Obsah (5)

§ 37§ 28§ 38§ 35§ 66

2-20-7557 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 19.veebruar 2021 Tsiviilasja number 2-20-7557 Tsiviilasi I F vs A B ühisvara jag

) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb käesoleva ühisvara jagamise hagi lahendamiseks jagatava vara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud Perekonnaseaduse sätteid ning tuleb välja selgitada, milline on poolte osa ühisvaras.

§ 37

lg 1 kohaselt, varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

§ 37

lg 2 kohaselt, kuni jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes

§ 28

-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid.

§ 37

lg 3 kohaselt, 6 2-20-7557 ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 38

kohaselt, ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse käesolevas seaduses vara jagamise kohta sätestatut.

§ 35

p 3 kohaselt, varaühisuse varasuhe lõpeb kui abielu lahutatakse.

§ 66

p 3 kohaselt, abielu lõpeb perekonnaseisuasutuses abielu lahutamise korral abielulahutuse kande jõustumisel. Poolte abielu on sõlmitud 27.11.2003 ja abielu on lahutatud 03.09.20x Tallinna Perekonnaseisuametis. Lähtudes eeltoodust tuleb ühisvara jagamisel kohaldada alates 01.07.2010 kehtiva

sätteid. I F hagi I F palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr

1. x)A Bi omandisse; -jätta laenulepingust nr 08-043071-EV, mille laenujääk on 73 002,58 eurot, tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile; -jagada poolte vahel võrdselt korteri (kinnistusregistriosa nr
2. x)kasutuseelis summas 9792 eurot; -välja mõista A Bilt enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis I F kasuks summas 29 423,82 eurot. Hageja on nõustunud 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ eksperthinnanguga nr 0713/0620H, mille kohaselt on kinnistu (registriosa nr
3. x)turuväärtus 134 000 eurot. Hageja on kohtuistungil nõustunud andma nõusoleku kinnistusraamatusse registrikande muudatuste tegemiseks. Hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr
4. x)ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus Hageja palub jagada A Bi ainuomandisse korteriomandi asukohaga X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr
5. x)väärtusega 134 000 eurot ja Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse, mille laenujääk 14.01.2021 seisuga on 73 002,58 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu (korteri) väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle ning selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et laenulepingust nr 08043071-EV tulenev laenukohustus on seotud X mnt x-x, Tallinn, korteriga. Kohtu hinnangul on mõistlik on jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna I F on soovinud jagada korter ja laenukohustus A Bile ja A B on sellega nõustunud, siis peab kohus põhjendatuks hageja nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr
6. x)ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot A Bi omandisse. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi (kinnistusregistriosa nr
7. x)ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud I F ja A B. Kuivõrd kohtuotsus ei saa olla kostja/vastuhagi hageja ainuomandi tekkimise aluseks, sest kostja/vastuhagi hageja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel ning TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, siis tuvastab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas 3-2-1-42-13 hageja/vastuhagi kostja soovitud õigusmuudatuse 7 2-20-7557 tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, s.o hageja/vastuhagi kostja tahteavalduse omaniku muutmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Hageja nõue jagada korteriomandi X mnt x-x, Tallinn kasutamise eest kasutuseelis Hageja/vastuhagi kostja palub jagada korteriomandi X mnt x-x, Tallinn kasutamise eest kasutuseelise ajavahemiku 01.09.2019-14.01.2021 eest summas 9792 eurot ja mõista kostjalt/vastuhagi hagejalt välja ½ kasutuseelisest, so 4896 eurot. Kasutuseelise arvestamisel lähtus hageja keskmisest turu üürihinnast samaväärsele