) § 102 lg 1 p 2 ja põhiseaduse (PS) § 12 alusel. Taotluses leiti, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu praktikaga, sh otsuses nr 3-3-1-79-11 väljendatud seisukohtadega.
§-ga 84. Maksude määramine ja sissenõudmine peaks olema samasugune kõikide maksumaksjate puhul. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebaja on sisuliselt ainus, kelle maksukohustus jäi püsima. Vaatamata sellele, et maksuotsus on jõustunud, võis olla tegemist inimliku eksimusega. Maksuhaldur saab õiglase olukorra taastada. Kaebajal on õigus taotleda
Võrreldes teiste maksukohustuslastega on kaebaja ebavõrdses olukorras. 2) Kaebajat maksustati seetõttu, et maksuhalduri hinnangul müüs kaebaja oma aktsiad OÜ Della Project kaudu eesmärgiga hoiduda kõrvale tulumaksu maksmise kohustusest ning aktsiate eest saadud raha laekus lõpuks kaebajale kuuluvasse OÜ-sse Bariot Grupp. Riigikohus leidis otsuses nr 3-3-1-79-11, et pelgalt raha paigutamine ettevõtlusse ei saa luua maksueelist, kui 2
§-ga 84 tõlgendamise osas samale järeldusele. Riigikohus leidis, et MTA tõlgendus ei ole õige ning tühistas vaidlustatud maksuotsused aktsiate müügist saadud tulu osas. Üksnes kaebaja suhtes tehtud maksuotsus jäi jõusse. Ringkonnakohus leidis 14.03.2011 otsuses nr 3-09-1863, et mööndes võimalust, et saadud tulu kasutati kaebaja ainuomandis ja juhitava OÜ Bariot Grupp ettevõtluses, sai kaebaja nimetatud äriühingu ettevõtlusesse väärtpaberite müügist laekunud kasu paigutada välditud tulumaksu võrra suuremas summas kui olukorras, kus ta oleks need väärtpaberid AS-le Technomar & Adrem müünud isiklikult. Seega on kaebaja maksueelise saanud. Sellise maksueelise tõttu ei välista
Ringkonnakohus asus seisukohale, et nendel põhjustel ei eelda füüsilisele isikule TuMS alusel ja
kohaselt tulumaksu määramine tingimata tuvastamist, et füüsiline isik on tema poolt tulumaksukohustuse vältimise skeemis kasutatud juriidilisele isikule laekunud tulu isiklikult kasutanud. 3) Lahendites nr 3-3-1-79-11 ja nr 3-09-1863 käsitletud juhtumid on sarnased. Vastustaja ei ole selgitanud, miks maksustatakse kaebajat teisiti võrreldes teiste maksukohustuslastega, kes ei pidanud sarnastel asjaoludel tulumaksu maksma. Kaebaja maksustamine ei ole kooskõlas ühetaolise maksustamise põhimõttega. Olukord, kus kaebaja peab maksma tulumaksu tulult, mida ta ei ole isiklikult kätte saanud, on ebaõiglane. 4) Otsus on sisuliselt motiveerimata, selles on keskendutud üksnes kaebaja seisukohtade tsiteerimisele. 10. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Praeguses vaidluses on asjakohased ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuse asjas nr 3-18-1773 p-des 7, 10 ja 11 toodud põhjendused. 2) Jõustunud kohtulahendi uuesti läbi vaatamine ja tühistamine uute asjaolude ilmnemise tõttu on HKMS § 239 järgi võimalik üksnes teistmise korras. Kaebaja on teistmisavalduse esitanud, kuid Riigikohus ei võtnud seda menetlusse. Sellest võib järeldada, et kaebaja väited tema viidatud kohtuasjade sarnasusest tema suhtes tehtud maksuotsusega tuvastatud asjaoludega on põhjendamatud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-79-11 p-s 23 märkinud, et õiguse kujundusvõimaluste kuritarvitamisele viitab tehingu ebakohasus. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 3-09-1863 p-des 12–14 tuvastanud kaebajale kuulunud aktsiaid puudutavate tehingute ebakohasuse. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-79-11 tuvastatud teise isikuga seotud asjaoludele. Kohtute võimalikud erinevad käsitused teistes kohtuasjades ei ole muu asjaolu, mida saab lugeda ebaõigluseks
3) Maksukohustuslane peab maksuvõla kustutamise taotluses esitama asjaolud, mis seavad taotleja konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Lisaks on taotlejal kohustus tõendada, et nende asjaolude tekkimine ei sõltunud tema tahtest ning ta ei saanud neid mõjutada. Kaebaja ei ole esitanud selliseid põhjendusi, millest saaks järeldada, et maksu sissenõudmine rikuks tema põhiõigusi, eelkõige võrdse kohtlemise põhimõtet. Maksuhalduril ei ole lubatud põhjendamatult maksuvõlgasid kustutada, sest see 3
lg 3 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõigluse tuvastamisest, vaid maksuvõla sissenõudmine peab ebaõiglane olema maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-18-1276). 3) Põhjendatud ei ole kaebaja seisukoht, et
lg 3 tähenduses saab maksukohustuslaste ebavõrdne kohtlemine tuleneda väidetava vastuolu esinemisest kohtupraktikas sarnaste asjade lahendamisel.
