja rikkumisega saadu hüvitamise nõuded muutusid sissenõutavateks
augustist 2014 ja need nõuded aegusid

§ 150lg 1 ja § 151 lg 1 kohaselt 15.

augustil 2017 ehk enne hagi esitamist.

15.03.2019 avaldas kostja, et tal ei ole vastuväiteid hageja fotosid puudutava nõude täpsustamisele, kuid kostjast mitteolenevatel põhjustel ei ole hageja viidatud fotod vaidlusalusel Facebooki kontol leitavad. Järelikult puudub alus nõude rahuldamiseks. Kostja ei ole hageja nõuet TsMS § 168 lg 5 mõttes rahuldanud, sest kostja ei halda ega saagi Facebooki reeglite kohaselt hallata vaidlusalust Facebooki kontot. Hageja peaks hagist selles osas loobuma või selle tagasi võtma ja kandma TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud seoses nõudega.
Kuna kostja ei ole hageja suhtes autoriõiguse rikkuja ning kostja ei ole rikkunud objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust, tuleb hageja nõue autoriõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Asjaolust, et I K on märgitud käesoleval ajal meedias kostja tegevjuhiks või teda on ekslikult varasemal ajal nimetatud kostja tegevjuhiks ja S Ad müügiedendusjuhiks, ei saa järeldada, et kostja vastutaks Facebooki lehe eest ja sündmuste eest, mis toimusid
aastal. Kostja ei vastuta S A eest VÕS § 1054 alusel, sest tal puudus ja puudub temaga mistahes lepinguline suhe.
Vaidlus puudutab ajavahemikku kuni
septembrini 2016, mil Xxx OÜ ei olnud veel kostja tütarettevõtteks. Sellel ajal olid hagejal ja temaga seotud äriühingutel lepingulised suhted OÜ-ga Xxx, mitte kostja või tema tütarettevõtjatega. Xxx OÜ (registrikood xxx) ja OÜ Xxx (registrikood xxx) sõlmisid alles
veebruaril 2017 ühinemislepingu ja ühinemine kanti äriregistrisse
aprillil
aastal. Kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused ei ole samastatavad emaettevõtja õiguste ja kohustustega. Hageja ei saa omistada Xxx OÜ õigusi ja kohustusi kostjale.
Hageja väidab, et on „mõõtnud üle“ saates xxx edastatud reklaamide mahu ja saanud tulemuseks reklaamimahu käibe summas 104 450,31 eurot. Hageja menetlusdokumendi lisana 4 esitatud tabeli näol on tegemist poole seletusega, mis ei ole tõend ega arvesta kuludega, mis seonduvad reklaamimahu käibega. Samuti ei arvesta hageja sellega, et praktikas ei võeta reklaamimahu aluseks reklaamisekundite hulka, mis korrutatakse läbi reklaamisekundi hinnaga, vaid reklaami müüakse olenevalt reklaamimahust ja konkreetsest kampaaniast kordades odavamalt. Seda kinnitab
novembri 2018 Xxx OÜ kiri. Saadete salvestised vaidluse lahendamisel tähtsust ei oma.
15.07.2019 seisukohtades ei nõustunud kostja hageja väitega, et ta vastutab MeeTS § 6 alusel kõige raadio XXX XXX programmis toimuva eest. Kostja pidas ka ebatäpseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
veebruari 2019 kirjas esitatud väidet, et kostjal lasub toimetusvastutus, mida ta ei saa edasi anda ega jagada. Kostja toimetusvastutus piirdub kontrolliga saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende programmi või programmikataloogi 23 paigutamise üle. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirja pinnalt ei saa teha MeeTS § 6 vastuolus olevat järeldust, et kostja peaks vastutama selle eest, kuidas hallatakse S A poolt Facebook lehekülge või kuidas kostja koostööpartnerid tegelevad raadiojaama turundamisega. Kostja ei saa pelgalt raadio XXX XXX eetrisageduslitsentsi olemasolu tõttu olla vastutav kõigi väidetavate nõuete eest, mis võivad olla kaudselt seotud raadiojaama käitamisega ning väljuvad toimetusvastutuse piirest.
Kostja ei ole keeldunud tulu kohta andmete avaldamisest. Kostja on selgitanud, kuidas ta saab tulu Xxx OÜ-ga sõlmitud koostöölepingu alusel. Kostjal ei ole võimalik eristada tulu, mis ta on saanud XXX XXX eetrisageduslitsentsi omamisest seoses saatega „xxx“. Puudub alus lugeda, et
aastal ja
aastal oli kostja tulu 15% Xxx OÜ käibest ja seega rikkumisega saadud tulu 15% saatega xxx seotud käivetest, nagu väidab hageja. Xxx OÜ on kinnitanud, et tema kulud saate xxx tegemisele olid samas suurusjärgus ja kohati isegi suuremad kui saate tegemisest saadud reklaamitulu ja SMS piletimüügi tulu. Kostja ei ole kõrvaldanud dokumenti ega muutnud selle kasutuskõlbmatuks. Puudub alus TsMS § 284 kohaldamiseks.
Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud ilma käibemaksuta summas 9 792 eurot vastavalt lisatud arvetele ja spetsifikatsioonidele. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määras.
19.08.2019 esitas kostja täiendava seisukoha, milles leidis jätkuvalt, et kostja vastutus S A tegevuse eest ei saa tuleneda MeeTS §-st 6, vaid üksnes VÕS §-st 1054, mille eeldused täidetud ei ole. Kostja ei kasuta S A teenuseid, tal puudus ja puudub temaga mistahes lepinguline suhe. Xxx OÜ ei olnud vaidlusalusel perioodil (kuni
septembrini
aastal) veel kostja tütarettevõtja. Muus osas kordas kostja varasemaid väiteid.
Hageja menetluskulude vaidles kostja vastu ega pidanud tunnitasu põhjendatuks summas, milles see ületas 150 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostjale täiendavate tähtaegade andmine võis küll ajaliselt pikendada kohtumenetlust, kuid ainuüksi sellest ei saanud suureneda hageja menetluskulud. Lisaks palus kostja menetluskuludena välja mõista kulud seoses täiendava vastuse koostamisega, milleks kulus kokku 6,2 tundi ja 930 eurot. Kogumis palus kostja hagejalt menetluskuludena välja mõista 10 722 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED
Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele.
Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja oli üheks kaassaatejuhiks raadios Xxx Xxx alates 28.09.2012 eetris olnud tantsumuusikasaates nimega „xxx“ 2) viimane hageja osalusega saade läks eetrisse 15.08.2014; 3) raadios Xxx Xxx jätkati saate nimega „xxx“ edastamist kuni oktoobrini 2016, mil saate uueks nimeks sai xxx; 4) kostjale kuulub raadio Xxx Xxx raadioteenuse osutamise tegevusluba ja sagedusluba; 5) hageja lõi Facebooki konto nimega „xxx“; 6) hageja esitas 15.07.2014 taotluse kaubamärgi xxx + kuju registreerimiseks klassis 41 raadiomeelelahutuse, -lõbustussaadete, raadiomeelelahutuse, meelelahutuse, ajaviite, lõbustuse ja meelelahutajateenuste suhtes ning hageja kaubamärk on kantud registrisse; 24 7) hagejaga koos juhtis saadet „xxx“ S A, kellele hageja oli andnud Facebooki konto administreerimise õigused.
Pooled vaidlevad käesolevas asjas, kas kostja on rikkunud hageja õigusi tema loodud Facebooki kontole, samuti rikkunud hageja autoriõigusi ja õigusi kaubamärgile ning on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju ja rikkumise teel saadu väärtuse. Hageja väitis hagiavalduses, et kostja ülesandel ja käsul eemaldas S A hageja Facebooki lehe administraatori rollist, mille tulemusena ei olnud hagejal lehele enam ligipääsu. Facebooki lehte kasutati kostja huvides. Lehel olid avaldatud hageja tehtud fotod. Lisaks jätkas kostja „xxx“ nimelise saate eetrisse laskmist, rikkudes hageja kaubamärgiõigusi. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest ning viivise. Poolte taotluste lahendamine
TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kohus leiab, et esmalt tuleb lahendada poolte esitatud ning seni veel lahendamata taotlused.
Hageja palus jätta menetlemata kostja 19.08.2019 vastuse, sest kohus andis pooltele lõplike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.08.
Kostja esitas nimetatud ajal vaid menetluskulude nimekirja ning asus 19.08.2019 vastama hageja väidetele, kuritarvitades menetlusõigusi. Kostja ei põhistanud, et tal oleks olnud mõjuv põhjus seisukohtade hilinemisega esitamiseks. Samuti teatas hageja, et kui kohus kostja seisukohta arvestab, soovib hageja sellele vastata.
Kohus leiab, et hageja taotlus mitte arvestada kostja 19.08.2019 vastust tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest on õiged hageja väited, et kohus andis kostjale lõplike seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.08.2019 ning 19.08.2019 seisukohad olid esitatud hilinemisega. Samas ei esitanud kostja 19.08.2019 uusi sisulisi väiteid, vaid kordas varasemaid seisukohti. Sisuliselt oli tegemist kostja lõplike seisukohtadega. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
Kohus leiab, et kostja 19.08.2019 seisukohti on asja lahendamisel võimalik arvestada, sest nende arvestamine ei tingi vaidluse lahendamise viibimist. Hagejale olid kostja sisulised vastuväiteid varasemalt teada ja hagejal on olnud võimalik menetluses kostja seisukohtadele vastata. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja taotlus anda talle täiendavalt aega kostja 19.08.2019 seisukohtadele vastamiseks.