korterile, milleks on 612 eurot kuus. Kolmetoalise Lasnamäel aadressil X mnt x asuva korteri ühe ruutmeetri harilik väärtus on hageja hinnangul 2020.a veebilehel kv.ee ja city24.ee avaldatud üürikuulutustes sisalduva hinda arvestades 8-9 eurot, st keskmiselt 8,5 eurot. Hageja esitab selle tõendamiseks kaks üürikuulutust samas majas samasuguste korterite üüri kohta. Korteri X mnt x-x, Tallinnas pindala on 72,10 m2, seega moodustab selle eluruumi kasutuseelise väärtus keskmiselt 612 eurot kuus (72,10 m2 x 8,5 eurot). Kostja/vastuhagi hageja on kasutuseelise arvutuskäigule vastu vaielnud ja leiab, et kasutuseelist saab arvestada alates nõude esitamisest 07.10.2020 dokumendis ja arvestada ei saa ainult üüritasu, vaid ka seda, et korter ei ole ainuomandis, vaid ühisomandis ja et üürile saab anda vaid ühe toa, kuna korteris elavad pereliikmed. A Bi hinnangul kasutuseelise väärtus saab olla 200 eurot, mis on 1/3 pakutud üüritasust ja pool sellest on 100 eurot kuus. Riigikohus on 01.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 (p 14) selgitanud, et abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud ning kasutuseeliste saamise õigus on abikaasade ühine jagamatu õigus, on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või seetõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Muu hulgas võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed (Riigikohtu 01.11.2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 14). Riigikohus on 26.09.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 (p 17) selgitanud, et kasutuseelist ühisvarana jagades saab jagada üldjuhul üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks aga vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Seejuures saab abikaasa nõuda kuni ühisomandi lõppemiseni saadud kasutuseeliste jagamist (Riigikohtu 26.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17). Riigikohus on 20.12.2010 otsuses nr 3-2-1-137-10 asunud seisukohale, et kasutuseeliste hüvitamise vastuolu hea usu põhimõttega tuleb kõne alla, kui hüvitist nõudev pool on ise jätnud oma käitumisega teisele kaasomanikule mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. 8 2-20-7557 Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-12 punktis 20 selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Kohus on seisukohal, et hageja/vastuhagis kostja nõue kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -ühisvara hulka kuulub X mnt x-x Tallinnas asuv korteriomand (registriosa nr x); -poolte abielu on lahutatud 03.09.20x ja alates 01.09.2019 on korter olnud A Bi ja poolte ühise alaealise lapse kasutuses; -A B ei ole teinud I Fle takistusi korterisse sisenemiseks; -I F esitas kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja A Bile arusaadavalt 07.10.2020 hagiavalduse täienduses. Kohtu hinnangul on I F tõendanud, et ta on soovinud säilitada oma seose korteriga. Poolte abielu on lahutatud 03.09.20x, mille tõttu ei ole mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast abielu lahutamist elada koos samas korteris. Samas elasid pooled ka pärast abielulahutust samas korteris koos oma alaealise lapsega kuni 01.09.2019. Samuti elab laps jätkuvalt X mnt x-x, Tallinn korteris, mitõttu ei olnud välistatud võimalus ema taas samasse korterisse elama asumiseks. I F on kohtus ärakuulamisel küll väitnud, et tema ja A Bi suhted olid nii halvad, et I F ei saanud tervise pärast enam samas korteris elada, kuid A B on 20.11.2020 menetlusdokumendis kinnitanud, et tema ei olnud vastu I Fga koos elamisele, kuna samas korteris elab poolte ühine laps ning see on vajalik peretunde säilitamiseks lapsele. Seega oli A B teadlik I F seosest korteriga ja soovis ise selle seose säilitamist. Kohus on seisukohal, et pooltel ei olnud vaikivat kokkulepet selle kohta, et A B kasutab korteriomandit ainuisikuliselt ning pooltel on erinev arusaamine põhjustest, miks I F lahkus ühisvaraks olevast korterist, kuid I F ei ole nõudnud üheselt arusaadavalt kasutuseelise hüvitamist enne 07.10.2020. Kohtuistungil väitis hageja/vastuhagis kostja, et pooled on arutanud ühisvaraks