Obsah (11)

§ 146§ 63§ 7§ 126§ 38§ 3x§ 180§ 181§ 179§ 313§ 306

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1-20-6063 20. novembril 2020.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Prokurör Merike Tikk

§ 146

lg 5 p-s 2 ning §des 148-151 sätestatut on seadusandja kolleegiumi arvates kõnealuste salvestiste kui iseseisva tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli tekstist. Kui ilmneb mingi vastuolu protokollis ja sellele lisatud salvestises kajastatu vahel, siis lähtudes

§ 63

lg-s 1 sätestatust on kohus õigustatud käsitama iseseisvate tõenditena nii protokolli kui sellele lisatud salvestist ja hindama neid kahte enda siseveendumusest lähtuvalt. Sama otsuse punkt 9.3 märkis Riigikohus, et ei ole välistatud ka see, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või ka dokumentidena ja nende vormistamisel tuleb järgida

III peatüki 9. jaos sätestatut. 2 Kohtuistungil salvestiste kuulamisel tuvastas kohus, et asitõendi vaatluprotokollis üleskirjutatud telefonikõnedes 17.05.2019 kell 19:12:27 ja 17.07.2019 kell 17:44:03 on kuulda ka naisterahva (tõenäoliselt kannatanu) venekeelset juttu, mida ei kajastu asitõendi vaatlusprotokollis (lk 27, 31). Asitõendi vaatlusprotokoll nimetatud kahe kõne osas on koostatud poolikult. Salvestisel kuuldud venekeelne naisterahva jutt ei ole üleskirjutatud ja tõlgitud, mistõttu ei ole võimalik nimetatud kõnedele anda tervikuna objektiivset hinnangut. Kuna asitõendi vaatlusprotokoll on nimetatud kahe kõne osas koostatud puudulikult ja ei vasta Riigikohtu lahendis viidatud

sätetes salvestiste põhjal asitõendi vaatlusprotokolli vormistamisele kehtestatud nõuetele, ei tugine kohus otsuse tegemisel nimetatud kahele kõnele. Süüdistatava Z.Benkise ja kannatanu M.Gi kokkulangevad ütlused kinnitavad, et isikutel oli 2018-2019 aastal mitmeid tülisid, mille käigus kasutati vägivalda. Isikute ütlused erinevad aga selles, kes kelle suhtes vägivalda kasutas. Lasnamäe Linnaosa valitsuse kiri kinnitab, et alates 2018 on perekond (G ja Benkis) olnud lastekaitse talituse vaateväljas, seoses vanematevaheliste vägivalla juhtumitega. M saab psühholoogilist nõustamist. Benkis sellest teenusest loobus, kuna ei näe selleks vajadust. Süüdistatav Benkis küll väitis kohtuistungil, et ta on psühholoogi juures käinud, kuid kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks seda väidet. Sotsiaalkindlustusameti teade kinnitab, et M.G on perevägivallaga seoses pöördunud ohvriabisse esimest korda 12.x.

1. Teade kinnitab korduvaid vägivalla episoode Gi ja Benkise vahel. Z.Benkise suhtes on lõpetatud 08.03.2019 kriminaalmenetlus süüdistuses KarS § 121 lg 2p2 järgi. 08.05.2020 on PPA saatnud M.Gile teatise kriminaalmeneluse alustamata jätmise kohta süüdistuses KarS § 121 lg 2p2 järgi. Suulise kuriteoteate protokoll,isiku läbivaatuse protokoll ja epikiriis E175944 kinnitavad, et 09.06.2019 oli M.Gi ja Z.Benkise vahel rüselus. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et selle episoodi suhtes oleks hetkel menetluses kriminaalasi. Kõik tsiteeritud dokumendid kinnitavad, et M.Gi ja Z.Benkise vahel on alates 2018 oktoobrist olnud pidevalt vaidlusi, mis on üle kasvanud füüsiliseks konfliktiks. Mõlemad pooled on teinud politseisse avaldusi, mille alusel on küll menetlust alustatud kuid hiljem lõpetatud. Benkis kinnitas, ise, et tal on ka Xiga füüsiline konflikt olnud, mis näitab, et Benkisel on kombeks konflikti tekkimisel lahendada seda kas enda või vastaspoole algatusel füüsilise vägivalla abil. Erinevad vahejuhtumid näitavad