Kostja esitas kohtule korduvalt taotlus jätta hageja esitatud tõendid vastu võtmata. 15.03.2019 palus kostja jätta vastu võtmata hageja 19.02.2019 menetlusdokumendile lisatud hageja enda koostatud tabeli ja saadete salvestused. Kostja leidis, et hageja koostatud tabel on seletus, mitte tõend ning saadete salvestistel ei ole asjas tähtsust. 15.07.2019 palus kostja jätta tõenditena vastu võtmata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti selgitused hagejale 20.02.2019 ja 22.02.2019, sest kostja leidis, et neil ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust.
Kohus leiab, et kostja 15.03.2019 ja 15.07.2019 taotlused ei kuulu rahuldamisele. Esmalt nõustub kohus kostja väitega, et 19.02.2019 esitatud ja hageja koostatud tabel ei ole tõend, vaid hageja seletus. Hageja kui menetlusosalise seletuse tagastamiseks puudub kohtul alus, sest menetlusosalisel on õigus esitada kohtule tähtaegselt seisukohti ja seletusi. 25
TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja soovis ülejäänud kostja vaidlustatud tõenditega tõendada, et kostja kasutas saadetes hageja kaubamärki ning kostja oli vastutav saadete sisu eest. Pooltel oli eelviidatud asjaolude üle vaidlus ning kostja ei nõustunud hageja faktiväidetega. TsMS § 238 lg 1 näeb ette, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kostja ei ole põhistanud, miks ei ole hageja esitatud tõendid asjakohased olukorras, kus hageja soovib tõenditega tõendada asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ning neid asjaolusid ei ole kostja omaks võtnud.
Lisaks muutis hageja menetluse käigus korduvalt oma nõuete sõnastust ning täpsustas Facebooki kontot ja seal avaldatud fotosid puudutavaid nõudeid. Kostja avaldas, et ta nõude eseme muutmiseks nõusolekut ei anna. Kohus leiab, et tegemist oli sellise hagi eseme täpsustamisega, mis ei eelda kostja nõusolekut. TsMS § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja on oma põhinõudeid täpsustanud ja õiguslikus mõttes kitsendanud ning kohtu hinnangul ei ole tegemist hagi muutmisega, mis oleks eeldanud kohtu või kostja nõusolekut.
Hageja nõuete sisulisel lahendamisel hindab kohus esmalt, kas mõni hageja nõuetest võib olla aegunud, sest kostja esitas aegumise vastuväite. Seejärel asub kohus hindama, kas hageja esimene alternatiivne nõue seoses Facebooki kontoga kuulub rahuldamisele või kas selle asemel on võimalik rahuldada hageja teist alternatiivset nõuet seoses fotodega. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja kaubamärgiõiguste rikkumisest tulenev nõue, rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõue, kohtueelsetest õigusabikuludest tulenev kahju nõue ja viivisenõue kuuluvad rahuldamisele. Kostja aegumise vastuväited
Hageja esimene alternatiivne nõue oli keelata kostjal Facebooki lehe kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutamine ja kohustada kostjat esitama tahteavalduse Facebook Ireland Ltd’le hagejale (Facebooki profiiliga xxx) administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks Facebooki lehele kasutajanimega. Esimese alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel palus hageja keelata kostjal hageja loodud fotode kasutamine Facebooki kontol ja kohustada kostjat need fotod eemaldama. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista õigusrikkumistega tekitatud kahju ja rikkumise teel saadu väärtusena kokku 70 940,50 eurot ja viivise.
Kostja leidis, et hageja nõuded on aegunud. Hageja väiteil läks viimane tema juhitud saade nimega „xxx“ eetrisse 15.08.2014, misjärel kaassaatejuht S A muutis Facebooki konto administreerimisõigusi viisil, kus hagejal kontole enam ligipääsu ei olnud. Hageja esitas hagi alles 02.01.2018, mil oli möödunud enam kui kolm aastat ajast, millal hageja väidetavast kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tekkinud varalisest kahjust pidi hageja samuti teada saama juba
aastal, mil xxx ei pidanud võimalikuks hagejaga koostööd teha. Hageja kahju hüvitamise ja rikkumisega saadu hüvitamise nõuded muutusid sissenõutavateks
augustist 2014 ja need nõuded aegusid