lg 3 tähenduses mõistetakse maksuvõla sissenõudmise ebaõigluse all olukorda, kus ebaõiglase olukorra tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Maksukohustus tekib vahetult seaduses sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuste tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti (
Kaebaja maksukohustus tekkis maksuotsuse alusel, mitte seda puudutava Tallinna Ringkonnakohtu otsuse alusel. Seega ei saa väita, et maksukohustuse tekkimine ei oleks sõltunud kaebaja tahtest ega olnud tema kontrolli all. 4) Võimalikke erinevaid arvamusi kohtuotsustes seaduse kohaldamisel ei saa pidada maksuotsuse subjekti ebavõrdseks kohtlemiseks võrreldes teiste maksukohustuslastega. Tallinna Ringkonnakohus märkis oma 19.06.2019 otsuses nr 3-18-1773, et erinevad kohtukoosseisud võivad vaieldavates olukordades anda asjaoludele ja neist tulenevatele õiguslikele järeldustele erinevaid hinnanguid, kuid see ei tähenda, et rikutud oleks ühetaolise maksustamise põhimõtet. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik – ka juhul, kui see on õigusvastane. Kohus ei pea praeguses asjas andma hinnangut sellele, kas Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-1863 on vastuolus Riigikohtu 13.02.2012 otsuses nr 3-3-1-79-11 avaldatud seisukohtadega. Neid asjaolusid ei pidanud ka vastustaja vaidlustatud otsuses analüüsima. 5) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit ega toonud välja uusi asjaolusid. Sisustamata ning paljasõnaline on ka kaebaja väide, et tema suhtes tehtud maksuotsus on ainus otsus, mis sarnastel asjaoludel kehtima jäi. Kaebaja on välja toonud vaid mõned üksikud väidetavalt sarnased kohtuasjad, mistõttu ei ole usutav, et kaebajat on ka sisuliselt ebavõrdselt koheldud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 4
lg 3 alusel esitatud taotluse rahuldamata, peab otsus veenma taotlejat, et teda ei ole ebavõrdsesse olukorda seatud. 2) Kaebaja ei teinud tehingut – 28 000 aktsia müük OÜ-le Della Project – maksude tasumisest kõrvale hoidumise eesmärgil ning seda seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika. Olukorras, kus kaebaja ei ole aktsiate müügist saadud raha reaalselt endale saanud (ehk raha on siiani äriühingu käes) ning teised maksukohustuslased ei pidanud taolises olukorras tulumaksu tasuma, tuleb kaebaja maksuvõlg
Nimetatud sättes peetakse silmas olukordi, kus maksuseaduse kohaselt oleks maksu sissenõudmine õigustatud, kuid konkreetses kaasuses oleks võla sissenõudmine ebaõiglane. Kaebuses on põhjalikult selgitatud, miks on maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ebaõiglane. 3) Kohtumenetluse avalikkuse põhimõtte peamine eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine kõigi isikute suhtes. Kaebaja tutvus avalike kohtulahenditega ning täheldas, et tema asjas jõustus maksuotsus, milles toodud järeldused TuMS § 15 lg 1 koostoimes
§-ga 84 tõlgendamise kohta erinevad väljakujunenud kohtupraktikast. Maksumaksjale peab olema tagatud õiguskindlus, et võrreldavaid tehinguid maksustatakse ühetaoliselt. Valikuline maksustamine ei tohiks õigusriigis olla lubatav. 4) Tallinna Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-18-1773 väljendatud seisukohad ei ole praeguses vaidluses asjakohased, kuivõrd nimetatud asjas vaieldi selle üle, kas Riigikohtu seisukohad sarnastes asjades võivad olla uueks asjaoluks