inimeste omavahelise suhtlemise mustrit, kuid ei kinnita ega lükka ümber süüdistuses kirjeldatud episoodides toodud asjaolusid. Kohtule esitatud maksekorraldused ei lükka ümber M.Gi väiteid, et kooselu ajal maksis tema pangalaenu ja kontolt, millelt pank laenumakseid maha võtab on tema pangakonto. Samuti ei kinnita kohtule esitatud maksekorraldused, et S.Benkis maksaks korrapäraselt oma lapsele elatist. Esitatud maksekorraldused näitavad üksnes üksikuid ülekandeid X Xlt (S.Benkise xlt). Seega ei kinnita nimetatud maksekorraldused kaitsja väidet, et kannatanu ütlused süüdistuses kirjeldatud episoodide kohta ei ole usaldusväärsed. Kohtuistungil ei ole tekkinud küsimust vastuoludes kannatanu eeluurimisel ja kohtus antud ütlustes, mistõttu puudub alus ütluste vastuolude tõttu tunnistada kannatanu kohtuistungil antud ütlused ebausaldusväärseks. 05.04.2019 episood Süüdistatav end selles episoodis süüdi ei tunnista. Kannatanu M.G ütluste kohaselt oli 05.04.2019 lapsega kodus ja pidi kell 15.00 kohtuma psühholoogiga. Palus emal last hoidma tulla, kuna Benkis oli kodust ära. Benkis oli kannatanu 3 ema tuleku vastu ja tuli koju tagasi. Jõudis minut enne kannatanu ema. Benkis oli tige ja väljendas ebatsensuurselt. Ei tahtnud Benkist joobe tõttu lapsega jätta ja ootas ema. Hoidis Benkist ukse taga 5 minutit ja tundus, et Benkis rahunes, avas ukse, ninna lõi alkoholi lõhn. Benkis ei lasknud kannatanu ema välisuksest edasi. Benkis võttis kannatanult telefoni ja lubas selle alla visata. Ta tõmbas käest ja lõi kannatanu jalust maha. Pani lapse maha ja läks Benkisele järgi, et see telefoni ära ei viskaks. Benkis lõi küünarnukiga näkku. Kuna Benkis oli eespool, siis püüdis küünarnukiga kannatanut eemale tõugata ja kannatanu sai vastu rinda. Sai küünarnukiga mitu korda rinda ja näkku. Kui Benkis lõi näkku, siis hammustas huule seestpoolt katki, seepärast oli näos veri ja paari päeva pärast tekkisid sinikad. Marrastus oli laubal, mille enne politsei saabumist pesi. Püüdis oma telefoni kätte saada, kuid Benkis takistas jõuga seda. Ei ole Benkist löönud. Meelega ei ole küünistanud. Eesmärk ei olnud viga teha, vaid oma telefon ära võtta. Zigurds jõuga keeras käsi välja, väänas, kuna püüdis telefoni ära võtta. Nädal aega oli sellest turse keskmise sõrme peal ja ülespoole käsivarre peal, sinikas oli poole sõrme ulatuses. Näos oli sinikas kogu põsesarna ulatuses. Benkis kuulis, et ema helistas politseisse ja sõimas ema. Benkis jooksis korterist koos telefoniga tagatrepi kaudu minema. Kui politsei tuli, käis kiirabi, oli kõrgevererõhk ja anti rahusteid, vaadati vigastused üle. Näos parema põsesarna piirkonnas tundis valu kuskil ööpäev Löök abaluude piirkonnas tundis valu paar tundi. Ei mäleta, kas rinna piirkonnas tundis valu, laps oli süles. Rinna pihta sai löögi pärast seda kui lapse maha pani, tundis valu paar tundi. Oimukohal olev veri oli kas katkisest huulest või Sigurdsi veri mõnest kriimustusest. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati M Xil 05.04.2019 kell 15:35 vasaku käe neljandal sõrne küüne all verevalum, vasaku käe küünarnukil punetus. Seega ei kinnita isiku läbivaatuse protokolli kirjeldav osa tervisekahjustusi näos ja rinna piirkonnas. Asitõendi vaatlusprotokoll ja kõnesalvestis kinnitab, et I.X helistas 05.04.2019 häirekeskusesse, kuna aadressil X x x-x toimub korteris kaklus. Kui korteriuks läks lahti jooksis mees ära ja naisel on näos verd. Tunnistaja ütlustest nähtub, et 05.04.2019 lõunaajal M helistas ja ütles, et Benkis keeldus last hoidmast ja ei ei soovi, et