§ 150lg 1 ja § 151 lg 1 kohaselt 15.

augustil 2017 ehk enne hagi esitamist. 26 140. Kohus nõustub osaliselt kostja aegumise vastuväidetega.

§ 150

lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

§ 151

lg 1 näeb ette, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 16 180,50 eurot tulenevalt sellest, et kostja kasutab ilma hageja kui autori loata viimase autoriõigusega kaitstavaid teoseid. Sellise kahju hüvitamise nõude esitamist võimaldab AutÕS § 817 lg 1 p 1, mille kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le
Asjas kogutud tõendites nähtub, et 28.08.2014 saatis hageja I Kele, samuti Xxx OÜ-le, kostjale ja Xxx OÜ-le adresseeritud kirja (toimiku lk 90-91), milles ta keelas kirja adressaatidel tema loodud ja autoriõigusega kaitstud teoste kasutamise, mille eest pole tasutud, alates 29.08.
Seega sai hageja teada talle kahju tekkimisest ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust 29.08.
Hageja on autoriõigust puudutava kahju nõude seostanud kostja ühekordse rikkumisega, mis seisnes ilma hageja loata teoste Facebooki kontol kättesaadavaks tegemises. Kuna hageja sai kahju tekkimisest ja selle eest vastutavast isikust teada juba 29.08.2014, aegus tema nõue kolme aasta möödumisel ehk 29.08.
Hagiavalduse esitamise ajaks 02.01.2018 oli hageja kahju nõue summas 16 180,50 eurot aegunud.
Hageja palus kostjalt seoses tema kaubamärgiõiguste rikkumisega välja mõista kahju 14 400 eurot. KaMS § 57 lg 1 p 2 näeb ette, et kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku, kaasa arvatud litsentsilepingu tingimusi rikkunud litsentsisaaja vastu tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis I Kele augustis 2014 e-kirja (toimiku
kd, lk 86), milles ta avaldas, et „xxx“ kaubamärk kuulub talle. Hageja avaldas: „xxx lõpetab koos minuga“. Hageja esitatud xxx OÜ 22.11.2017 selgitusest (toimiku
kd, lk 105106) nähtub, et antud ettevõtte näol on tegemist xxx OÜ ametliku koostööpartneriga, kes korraldas meelelahutust xxx kruiisilaevadel. Ettevõte pöördus
a sügisel hageja poole sooviga alustada laevadel xxx nimeliste ürituste korraldamisega. Plaanis oli korraldada üks üritus kuus, mille eest oleks tasu olnud 2500 eurot, millele lisanduvad maksud. Kuna raadiojaam Xxx Xxx jätkas xxx nimeliste saadete edastamist
a sügisel ilma hageja osaluseta ja kostja esitas kaubamärgi registreerimise taotluse, ei pidanud xxx võimalikuks ürituste korraldamist enne, kui kostja on täitnud hageja nõudmise lõpetada tähise xxx kasutamine.
Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et hageja sai teada tema kaubamärgiõiguste rikkumisest, rikkumise eest vastutavast isikust ja rikkumisega tekitatud kahjust
aasta sügisel. Hagi aegus kolme aasta möödumisel sügisel
02.01.2018, mil hageja hagiavaldusega kohtusse pöördus, oli tema kahju nõue 14 400 eurot aegunud.
Küll aga ei nõustu kohus kostja väidetega, et hageja rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue oli tervikuna aegunud hagiavaldusega kohtusse pöördumise ajaks.

§ 154

lg 1 näeb ette, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude 27 aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja väitis, et kostja rikkus pikaajaliselt tema õigusi aastatel 2014, 2015 ja

Tegemist oli korduva kohustusega sõltumata sellest, milliseks tuleb pidada nõude õiguslikku alust. Hageja rikkumise teel saadu
aasta väärtuse hüvitamise nõude aegumine algas 31.12.2014 ning nõue aegus kolme aasta möödumisel ehk 31.12.
Hageja nõue
aasta eest oleks aegunud 31.12.2018 ja
aasta eest 31.12.
Kuna hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse 02.01.2018, ei ole tema rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõuded
aasta ja
aasta eest aegunud.
Hageja palus kõikide saadete xxx edastamise eest kokku mõista kostjalt välja rikkumise teel saadud väärtusena 40 000 eurot. Hageja väitis, et alates
aastast kuni
aastani oli eetris 100 saadet. Hageja arvestuste kohaselt oli ühe saatega saadud tulu seega 40 000 eurot / 100 = 400 eurot. Hageja esitas kohtule raadiojaama Xxx Xxx veebilehelt pärineva saadete xxx järelkuulamise loetelu (toimiku
kd, lk 24-26) selle kohta, millal olid saated nimega “xxx“ eetris aastatel 2014 kuni
Loetelust nähtub, et pärast hageja lahkumist 15.08.2014 oli kuni sama aasta lõpuni eetris 18 saadet. Arvestades hageja esitatud nõuet ja selle arvestust, esitas hageja
aasta eest rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamise nõude 18 x 400 eurot = 7200 eurot. Hageja nõue antud summas oli aegunud ajaks, mil hageja hagiga kohtusse pöördus. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kahju hüvitamise nõuded summas 16 180,50 eurot ja summas 14 400 eurot ning rikkumise teel saadud tulu hüvitamise nõue summas 7200 eurot tuleb jätta rahuldamata nende aegumise tõttu.
Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja Facebooki kontot ja seal avaldatud fotosid puudutavad nõuded oleksid aegunud. Mõlemate nõuete esitamisel tugines hageja sellele, et tegemist on tema omandiõiguse rikkumisega ning kostja rikkumised ei ole ühekordsed, vaid kestvad.