oleva korteri müüki ja omavahel raha jagamist, kuid menetluses avaldatust ei nähtu, et hageja/vastuhagis kostja on varem esitanud kasutuseelise nõude. Kohus leiab, et hageja on esitanud kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 07.10.2020 hagiavalduse täienduses. Arvestades poolte selgitusi, I F seost korteriga X mnt x-x Tallinnas ja poolte abielu lõppemist, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja/vastuhagis kostja oleks jätnud oma käitumisega asja kasutanud abikaasale mulje, et ta kasutuseelise eest hüvitist üldse ei nõua ja ei kavatse seda nõuda või et asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist üldse ei nõuta. Kohtu hinnagul oli asjaoludest tulenevalt pooltel vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Kohus on seisukohal, et I F nõude esitamine kasutuseelise hüvitamiseks on põhjendatud alates vastava nõude esitamisest 07.10.2020. Hageja/vastuhagi kostja hinnangul on X mnt x-x Tallinnas asuva korteri üürihind 612 eurot kuus. Hageja/vastuhagi kostja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalides kv.ee ja city24.ee avaldatud üürikuulutustega. Sellest tulenevalt hindab hageja/vastuhagi kostja kasutuseeliseks õiguse ½ kogu üürihinnast, ehk 306 eurole kuus. Kostja/vastuhagis hageja ei ole korteri üürihinnale 612 eurot kuus vastu vaielnud, kuid on vastu vaielnud kasutuseelise väärtusele. Poolte vahel ei ole 9 2-20-7557 vaidlust selles, et korter oli ja on ka poolte ühise lapse elukohaks. Hageja/vastuhagi kostja teabe kohaselt elab laps osaliselt ka koos emaga. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-1411930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte lapsega ja lapse viibimisega ka ema juures ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis ½ kogu üürihinnast, ehk 306 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja/vastuhagi kostja nõude osaliselt. Kohus jagab ühisvarana poolte vahel X mnt x-x Tallinnas asuva korteriomandi kasutuseelise ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvitise 306 eurot kuus alates 07.10.2020 kuni 19.02.2021, kokku 1366,09 eurot (4 k x 306=1224; 13 p x 10,93=142,09). A Bi hagi A B palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: -jätta korteriomand X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr
8. x)A Bi omandisse; -jätta laenulepingust nr 08-043071-EV, mille laenujääk on 73 002,58 eurot, tulenevad kohustused kogu ulatuses A Bile. Vastuhagi hageja palub välja mõista I Flt laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel tasutud kindlustusmaksed ajavahemiku 01.09.20x14.01.2021 eest kokku 5970,89 eurot. Vastuhagi hageja nõue jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr
9. x)ja laenulepingust nr 08043071-EV tulenev laenukohustus Vastuhagi hageja/hagis kostja palub jagada A Bi ainuomandisse korteriomandi asukohaga X mnt x-x, Tallinnas (kinnistusregistriosa nr
10. x)väärtusega 134 000 eurot ja Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse, mille laenujääk 14.01.2021 seisuga on 73 002,58 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust kinnistu (korteri) väärtuse ja laenukohustuse jäägi suuruse üle ning selle üle, et kinnistu kuulub poolte ühisvarasse. Pooled on üksmeelel selles, et laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus on seotud X mnt x-x, Tallinn, korteriga. Kohtu hinnangul on mõistlik on jagada korter ja korteri omandamiseks võetud laenukohustus ühele isikule. Kuna I F on hagis soovinud jagada korteri ja laenukohustuse A Bile ja A B on sellega nõustunud, siis on kohus pidanud põhjendatuks I F nõue rahuldada ning jagada korteriomand (kinnistusregistriosa nr
11. x)ja laenulepingust nr 08-043071-EV tulenev laenukohustus 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot A Bi omandisse. Kuna kohus on selles osas rahuldanud hagi, jätab kohus vastuhagi nõude rahuldamata. Vastuhagi hageja nõue välja mõista laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel tasutud kindlustusmaksed Vastuhagi hageja palub I Flt välja mõista pool A Bi poolt tasutud kinnistuga (registriosa nr