ka tunnistaja tuleks. Läks kohe kohale. Jäi esiku ukse taha, esikus oli Benkis ja korteris M. Benkis tahtis, et M avaks korteriukse ja ütles, et tunnistaja ära läheks. Helistas 2 korda politseile. Benkis sõimas ebatsensuurselt. Kuulis keha kukkumise heli, oli kuulda kakluse helisid. M karjus, et lase lahti. Benkisel on kõva hääl ja kui nad kaklesid, oli juba korteriuks lahti. Arvas,et Benkis peksab Mt, kuna oli ka varem peksnud. Benkis kuulis, et kutsus politsei ja jooksis tuletõrjetrepist ära. M avas ukse, tal olid verevalumid, emotsionaalselt endast väljas. Verevalum oli näol kulmu kohal. Kui politsei tuli, tuli ka kiirabi, kes mõõtis vererõhku ja andis Mle rahustit. M värises üle kere. Tunnistaja I.X ütlustest nähtub, et ta oli konflikti ajal koridoris ja seda ise pealt ei näinud, mistõttu tunnistaja vahetult füüsilist vägivalda ei näinud ja ainult kuulis korteris toimuvat. Kuigi tunnistaja ütluste kohaselt kuuleb ta halvasti sosinat, kuulis ta kõrgeid helisid hästi läbi ukse. Sündmuste ajal kuuldeaparaati ei kasutanud, kuna siis ei olnd arst seda veel soovitanud. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et ta kuulis ukse taha helisid, kuivõrd tunnistaja poolt häirekeskusesse tehtud kõne taustal on summutatult kuulda ka korterist kostvaid helisid. Isegi kui tunnistaja ei saanud ukse taga aru kõigist sõnadest, mis korteris karjuti või öeldi, ei tähenda see seda, et tunnistaja ei saanud ukse taha kostuva heli põhjal aru, et korteris toimub rüselus. Tunnistaja ütlused kinnitavad, et peale Benkise ja M kokkupõrget oli Ml kulmu kohal verevalum. Kuigi näos kulmu kohal olevat verevalumit ei ole kirjeldatud isiku läbivaatuse protokollis, on see selgelt näha fotodel 1 ja 2 (lk 15). Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütlustes, mida kinnitab ka fototabel. Samuti kinnitab kiirabikaart, et M.Gil tuvastati 05.04.2019 paremal põsesarnal punetus, visuaalselt näha vasakul oimukohas verd, mis ei ole patsiendi enda 4 oma. Seega kinnitavad dokumentaalsed tõendid, et M.Gil oli konflikti järgselt näos punetus, mis kinnitab M.Gi ütlusi, et teda konflikti käigus löödi. Süüdistatava Z.Benkis ütluste kohaselt pidi 05.04.2019 M kuskile minema ja tema ema pidi last hoidma. Oli M ema tuleku vastu. Läks välja suitsetama ja tagasi sisse ei lastud. Teisele poole tuli M ema. M avas ukse kui oli politseisse helistanud. Hakkasid rüseleme, läksid käed käiku. Läks korterist ära. Võttis Mlt käest tõmmates telefoni ära, kuna M vist tahtis politseisse helistada ja valeütlusi anda. M võis sõrme vigatada kui Benkis temalt telefoni ära tõmbas. M oli paar nädalt varem Benkise telefoni lõhkunud. Ei ole Mt löönud ja rüseluse käigus sai ise lööke. Rüseluse käigus võis M oma sõrme vigastada. Sai ise kriimustusi ja punetusi, need ei ole fikseeritud. Ise M vigastusi ei näinud. Enesekaitse käigus võisid mõlemad saada vigastusi. Lahkus tuletrõrjetrepikaudu, kuna arvas, et tuleb politsei ja ei tahtnud kokku puutuda. Teadlikult Mt küünarnukiga ei löönud. Tsiteeritud süüdistatava ütlustest võib järeldada, et süüdistatav ei välista kannatanule vigatuste tekitamist, kuid eitab, et tekitas tahtlikult. Süüdistatava väited, et ta sai rüseluse käigus ise tervisekahjustusi on paljasõnalised ja neid ei kinnita mitte ükski teine kogutud tõend. Samuti ei kinnita ükski muu tõend süüdistatava ütlusi, et ta helistas politseisse. Süüdistatava ütlustele hinnangu andmisel mõjutab kohtu arvamust asjaolu, et teades politsei peatsest saabumisest, põgenes süüdistatav tagumise trepi kaudu, vältides seeläbi