§ 155

lg 1 sätestab, et omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul laieneb antud intellektuaalse omandi kaitsele, samuti muudele hüvedele, mis isikutele võivad kuuluda. Seetõttu ei ole hageja nõuded seoses Facebooki konto ja autoriõigusega kaitstud teostega aegunud ja kohtul tuleb sisuliselt hinnata, kas need nõuded kuuluvad rahuldamisele. Hageja Facebooki kontot puudutav nõue

Hageja palus keelata kostjal Facebooki lehe kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutamine, kohustada teda esitama tahteavalduse Facebook Ireland Ltd’le hagejale administraatoriõigustega juurdepääsu võimaldamiseks ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega. Hageja väitis, et ta lõi vaidlusaluse Facebooki konto omal initsiatiivil ja oma kuludega. Konto administraatoriõigused olid algselt üksnes hagejal ja hageja andis samad õigused kaassaatejuhile S Ale. Xxx OÜ juhatuse liikme I Ke korraldusel muutis S A augustis 2014 ootamatult hageja administraatoriõigusi, misjärel hagejal puudus ligipääs kontole. Kontot kasutati edasi saate xxx kontona ja hiljem muudetud nimega saate xxx kontona.
Hageja leidis, et Facebooki konto võttis õigusvastaselt üle kostja, kui raadioteenuse osutaja. Hagejal on õigus nõuda kestva õigusrikkumise lõpetamist. Kostja reklaamib oma saadet konto kaudu ja konto teenib kostja huve. S A töötab kostja juures saatejuhina. Kostja kasutab kontot aktiivselt. Kostja vastutab S A tegevuse eest. Konto tunnuseks on kostja taotletud kaubamärk. Facebooki konto on ese

§ 48

mõistes sarnaselt elektroonilise failiga ja see ese saab olla õiguskäibes, sellel on majanduslik väärtus. Hageja tugines kostja vastu nõude esitamisel VÕS §le

S A kui hageja käsundisaaja rikkus lojaalsuskohustust. Alternatiivselt palus hageja 28 tühistada Facebooki lehe hagejalt kostjale ülemineku tehingu, kuna S A tegutses üheaegselt nii hageja esindaja kui ka kostja esindajana ning tegi ilmselgelt hageja huvidega vastuolus oleva tehingu.
Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja ei ole tõendanud kostja mistahes seoseid Facebooki kontoga. S A ei ole kostja juhatuse liige ega töötaja. Kostja ei tea Facebooki konto kasutajanimega xxx (konto ID xxx) kasutajatunnust ega parooli. Hageja faktiväidete kohaselt võiksid vaidlusaluse konto juurdepääsuandmed teoreetiliselt olla S Al, aga mitte kostjal. Kostja ei saa hageja nõuet täita. Kostja ei ole kunagi olnud Facebooki konto omanik ega saa vastutada, kui S A rikkus käsundilepingut. Asjaolust, et I K on märgitud käesoleval ajal meedias kostja tegevjuhiks või teda on ekslikult varasemal ajal nimetatud kostja tegevjuhiks ja S Ad müügiedendusjuhiks, ei saa järeldada, et kostja vastutaks Facebooki lehe eest ja sündmuste eest, mis toimusid
aastal. Kostja ei vastuta S A eest VÕS § 1054 alusel, sest tal puudus ja puudub temaga mistahes lepinguline suhe.
Kohus leiab, et hageja väited seoses Facebooki kontoga on alusetud ning tõendamata, mistõttu ei ole hageja nõuet võimalik rahuldada. Esmalt leiab kohus, et kuigi Facebooki kontol võib teatud juhtudel olla majanduslik väärtus, ei ole tegemist esemega, mis saaks olla õiguskäibes.

§ 48

kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks.

§ 49lg 1 kohaselt on asi kehaline ese.

