1-18-5482/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-5482 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Sergei Martõštšenko tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Martõštšenko (isikukood 38211012220) kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata.
7. Jätta Sergei Martõštšenko kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi määruskaebus rahuldamata.
8. Määrata Ahto Sirendi Advokaadibüroole vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt Sergei Martõštšenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot 40 senti, sh käibemaks 27 (kakskümmend seitse) eurot 90 senti.
9. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Sergei Martõštšenko kanda.
10. Sergei Martõštšenkol tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja menetluse käik
11. Viru Maakohus karistas Sergei Martõštšenkot 16.07.
12. a otsusega kriminaalasjas nr 118-5482 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg-te 1 ja 3 alusel mõistis kohus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat 6 kuud 1 päev vangistust, liites mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.07.
13. a otsusega mõistetud karistuse (9 aastat 3 kuud 29 päeva). Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 29.03.
14. Kohtuotsus jõustus 01.08.
16. Tartu Vangla esitas 04.01.2021 Tartu Maakohtule materjalid Sergei Martõštšenko enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. 2.
17. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Sergei Martõštšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
18. Tartu Maakohtu 27.01.
19. a määrusega jäeti Sergei Martõštšenko vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
20. Maakohus leidis, et Sergei Martõštšenko suhtes on täidetud formaalsed eeldused, kuivõrd saabunud on seaduses sätestatud tähtaeg ning tal on vabanemisel olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. 3.
21. Maakohus tuvastas, et Sergei Martõštšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning viibib hetkel neljandat korda vangistuses. Kuritegude toimepanemise põhiline eesmärk on olnud majandusliku kasu saamine ja soodusteguriks sõltuvusprobleemid. Praegust karistust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. 3.
22. Karistuse kandmisel on Sergei Martõštšenko osaliselt täitnud individuaalse täitmiskava. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „12 sammu“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Mõningal määral on kinnipeetav ka töötanud, kuid mitmel korral on ta ka tööst keeldunud. Samuti on esinenud probleeme käitumisega riigikeele tundides. Hetkel on Sergei Martõštšenkol seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kohtu hinnangul tuleneb ka uute kuritegude toimepanemise risk. Kui isik ei ole võimeline järgima kehtestatud korda isegi range järelevalve tingimustes, on väheusutav, et ta suudaks käituda õiguskuulekalt vabaduses. Eeltoodu tõttu ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist. 3.
23. Maakohus leidis, et kindla elukoha ja perekonna toetuse olemasolu on positiivsed. Küll aga ei ole see maakohtu hinnangul piisav, maandamaks süüdimõistetust tulenevaid kuriteoriske ja võimaldamaks tema ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei nõustunud maakohus kinnipeetava ja kaitsja seisukohaga, justkui ei vabanekski Sergei Martõštšenko vabadusse, vaid oleks rehabilitatsioonikeskuse kontrolli all. Kuigi nii keskuses viibimise kui kriminaalhooldusel olemisega kaasneksid reeglid ja kohustused, ei ole see kuriteoriskide maandamise seisukohast samaväärne meede vangistusega. Sergei Martõštšenko on pikaajaline narkosõltlane. Kohtuistungil tunnistas ta oma probleemi ja väljendas soovi saada ravi. Maakohtule jäi siiski arusaamatuks, kuidas võiks rehabilitatsiooni läbimine väljaspool vanglat olla tulemuslikum kui programmides ja tegevustes osalemine kinnipidamisasutuses. Vangla esitatud materjalidest nähtuvalt tegeletakse kinnipeetava sõltuvusprobleemiga aktiivselt ka vangistuses. Asjaolu, et süüdimõistetu võiks vabaduses läbida talle meelepärasemaid programme või teenuseid, ei ole 2 argument teda enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav väljendas kohtuistungil ka muret, et tal ei olegi vangistuses võimalik enam programme läbida ja oma probleeme lahendada. Küll aga nähtub vangla iseloomustusest, et veel sellel aastal on plaanis sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“ ning kutsehariduse omandamine keevitaja erialal. Maakohtu hinnangul võiksid mõlemad tegevused tulla Sergei Martõštšenkole kasuks ja luua eeldused tulevikus õiguskuulekalt toime tulla. 3.