12. x)seotud laenulepingust nr 08-043071-EV tulenevatest maksetest ja kindlustuskokkuleppest tulenevatest maksetest ajavahemiku 01.09.20x-14.01.2021 kokku summas 5970,89 eurot. Swedbank AS poolt esitatud tõendi kohaselt on ajavahemikul 01.09.20x-21.06.2020 tasutud eelnimetatud laenulepingu alusel laenusumma osamakseid ja intressi makseid kokku summas 9322,72 eurot. Samuti on tasutud Swedbank AS, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad kindlustusmakseid kokku summas 76,32 eurot. Seega vastuhagi hageja/hagis kostja on tasunud 21.06.2020 seisuga 9399,04 eurot (9322,72 eurot + 76,32 eurot). Kohtuistungil vastuhagi hageja/hagis kostja täpsustas, et 2021 jaanuari seisuga on A B teinud laenumakseid 11 941,78 eurot, mille kaheks jagades tuleb summa 5970,89 eurot. 10 2-20-7557 Kohus on seisukohal, et A Bi nõue välja mõista I Flt 5970,89 eurot, on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte abielu kestel oli sõlmitud laenuleping nr 08043071-EV, mille poolteks on mõlemad endised abikaasad ning sellest tulenev rahaline kohustus Swedbank AS ees on poolte solidaarkohustus. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 69 lg 2 solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pärast poolte abielu lahutamist 03.09.20x on A B täitnud laenulepingust ja kindlustuskokkuleppest tulenevaid poolte solidaarkohustusi üksi. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust tasutud makste suuruses. Maksete suurus ja tasumine on tõendatud ka Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingu maksegraafikuga ja A Bi pangakonto väljavõttega. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab vastuhagi hageja nõude. Kohus rahuldab I F hagi ja A Bi vastuhagi eeltoodust tulenevalt osaliselt. Kohus jagab A Bi omandisse: kinnistu (registriosa nr
13. x)väärtusega 134 000 eurot ja laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva laenukohustuse Swedbank AS ees 14.01.2021 seisuga summas 73 002,58 eurot. Kohus jagab poolte vahel korteriomandi (registriosa nr
14. x)kasutuseelise ja mõistab A Bilt välja I F kasuks 1366,09 eurot. Kohus mõistab I Flt välja A Bi kasuks laenulepingust nr 08-043071-EV tuleneva poolte rahalise kohustuse täitmise eest ja kindlustusleppe alusel 14.01.2021 seisuga tasutud kindlustusmaksed kokku summas 5970,89 eurot. Seega jääb A Bi omandisse vara 134 000 euro väärtuses ja rahaline kohustus 73 002,58 eurot ja kohustus tasuda kasutuseelise eest 1366,09 eurot. Kuna kohus jagab ühisvara poolte vahel võrdsetes osades, siis peab kummalegi poolele jääma vara 67 000 euro väärtuses. A B peab hüvitama I Fle enam saadud vara arvelt 67 000 eurot ja kasutuseelise 1366,09 eurot. Kuna A Bi omandisse jääb rahaline kohustus summas 73 002,58 eurot, peab I F hüvitama A Bile poole, so 36 501,29 eurot. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus mõistab A Bilt välja I F kasuks kokku 68 366,09 eurot. Kohus mõistab I Flt välja A Bi kasuks 42 472,x eurot. Kohus tasaarvestab A Bilt ja I Flt välja mõistetud summad ja pärast tasaarvestust mõistab A Bilt I F kasuks välja 25 893,91 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei analüüsi poolte väiteid, mis ei ole kohtu hinnangul asja lahendamiseks asjakohased või olulised. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 102 lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 164 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille korral oleks põhjendatud jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust. Kohus rahuldas 04.06.2020 määrusega I F menetlusabi taotluse osaliselt ja määras vabastada I F riigilõivu 11 2-20-7557 ette tasumisest summas 300 eurot. Kohus määras, et vaatab menetlusabi põhjendatuse täiendavalt läbi koos menetluskulude jaotusega menetlust lõpetavas lahendis. TsMS § 190 lg 7 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohtu hinnangul on tulenevalt menetluses esitatud teabest I F tervise ja majandusliku olukorra kohta, põhjendatud vabastada I F riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus I Fle antud menetlusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 12