Facebooki konto ei ole asi, sest tegu ei ole kehalise esemega. Esemeks võiks

§ 48

mõistes olla hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt ehk sellised hüved, mida saab käsutada ja mis saavad olla käibe objektiks. Facebooki konto ei ole käibe objekt, sest seda ei ole võimalik käsutada. Vastupidist ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele tõendanud.

05.09.2018 eelistungil (toimiku
kd, lk 13-17) selgitas kohus hagejale, et Facebooki konto näol ei ole tegemist objektiga, mis oleks kaitstud intellektuaalse omandi õigustega. Kohus osundas, et hageja ei olnud välja toonud, millisel õiguslikul alusel ta Facebooki puudutava nõude esitas ja kuidas on see esitatud kostja vastu olukorras, kus kostjal ligipääs ja paroolid puuduvad. Kohus selgitas, et nõude esitamisel tuleb arvestada Facebooki administreerimisreegleid ja seda, kas hageja nõuet on üldse võimalik täita. Kohus selgitas hagejale vajadust nõuet täiendavalt põhistada. 16.01.2019 eelistungil (toimiku
kd, lk 110-112) selgitas kohus uuesti hagejale, et Facebooki kontot puudutav nõue on ebaselge.
Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Facebookis on olemas konto praeguse nimega xxx (toimiku
kd, lk 31-74). Väljatrükist nähtub, et sellel kontol on varasematel aastatel avaldatud fotosid „xxx“ nimelistelt klubiüritustelt erinevates kohtades. Samast Facebooki lehe väljavõttest (toimiku
kd, lk 81) nähtub, et saate xxx saadete uueks nimeks sai xxx oktoobris
Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et Facebookis on olemas konto, mida on kasutatud seoses raadios Xxx Xxx eetris olnud saatega xxx.
Facebook Ireland Ltd vastas kohtu järelpärimisele 07.05.2019 koos andmete väljatrükiga (toimiku
kd, lk 152-158), millest nähtub, et Facebooki konto registreeris hageja 08.04.
Tõendist nähtub, et konto on seotud hageja e-posti aadressi ja hageja isikliku Facebooki kontoga, kuid tõendist ei nähtu, milline oli konto varasem nimi. Hageja väitis menetluses, et ta andis ise konto loomisel selle administraatoriõigused kaassaatejuhile S Ale.
Hageja esitatud Facebooki reeglitest (toimiku
kd, lk 102, tõlge toimiku lk 128) nähtub, et lehekülgi haldavatele isikutele saab määrata erinevaid rolle. Üksnes administraatoril on õigus täita lehe suhtes kõiki funktsioone, sealhulgas lehte hallata, koostada postitusi ja reklaame, ühtlasi eemaldada ja blokeerida kasutajaid. Administraatoril on õigus määrata rolle teistele 29 kasutajatele ja neid rolle muuta. Facebooki reeglitest ei nähtu, et Facebooki konto oleks administraatori või mõne teise isiku poolt kolmandatele isikutele võõrandatav.
Hageja esitas kohtule väljavõtte Facebooki lehe loomise selgitustest (toimiku
kd, lk 107108, 125-126, tõlge toimiku
kd, lk 123-124), mille kohaselt on Facebooki lehe loomine ka ärieesmärgil tasuta. Ainult Facebooki kasutajakontoga inimene saab lehe luua või sellel rolle täita. Seega nähtub Facebooki reeglitest, et kontot ei saa luua ega omada juriidiline isik. Ärieesmärgil loodav konto peab jääma seotuks mõne füüsilise isiku isikliku kontoga. Järelikult ei ole Facebooki konto tsiviilkäibes võõrandatav ega üleantav ja vastupidist asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa.
Kohus ei nõustu hageja järeldustega, nagu tuleks tema õigus nõuda kostjalt Facebooki konto osas tahteavalduste tegemist ainuüksi kohtupraktikast. Hageja viidatud Riigikohtu lahendis 2-161988 vaidlesid pooled muuhulgas selle üle, kas teatud kontode loomine hageja jaoks oli kostja lepinguliseks kohustuseks, millisel juhul võis tegu olla käsundi täitmisega (RK TKo 2-16-1988, p 18). Samas lahendis on Riigikohus rõhutanud, et asjaolu, kas konkreetset kontot on tehniliselt võimalik üle anda, määravad eelkõige kasutatud Internetiplatvormi eeskirjad ja tehnilised võimalused (samas, p 18).
Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et kostja kui juriidiline isik valdaks vaidlusalust Facebooki kontot ning omaks sellele administraatoriõigusega kasutajatunnuseid või paroole. Olukorras, kus kostjal vastavad ligipääsud puuduvad, on hageja esitanud kostja vastu nõude, mille läbi hagejal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki. Isegi juhul, kui kostja esitaks Facebook Ireland Ltd-le tahteavalduse hagejale administraatoriõigustega kontole ligipääsu võimaldamiseks, ei tooks see hagejale kaasa tegelikku ligipääsu, sest konto kasutajaõigused saavad kuuluda vaid mõnele füüsilisele isikule ning mitte juriidilisest isikust kostjale. Kostja tahteavalduste läbi ei oleks kontole ligipääsu võimalik muuta. Facebooki konto ei ole tsiviilkäibes ning seda ei saa hageja soovitud viisil ühelt isikult teisele üle anda. Lisaks ei ole hageja menetluses ka väitnud, et tema või kostja vahel oleks olnud mõni lepinguline suhe, millest tulenevalt oleks kostja pidanud looma hagejale kasutamist võimaldava konto. Seega kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada, sest nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
Sisuliselt ei ole hageja nõue tõendatud. Hageja on menetluses asunud läbivalt väitma, et kostja kasutab vaidlusalust Facebooki lehte oma huvides ning läbi oma töötajate või kostja kontrolli all olevate isikute. Kohus osundab, et Facebooki konto kasutamist igapäevaselt kostja huvides ei ole hageja tõendanud ning sellist kasutamist ei saa järeldada ainuüksi asjaolust, et Facebooki kontol on avaldatud kostja taotletud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane kujutis.
Hageja ja raadiosaate xxx kaassaatejuhi S A Facebooki vestlusest 19.08.2014 (toimiku
kd, lk 87) nähtub, et S A avaldas, et talle saabus xxx FB osas käsk, mida ta pidi täitma. Käsu kohaselt pidi S A hageja administraatori kohalt eemaldama. Käsu andis tema sõnade kohaselt „I“. Seega võib asjas kogutud tõenditest järeldada, et ligipääsu hagejale tõkestas vaidlusalusele kontole S A, mitte kostja. Vaatamata sellele, kes võis olla S A viidatud „I“, ei ole hageja tõendanud oma väiteid, et S A näol oli tegemist kostja poolt pidevalt viimase majandustegevuses kasutatud isikuga.
Hageja viitas kostja vastu nõude esitamisel