24. Sergei Martõštšenko puhul on lisaks sõltuvusele narkootikumidest väga suureks ohuteguriks kuritegelikud hoiakud ning reaalsusele mittevastav arusaam endast ja oma tegevuse mõjust. Süüdimõistetu kalduvust kuritegelikule käitumisele näitavad selgelt nii tema korduvad kriminaalkaristused kui ka pidev reeglite rikkumine praeguse vangistuse ajal. Samuti ei oma Sergei Martõštšenko adekvaatset arusaama endast ja oma käitumisest. Kinnipeetav tõi kohtuistungil välja, et tal on sotsiaalsete suhete tõttu raske olla vanglas, kus tema ümber on ainult kurjategijad. Asjaolule, et ka tema ise on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka korduvalt vangistuses viibiv kurjategija, Sergei Martõštšenko erilist rõhku ei pööra. Ühtlasi juhtis maakohus tähelepanu, et kui süüdimõistetul on tõesti raske olla ümbritsetud kriminaalkorras karistatud isikutega, siis sarnased raskused jätkuksid ka vabaduses. Nimelt pakub rehabilitatsioonikeskus Uus Põlvkond, kuhu isik plaanib elama minna, teenust just ennetähtaegselt vabanenutele ja käitumiskontrolli alla määratud isikutele. 3.
25. Eeltoodut kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et Sergei Martõštšenko vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole võimalik. Arvestades süüdimõistetu suhtumist, tema varasemat elukäiku ja käitumist praeguse karistuse kandmisel, ei ole tema vabastamine seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel põhjendatud. Vangistuse edasi kandmine võiks Sergei Martõštšenko puhul olla karistuse eesmärkide saavutamiseks tulemuslikum. Määruskaebus
26. Tartu Maakohtu 27.01.
27. a määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada Sergei Martõštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
28. Sergei Martõštšenko leiab, et temale oleks olnud põhjendatud anda võimalus seadusekuulakaks eluks. Kaitsja leiab samuti, et pigem olnuks põhjendatum vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamine Tartu Vangla esitatud materjalides toodud tingimustel. Samas leiab kaitsja, et vaidlustatavale kohtumäärusele on tal üsna vähe ette heita, kuivõrd kohus on tuvastanud vabastamise formaalsed eeldused ja ei ole eksinud faktilistes asjaoludes. 4.
29. Sergei Martõštšenko põhiprobleem on narkootiliste ainete sõltuvus ja ta on teadlik, et selle tõttu on ta korduvalt vanglasse sattunud. Sergei Martõštšenko põhietteheide on see, et vanglas ei saa tõhusat ja sisulist ravi, seal on vaid isolatsioon. Alles pärast vabanemist algab nende isikute sõltuvusprobleemide ravi psühhiaatrite juhtimisel. Kohus on küll teinud viite vanglas läbiviidavate programmide kohta, kui Sergei Martõštšenko sõnul lükatakse vangla poolt tema osalemist programmides aasta-aastalt ainult edasi. Samuti vabaneb Sergei Martõštšenko rehabilitatsioonikeskusesse, mis on kinnine asutus, kus rehabilitatsioon kestab 9-12 kuud ning adaptsioon pärast seda 3-6 kuud. Oluline on seegi, et seal viiakse läbi rehabiliteerivaid kursuseid ja programme ning kõik vajalikud liikumised väljaspool keskust viiakse läbi koos saatjatega. See on ajutine ja vaheetapp täielikule vabanemisele või erakorralise ettekande läbi vanglasse tagasi saatmisele. 3
30. Tartu Ringkonnakohtu 23.02.
31. a määrusega võeti kaitsja määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 04.03.
32. Menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi kohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaitsja määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Sergei Martõštšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
34. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
35. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
36. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Nimelt on ka kaitsja leidnud, et maakohtule midagi ette heita ei ole, kuid vabanemisel oleks Sergei Martõštšenkol paremad võimalused ravi saamiseks ning rehabilitatsioon on samuti kinnine asutus, kus mh pakutakse erinevaid programme ja kursusi. Seega soovitakse kaebuses üksnes seda, et faktilistele asjaoludele antakse maakohtuga võrreldes teistsugune hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea.
37. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Sergei Martõštšenkot vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, toonud välja nii temal esinevad positiivsed kui ka negatiivsed asjaolud, analüüsinud neid kogumis ja põhjendatult jõudnud eelviidatud järeldusele. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid argumente üle korrata, kuid peatub olulisemal, sealjuures vastab määruskaebuses toodud väidetele.
38. Kõigepealt peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et maakohtu määruse tegemise ajal ei olnud Sergei Martõštšenkol seitse kehtivat distsiplinaarkaristust, nagu maakohus seda määruses märkinud on. Kuivõrd VangS § 65 lg 5 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul selle määramisest arvates, olid kohtumääruse tegemise ajaks, s.o 27.01.2021, kaotanud kehtivuse 31.12.2019, 21.
39. ja 24.01.2020 määratud distsiplinaarkaristused. Nimetatud karistustele maakohus määrust tehes tugineda ei võinud. Samas ei ole see toonud kaasa endaga ebaõiget otsustust, kuivõrd ka nelja kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu on piisav, et teha järeldus Sergei Martõštšenko puuduliku õiguskuulekuse kohta.
40. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). 4
41. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et peamised eeldused Sergei Martõštšenko vabastamiseks tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega ei ole täidetud. Nii nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et praegusel hetkel on Sergei Martõštšenkol kaks kehtivat distsiplinaarkaristust – mõlemal korral karistatud 25.09.2020 (rikkus helistamise eeskirju ja omas võõrast eset). Kuigi rikkumised ei ole rasked, näitab see, et Sergei Martõštšenko ei ole suutnud isegi kinnipidamistingimustes täita reegleid nõuetekohaselt. Kinnipeetava selline käitumine seab kahtluse alla ka tema suhtes kriminaalhoolduse läbiviimise, kuivõrd see eeldab käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste korrektset täitmist. Ka rehabilitatsioonikeskuses on kindel kord, mis eeldab, et sinna vabanenud süüdimõistetu saaks hakkama reeglite järgimisega. Kuigi kaitsja on seisukohal, et rehabilitatsioonikeskus on samamoodi kinnine asutus, ei ole see samaväärne vanglaga, milles tulenevalt on oht, et leebema korra alusel ei oleks süüdimõistetul motivatsiooni nii rangelt korda järgida. See aga võib kaasa tuua endaga ka uute õigusrikkumiste toimepanemise. Õiguskuulekas käitumine vangistuse kestel annab kohtule aluse uskuda, et kinnipeetav tõesti pingutab ja soovib muuta enda senist kuritegelikku eluviisi. Seni, kuni Sergei Martõštšenko seda teha ei suuda, puuduvad ka võimalused tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
42. Sergei Martõštšenko iseloomustusest on näha, et ta on täitnud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „12 sammu“ ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis. Kahtlemata on positiivne, et kinnipeetav on täitnud osaliselt individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Samas on
43. aastaks planeeritud kutsehariduse omandamine keevitaja erialal, mis on oluline seetõttu, et Sergei Martõštšenko on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Hariduse omandamine ning vabaduses erialase töökoha leidmine maandaksid oluliselt Sergei Martõštšenkost tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske. Samuti on üheks eesmärgiks läbida sotsiaalprogramm „Jõud muutuda“, mis on mõeldud sõltuvusprobleemidega isikutele. Kuivõrd narkootiliste ainete sõltuvus on Sergei Martõštšenko peamiseks probleemiks, on äärmiselt oluline läbida kõik sõltuvuskäitumisega seotud programmid. Ringkonnakohtu hinnangul on ennekõike oluline kinnipeetava enda soov ja tahe, aktiivne osalemine programmides ja endaga töötamine, mis aitavad tal muutuda ja hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Rehabilitatsioonikeskuses olevad kursused ja programmid on tõenäoliselt intensiivsemad, kuid sinna vabanemiseks peab olema süüdimõistetust tulenev oht piisavalt madal. Positiivne on see, et Sergei Martõštšenko tunnistab, et on sõltlane, haige inimene ja vajab ravi, kuid ainuüksi see ei vähenda vabaduses võimalust uuesti alustada narkootiliste ainete tarvitamist ja seeläbi uute eriliigiliste kuritegude toimepanemist.