kokkupuutumist politseiga. On eluliselt usutav, et kui kannatanu oleks tõepoolest süüdistatavale vigastusi tekitanud, oleks süüdistatav oodanud ära politsei saabumise või läinud tervishoiu teenust osutavasse asutusse, et vigastused saaksid fikseeritud. Süüdistatava soov vältida kohtumist politseiga kinnitab pigem kannatanu väidet, et Z.Benkis oli sel päeval tarvitanud alkoholi. Kuna Benkis on ka ise kinnitanud varasemalt probleeme alkoholiga ja sellega haakub ka tunnistaja Xi ütlus Benkise pohmellis tööle ilmumise kohta, on kannatanu sellesisuline väide usutav. Vältides kohtumist politseiga, ei saanud politsei tuvastada Z.Benkisel joovet. Asjaolu, et Benkis võttis ära kannatanu telefoni ja lahkus sellega majast, kinnitab, et Benkis soovis igati vältida kannatanu võimalust helistada politseisse. Isegi kui kannatanu oli paar nädalat varem lõhkunud Benkise telefoni, ei anna see nädalad hiljem õigust Benkisel võtta jõuga kannatanult telefon ära ja seejärel jõuga takistada kannatanul telefoni tagasi võtmast. On eluliselt usutav, et kui kannatanu soovis telefoni tagasi võtta, siis suurem ja tugevam meesterahvas võis väiksemale ja nõrgemale naisterahvale tekitada teda küünarnukkidega eemale tõrjudes füüsilisi vigastusi. Asjaolu, et Benkis lahkus kannatanu telefoniga sündmuskohalt, osutab, et Benkisel oli mida varjata politsei eest. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et karistatava teona KarS § 121 mõttes pole alust käsitada tegusid, mis seisnevad teise isiku keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises, tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise võimalikkust. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. mai
3. a otsus asjas nr 31-1-50-13, p 12 ja
4. mai
5. a otsus asjas nr 3-1-1-29-15, p 11.3). Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et valu tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste puhul erinev (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. septembri 20x. a otsus asjas nr 3-1-1-60-x, p 16). Siiski tuleb märkida, et KarS § 121 koosseisu kontekstis ei või piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu 5 tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Võttes arvesse kannatanu ütlusi, mille kohaselt ta tundis valu näo piirkonnas ööpäeva ja rinna piirkonnas mõned tunnid ning arvestades tuvastatud punetust näos, usub kohus, et Z.Benkise poolt kannatanu küünarnukiga näkku ja rinna piirkonda löömise tagajärjena tundis M.G valu näo ja keha piirkonnas. Punetuse olemasolu viitab sellele, et tegemist ei olnud kerge müksuga vastu nägu vaid tugevama löögiga. On üldtuntud asjaolu, et näo piirkond on õrn ja valu tekitamiseks ei pea löök olema kuigi intensiivne. Kasutades selleks küünarnukki, tekib luudevaheline kokkupõrge, mis kohtu hinnangul põhjustab valuaistingu juba siis kui selleks olulist jõudu ei rakenda. Füüsiliselt tugevama meesterahva poolt kannatanu küünarnukiga näkku ja keha piirkonda löömise puhul on eluliselt usutav, et füüsiliselt nõrgem naisterahvas tunneb valu. Z.Benkise väide, et enesekaitse käigus võisid mõlemad saada vigastusi, on paljasõnaline, ennast õigustav ja antud soovist vabaneda vastutusest ning õigustada oma tegevust. Ei ole tuvastatud, et Benkisel endal oleks olnud mingeid vigastusi. Kui Benkis enda sõnade kohaselt ei rünnanud Mt, miks oleks siis Ml pidanud tekkima enesekaitsest vigastused nagu Benkis arvas. Seega puudub alus väita, et M.Gi ja Z.Benkise vahel toimus kokkuleppeline rüselus, mille käigus mõlemad pooled tekitasid teineteisele tervisekahjustusi. Eeltoodust