§ 132

lõikele 1, mille kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või 30 kutsetegevusega. Riigikohus on aga selgitanud, et

§ 132reguleerib teise isiku vastutust lepingulises suhtes (RK TKo 3-2-1-73-09, p 11).

Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks olnud mõni lepinguline suhe. Hageja on hoopis väitnud, et kuni

aastani oli tema ettevõttel xxx lepinguline suhe Xxx OÜ-ga, kelle tellimusel sisustas hageja raadioprogrammi saatega „xxx“. Oma väiteid tõendas hageja ettevõtte xxx Xxx OÜ-le ajavahemikul 31.10.2012 kuni 31.10.2014 esitatud arvetega (toimiku
kd, lk 21-23), mille sisuks olid Xxx Xxxs saated konkreetsel kuul.
Äriregistri väljavõttest (toimiku
kd, lk 198) nähtub, et Xxx OÜ (mille ainuosanik on kostja) ja OÜ Xxx ühinesid 10.02.2017 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus võeti vastu 27.02.2017 ning kanne äriregistrisse tehti 07.04.
Seega ei saa esitatud tõenditest järeldada, et hageja või tema ettevõtte xxx ja kostja vahel oleks
aastal, mil S A võttis hagejalt ligipääsu Facebooki kontole, olnud mistahes lepinguline suhe.
Sisuliselt on hageja soovinud kostja vastu esitada kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenevat nõuet. Riigikohus on selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tulenev deliktiline vastutus teise isiku eest on sätestatud VÕS §-s 1054 (RK TKo 3-2-1-73-09, p 12). Teise isiku oma majandus- või kutsetegevuses kasutamine VÕS § 1054 lg 1 eeldusena ei tähenda lihtsalt isikute koostööd mingi eesmärgi saavutamiseks, vaid seda, et üks isik kasutab teise isiku teenuseid ning teise isiku teenuseid kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses pidevalt (RK TKo 3-2-1-73-09, p 12, RK TKo 2-14-58411, p 16.3).
Viidatud VÕS § 1054 lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 lg 2 näeb ette, et kui isik kasutab teist isikut oma kohustuse täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. VÕS § 1054 lõikest 3 tuleneb, et kui isik teeb teise isiku ülesandel teatud toimingu, vastutab ülesande andja ülesande täitmise käigus õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kahju tekitamine sai võimalikuks seoses ülesande täitmisega ja ülesande andjal oli vastavalt tema ja kahju tekitanu vahelisele suhtele kontroll kahju tekitanu käitumise üle.
Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud ühegi VÕS §-st 1054 tuleneva eelduse täidetust. Kuigi hageja väitis, et S A näol on tegemist kostja töötaja ja saatejuhiga ehk isikuga, keda kostja kasutab pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks S A
aastal, mil ta kellelegi I ülesandel võttis hagejalt ligipääsu Facebooki kontole, olnud kostja töötaja või saatejuht. Hageja ei ole tõendanud, et nimelt kostja kasutas S Ad mõne oma kohustuse täitmisel, mille käigus võeti hagejalt ligipääs Facebooki kontole või et S A oleks vastava toimingu teinud kostja ülesandel. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks.
Internetiportaali xxx väljatrükist 02.01.2019 (toimiku
kd, lk 105) nähtub, et selles on S Ad nimetatud kostja müügiedendusjuhiks. Vastuseks hageja järelpärimisele selgitas xxx esindaja, et nende avaldatud andmed on suure tõenäosusega pärit kostjalt endalt (toimiku