44. Kindla elukoha ja lähedaste olemasolu ei ole varasemalt mõjutanud Sergei Martõštšenkot muutma enda eluviisi, mistõttu puudub alus arvata, et seekord oleks see teisiti. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust, milliste eest ta kannab praegu kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust. Tegemist on raskete kuritegudega – korduvad narkootiliste ainete käitlemised, röövimine, kehaline väärkohtlemine ja tsiviilkäibes tulirelva või selle laskemoona ebaseaduslik käitlemine. Seega on Sergei Martõštšenkot tulenev oht väga kõrge ohustamaks ennekõike ühiskonda ja selle liikmeid ning seda mitmel erineval moel. Korduvad vangistused ei ole muutnud isiku mõtteviisi, seda ei ole teinud ka kriminaalhooldus ega varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Arvestades kõike ülalmärgitut ei ole käesolevaks hetkeks isikust tulenev oht nii madal, et see tingiks tema ennetähtaegse vabastamise.
45. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Sergei Martõštšenko suhtes ei ole uute kuritegude risk veel nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset 5 vabastamist. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid kumbki ei hoia ära uute kuritegude toimepanemist. Seda ei taga ka rehabilitatsioonikeskuses viibimine. Nende meetmetega ei ole tegelikkuses võimalik ära hoida ei sõltuvusainete tarvitamist, vägivaldset käitumist ega ebaseaduslikul teel sissetulekute hankimist. Seni, kuni esineb piisavalt kõrge oht, et Sergei Martõštšenko võib jätkata samalaadsete kuritegude toimepanemist, puudub ka alus rakendada leebemat karistuse kandmise viisi. Seetõttu jääb Sergei Martõštšenko vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
46. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
47. jaanuari
48. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
49. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kliendiga konsulteerimiseks Tartu Vanglas 20 minutit, määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 30 minutit, millele lisandub tasu sõidule kulunud aja eest Tallinn – Tartu (185 km). Riigi õigusabi tasu on kokku 100,80 eurot, sh käibemaks 16,80 eurot. Lisaks esitas ta taotluse sõidukulude hüvitamiseks marsruudil Tallinn – Tartu – Tallinn kokku 370 km, kulud kokku 66,60 eurot, sh käibemaks 11,10 eurot. Seega taotleb kaitsja kogusummas 167,40 euro, sh käibemaks 27,90 eurot, hüvitamist. 17.
50. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud. Arvestades maakohtu määruse pikkust, selles sisalduvaid põhjendusi ning määruskaebuses märgitut, vastab kaitsja poolt tehtud töö selleks kulunud ajale. Samuti on sõidule kulunud ajakulu ja sõidukulu vastavuses kehtiva korraga. Seega mõistab ringkonnakohus kaitsjale välja 167,40 eurot, sh käibemaks 27,90 eurot. 17.
51. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 167,40 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 6 Tiit Lõhmus