Praeguses asjas palub kaebaja hinnata
13. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja esitas 31.07.2018 MTA-le taotluse maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks
lg 1 p 2 ja PS § 12 alusel, tuginedes maksuotsuse vastuolule Riigikohtu lahendis 3-3-1-79-11 väljendatud seisukohtadega, kuid MTA jättis taotluse rahuldamata. Kohtud jätsid haldusasjas nr 3-18-1773 MTA otsuse jõusse. Kuivõrd praeguses asjas taotleb kaebaja maksuvõla kustutamist samadel argumentidel, on põhjendamatud kaebaja väited selgitamiskohustuse rikkumisest. Praeguses asjas saab arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsuses nr 318-1773 toodud põhjendusi. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja uusi asjaolusid, mis annaks aluse tema puhul
lg 3 alusel, mis sätestab, et maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Taotluse menetlemist reguleerib täpsemalt rahandusministri 02.05.2002 määrus nr 61 „Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise kord“, mille § 51 lg 2 järgi tuleb taotluses esitada asjaolud, mis seavad isiku konkreetses situatsioonis teiste maksukohustuslastega võrreldes ebavõrdsesse olukorda, kui need asjaolud ei tulene seaduses teiste sarnaste maksukohustuslaste kohta sätestatust, ning tõendada, et nimetatud asjaolude tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei ole võimalik neid kõrvaldada.
lg-s 3 viidatud „ebaõigluse“ seisukohalt ei oma tähtsust see, kas isiku majanduslikud raskused tekkisid temast sõltuvatel või mittesõltuvatel põhjustel, vaid määravad on temalt sissenõutava maksuvõla tekkimise põhjused (Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14). 18. Kehtivas maksuotsuses heidetakse kaebajale ette aktsiate müügi korraldamist teadlikult selliselt, et hoida kõrvale TuMS § 15 lg-st 1 tulenevast füüsilise isiku tulumaksukohustusest kasult aktsiate müügist. Maksuotsuse kohaselt jõudis raha aktsiate müügist AVVA International Inc kaudu kaebaja kontrollitud OÜ-sse Bariot Group, kes omakorda kasutas raha kinnisvara soetamiseks ja arendamiseks, laenu tagasimaksmiseks ja laenude andmiseks. Maksuotsusega pole küll tuvastatud, et raha jõudis kaebaja isiklikku kasutusse, kuid selles toodud raha liikumise skeemi põhjal on ilmne, et on püütud varjata seda, kuhu aktsiate müügist saadud raha tegelikkuses jõudis. Kaebaja võttis ise oma tegevusega riski, et maksuhaldur võib
§-i 84 kohaldades aktsiate müüki sellegipoolest tulumaksuga maksustada. Puudub alus väita, et maksuotsuse tegemise aja seisuga oli tulumaksu määramine selgelt vastuolus MTA praktika või kohtupraktikaga. Kaebus 30.03.2009 maksuotsuse peale on jõustunud kohtuotsusega jäetud rahuldamata. Seejuures arvestas ringkonnakohus 14.03.2011 otsuse tegemisel olemasoleva Riigikohtu praktikaga, sh 17.06.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-23-09. Isegi kui nõustuda kaebaja 6
Maksuvõla kustutamise menetluse eesmärk ei ole veelkord läbi arutada või ümber hinnata jõustunud kohtulahendeid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.04.2018 otsus nr 316-2384, p 17). MTA on 28.02.2020 otsuses piisavalt põhjendanud, miks ei ole alust kaebaja maksuvõlga
Ilma seadusest tuleneva aluseta ei saa maksuhaldur maksuvõla sissenõudmisest loobuda (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.