kd, lk 118). Kohus leiab, et ainuüksi
aastal tehtud väljatrükist ei saa kohus järeldada, kas või milline suhe oli S Al kostjaga
aastal ning seda eriti olukorras, kus OÜ Xxx ja Xxx OÜ ühinemine leidis aset alles
aastal.
Lisaks on hageja esitanud hulgaliselt tõendeid selle kohta, millised seosed on kostjal I Ke nimelise isikuga. xxx kodulehe väljavõttes seisuga 02.01.2019 (toimiku
kd, lk 100-101) on kostja tegevjuhiks (märkega xx) nimetatud I Kt. Ajalehes xxx 13.06.2013 ilmunud artiklis „xxx“ 31 (toimiku
kd, lk 102) on kostja kui raadio omaniku juhiks nimetatud I Kt. Internetiportaalis xxx 07.05.2013 ilmunud artiklis „Xxx osakaal meediakulutustes on kasvamas“ (toimiku
kd, lk 103) on taas nimetatud I Kt kostja juhiks.
Ajalehes xxx 17.08.2011 ilmunud artiklis „xxx“ (toimiku
kd, lk 104) on I Kt nimetatud kostja juhiks. Xxx OÜ kohta tehtud äriregistri väljavõttest (toimiku
kd, lk 106) nähtub, et I K on selle ettevõtte juhatuse liige. Väljaandes „xxx“ (toimiku
kd, lk 119-120) on raadio Xxx Xxx tegevjuhiks nimetatud I Kt. Samuti esitas hageja kohtule väljatrüki xxx Facebooki kodulehelt (toimiku
kd, lk 121), kus 07.05.2013 oli avaldatud intervjuu I Ke kui kostja juhiga.
Eelviidatud tõenditest kogumis võib järeldada, et I Ke nimeline isik on olnud seotud kostja või kostja tütarettevõtetega, kuid antud asjaolu ei ole piisav VÕS §-st 1054 tulenevate eelduste täitmiseks. Hageja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et I K oleks võtnud temalt ligipääsu Facebooki kontole. Hageja väiteid ja tõendeid arvestades ei oleks see olnud võimalik, sest konto administraatoriõigused olid vaid hagejal endal ja S Al. Kas või millisel põhjusel võis I K teha S Ale ettepaneku konto ligipääsu muuta, ei oma asjas tähtsust. S A tegevust saaks kostjale omistada vaid siis, kui oleksid täidetud VÕS §-s 1054 toodud eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et I K oleks omanud kostja seadusliku esindajana S A üle VÕS § 1054 lg 3 mõistes juhtimisõigust ja kontrolli.
Hageja nõuet ei võimalda rahuldada ka hageja viited

§-le 131 ja VÕS §-le 1040.

§ 1313

lg 1 sätestab, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi.

§ 131

lg 3 näeb ette, et esindatav võib tehingu vastavalt § 131 lõikele 1 tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt § 131 lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. 171. Eeltoodud sättele tugi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-18-39/79

2-18-39 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 05. september 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-39 M S´e hagi

§ 132lõikele 1 ja lõikele 2.

§ 48tähenduses, sarnaselt elektrooniliste failidega.

§ 131lõikele 1.

§ 132

§ 150lõikele 1.

§ 143alusel taotles hageja aegumise kohaldamist hageja kahju hüvitamise nõuetele.

§ 132

§ 132

§ 132lg 1 ja lg 2 mõttes.

§ 48tähenduses „muu hüvena“, ei ole kostja selle hüve omanik ega valdaja.

§ 150lg 1 ja § 151 lg 1 kohaselt 15.

§ 150lg 1 ja § 151 lg 1 kohaselt 15.

§ 150

§ 151

§ 154

§ 155

§ 48

§ 48

§ 49lg 1 kohaselt on asi kehaline ese.

§ 48

§ 132

§ 132reguleerib teise isiku vastutust lepingulises suhtes (RK TKo 3-2-1-73-09, p 11).

§ 1313

§ 131