Obsah (10)

§ 230§ 231§ 438§ 436§ 328§ 232§ 162§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 24. mai 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-13858 Conesco Eest

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi 4 omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 19.

§ 438

lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 230

lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi,

§ 436lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad

§ 328lg 1 kohaselt olema tõesed.

Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks

§ 232lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:  Harju Maakohtu 24.03.2016 kohtumäärusega kuulutati välja Conesco Eesti OÜ (pankrotis) pankrot (tlk 8).  Harju Maakohtu 16.02.2016 kohtumäärusega nimetati Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ajutine pankrotihaldur (tlk 6).  12.03.2014 tehti pankrotivõlgniku arvelduskontolt kostja Fruit Xpress OÜ arvelduskontole viis ülekannet kogusummas 16 697,21 eurot (tlk 31-35).  24.10.2002 kuni 24.10.2013 oli pankrotivõlgniku juhatuse liikmeks M Ö ning alates 24.10.2013 J P.  M Ö oli ajavahemikul 24.04.2009 kuni 21.10.2013 ka Conesco Eesti OÜ (pankrotis) ainuosanikuks olnud xxx (hilisema ärinimega U OÜ) juhatuse liige ja ainuosanik (tlk 1216).  M Ö oli kostja juhatuse liige alates 14.04.2009 ja kostja ainuosanikuks olnud xxx juhatuse liige, asutaja ja ainuosanik, tlk 17).
2. Hagis kirjeldatud asjaolude kohaselt palub hageja 12.03.2014 pankrotivõlgniku poolt teostatud rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamist PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel, väidetavalt kohustus täideti võlgniku lähikondsele. Kostja on pankrotivõlgniku lähikondne, kuna tal on PankrS §-s 117 lg 2 p 5 sätestatud tähenduses ühine oluline majanduslik huvi pankrotivõlgnikuga. PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksujõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. PankrS § 117 lg 2 p 5 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks lg 3 alusel ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Riigikohus on lahendis 2-16-18953 märkinud, et lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud erialuse eeldustele peavad tagasivõitmise hagi rahuldamiseks olema täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Tulenevalt PankrS § 109 lg-st 1 on ka PankrS § 113 puhul rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas tagasivõidetavate maksete puhul on tagasivõitmise eeldused täidetud.
4. Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et võlgniku ja kostja juhatuse liige ning kaudselt ka osanik kattusid umbes pool aastat enne vaidlustatavate soorituste tegemist. Kostjale rahalise soorituste tegemisega ei ole teise võlausaldaja huve kahjustatud.
5. Hageja väitel oli J. P vaid vormiliselt juhatuse liige, pankrotivõlgniku faktilise juhina tegutses edasi M. Ö, kes teostas või korraldas vaidlusaluste ülekannete tegemist. Kohus on rahuldanud 5 hageja taotluse tõendite kogumiseks, ning kohustanud xxx ja xxx väljastama teavet, mis on seotud IP aadressi kasutamisega. Kohtule taotletud teavet ei edastatud ning asjas ei ole teiste tõenditega tõendamist leidnud, et 12.03.2014 maksete tegemise ajal oleks pankrotivõlgniku internetipanka sisse logitud M. Öi PIN-kalkulaatoriga. Samuti ei ole tõendatud, et maksete teostajaks oli J P just M. Öi korraldusel või huvides.
6. Riigikohus on lahendis 3-2-1-43-07 märkinud, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Hageja väitel oli M. Öi subjektiivne huvi teenida kostja huve pankrotivõlgniku arvelt, sest sisuliselt maksejõuetu pankrotivõlgniku arvelduskontolt teostati makseid vaid kostja arveldusarvele ning, et ebausutav, on et need teostas J. P.
7. PankrS § 113 lg 1 p 3 kohaldamiseks vajalik ajaline kriteerium on täidetud, sest võlgnikule määrati ajutine pankrotihaldur 16.02.2016 ning tagasivõidetav rahaline kohustus tehti 12.03.2014 ehk kaheaastase tähtaja jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Kohtu hinnangul ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud vajaliku eeldusena, et kostja oleks võlgniku lähikondne ning, et võlgnik oleks muutunud maksejõuetuks tagasivõidetavate ülekannete tõttu ja võlausaldajate huve on kahjustatud. Ajutise halduri 08.03.2016 aruandest tulenevalt muutus võlgnik maksejõuetuks hiljemalt
8. aasta märtsiks, eelkõige põhjusel, et ei jätkatud majandustegevust. Kostja on esile toonud, et ainus võlausaldaja on xxx, kelle nõuded võlgniku vastu vastupidiselt kostja nõude osas, ei olnud 12.03.2014 sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole vastupidist väitnud, ega tõendanud, et võlgnik oleks eelistanud üht võlausaldajat põhjendamatult teisele. Võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et vaidlusaluste ülekanneteta oleksid võlausaldaja nõue pankrotimenetluses rahuldatud suuremas ulatuses. Seega asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt teostatud ülekannetega ei kahjustatud teise võlausaldaja huve PankrS § 109 lg tähenduses. Menetluskulud 27.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. 28.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

1. Kostja 29.04.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 3398,42 eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
2. Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi 30 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 80/115/150 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 tunni ja 42 minuti ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on kostja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni ulatuses, mille kohus korrutab keskmise tunnitasuga 115 eurot, s.o summas 1955 eurot. 6
3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 955 eurot. 32.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 33.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 7