tulenevalt on leidnud tõendamist 05.04.2019.a X x x-x korteris Z.Benkise poolt kannatanu küünarnukiga näkku ja rinna piirkonda löömine, mille tagajärjel tundis kannatanu M.G valu näo piirkonnas umbes ööpäeva ja rinna piirkonnas mõned tunnid. Zigurds Benkise objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut küünarnukiga näo ja keha piirkonda nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Pole usutav, et Z.Benkis ei tea, et pea ja keha piirkonda küünarnukiga löömine põhjustab valu, seda enam, et tema füüsiliselt tugevama meesterahvana teeb seda endast nõrgemale naisterahvale. Näkku ja keha piirkonda löömise eesmärk ei saanud olla suunatud sellele, et takistada M.Gil enda telefoni tagasi võtta ilma temale valu põhjustamata. Fakt, et Z.Benkis lõi naisterahvast küünarnukiga näkku näitab, et Z.Benkis ei kontrollinud oma käitumist ja tegi mida iganes eesmärgiga tekitada kannatanule valu. Seega, Z.Benkise käitumise ja tekitatud tervisekahjustuste pinnalt on võimalik järeldada, et Z.Benkis soovis oma tegevusega põhjustada kannatanule füüsilist valu. 17.05.2019 episood Süüdistatav end selles episoodis süüdi ei tunnistanud. Kannatanu M.Gi ütluste kohaselt tekkis vaidlus, kuna Benkis oli hiljaks jäänud lapse elatisraha ja kommunaalkulude tasumisega. Benkis muutus agressiivseks ja ebatsensuurseks, nügis ja solvas. Mingi hetk kui laps oli süles, lõi Benkis käega vastu nägu. Kaotas tasakaalu ja istus laps süles maha. Löök oli tugev ja silmade kõrgusele. Toetas vastuseina ja libistas end põrandale, et mitte kukkuda. Tundis peapööritust, oimu kohas oli valu ja ei suutnud ruumis orienteeruda. Tundis valu peas, sinikad tekkisid paari päeva möödudes. Selgroo peal oli sinikas, löögist vastu seina. Benkis pani asjad kokku ja läks mitmeks päevaks ära. Ähvardas, et algatab kriminaalasja, kuna kannatanu tekitas talle kriimustused. Kui kannatanu püüdis Benkist endast eemale lükata ja ühekäega lükates võis pikkade küüntega kriimustades. Sel päeval oli Benkisel pohmell. Benkis läks normaalset magamistuppa ja välja tulles oli huulel veri. Benkis läks enne politseid ära ja mida ta endaga vahepeal tegi ei tea. Võib sünmdused ka segi ajada. Iga konflikti ajal karjus Benkis, et löö mind. Vasak põsk valutas umbes ööpäev. Uksepiita vastu lüües lõi selja ära ja valu kestis mitu tundi. Võtab valuvaigisteid migreeni tõttu ja valulävi on seetõttu madalam. Jalg oli välja 6 väänatud ja turses ning jala peale oli valus astuda. Ei oska vastata kuidas sattusid kraaped Sigurdsi abaluude vahele. Kannatanu ütlustega tervisekahjustuste kohta haakuvad osaliselt isiku läbivaatuse protokollis kirjeldatud tervisekahjustused. Isiku läbivaatuse protokolli kohaselt tuvastati M Gil 17.05.2019 kell 19.40 vasakul põsel punetus, kaela tagaosal kriimustus, vasaku jala hüppeliigese piirkonnas hematoom. Lähisuhte vägivalla leht kinnitab, et M G on 20.05.19 teavitanud 17.05.19 kell 19.30 füüsilisest vägivallast enda suhtes. Lehel kajastatud teave pärineb M.Gilt. Süüdistatav Benkis 17.05.19 sündmusi täpselt ei mäleta. Pöördus haiglasse, kuna olid elukaaslase tekitatud vigastused. Olid kriimustused, verevalum ja sügav kriimustus näol. Konflikt võis alata uste pärast. Kui M ja tema ema tulid, vihastasid nad ja tulid Benkisele kallale. Võitlesid ukse pärast. Vigastused fikseeris haiglas ja informeeris politseid. Võimalik, et see oli uksega seotud episood. Helistas politseisse ja jäi kohale. Ei ole Mt löönud ega tõuganud. Tsiteeritud S.Benkise ütlustest nähtub, et isik ei mäleta kõnealuse päeva sündmusi täpselt. Teistest kogutud tõenditest ei nähtu, et sel päeval oleks korteris olnud tunnistaja I.X ja, et Benkis oleks oodanud sündmuskohal politseid. Sellesisulised ütlused ei haaku ka Benkise enda telefonikõnes räägitud infoga, millest nähtub et Benkis sõidab kodust ära. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi E151231 kohaselt tuvastati Zigurds Benkisel 17.05.2019 kell 21.14 ülaseljal küünejäljed vasaku abaluu kohal ning abaluude vahel, paremal ning vasakul küljel mitmeid kriimustusi, vasakul kaelal kriimustused, vasaku õlavarre tagapinnal kriimustus. Haavu pole. Huuled verised, pestud puhtaks, alahuulel 2mm pindmine haavake. Asitõendi vaatlusprotokoll ja kõnesalvestis kinnitab, et 17.05 2019 kell 19:47 helistas S.Benkis häirekeskusesse. Kõne kohaselt oli Benkis ukse taga olnud, kuna naine ei lasknud sisse, hiljem sai korterisse ja toimus kaklus. Kõne ajal sõidab isik oma sõnade kohaselt haiglasse. Häirekeskus soovitab Benkisel peale haiglat minna politseisse ja teha avaldus. Kõne häirekeskusesse kinnitab, et Benkis oli lahkunud kodust juba enne 19:
7. Vigastused on tuvastatatud 21.14 s.o poolteist tundi hiljem. Arvestades üldteadaolevalt erakorralise meditsiiniosakonnas ootejärjekorras kuluvat aega, ei ole välistatud, et S.Benkis sõitis kodust otse EMO-sse. Samas ei ole Benkis kõnealuste vigastustega seoses pöördunud politseisse, kuhu häirekeskusest tal soovitati pöörduda. Benkis kirjeldab häirekeskusesse tehtud telefonikõnes ka M.Gi väidetavaid rünnakuid lapse pihta, kuid kohal käinud patrull ei ole rünnakuid lapse pihta tuvastanud. On ka väheusutav, et juhul kui M.G oleks kujutanud lapsele ohtu, oles S.Benkis jätnud M.Gi lapsega kahekesi koju. Samuti ei ole usutav, et politseipatrull oleks jätnud sellisel juhul lapse ema juurde koju. Z.Benkisel on kombeks esitada häirekeskuse telefonikõnedes valeväiteid (näit 17.07.2020 episoodis, et tassitakse mööblit korterist välja, vt lk x). Eeltoodust tulenevalt suhtub kohus S.Benkise poolt sündmuse kohta antud kirjeldusse ja ütlustesse tema suhtes M.G poolt toime pandud vägivalla suuruse/intensiivsuse osas kriitiliselt. Samas Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile tuginedes ei saa eitada, et ka kannatanu M.G on kasutanud antud vahejuhtumi käigus süüdistatava suhtes vägivalda. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest nähtub, et neil on olnud mitmeid vastastikuse vägivallaga seotud juhtumeid. Kõnealuse vahejuhtumi tüli algne põhjus ei ole üheselt tuvastatav. Kannatanu väidab, et tüli tekkis raha küsimisest. Benkise telefonikõnest nähtub, et tüli tekkis sellest, et M.G ei lasknud teda tuppa. Kohtuistungil ei suutnud S.Benkis enam täpselt meenutada, millest tüli tol päeval alguse sai. Ka kannatanu pidas võimalikuks, et ta ajab sündmused sassi. Seega puuduvad kriminaalasjas objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, millest 17.05.2019 kannatanu ja süüdistatava vaheline tüli alguse sai ning kes ja miks esimesena vägivalda tarvitas. Lk 34-40 olevad dokumendid kinnitavad, et nii kannatanul kui süüdistataval esines tervisekahjustusi. Süüdistataval esinesid muuhulgas küünejäljed ülaseljala vasaku abaluu kohal 7 ning abaluude vahel. M.G ei osanud selgitada kuidas tekkisid süüdistatavale kriimustused abaluude vahele, kuid ta ei välistanud süüdistatava kriimustamise võimalust pikkade küünte tõttu. Arvestades, et kriimustused on selja piirkonnas, pidi M.G need tekitama süüdistatavale ajal kui viimane oli kannatanu suunas seljaga. Olles aga kannatanu suunas seljaga, ei saanud süüdistatav kannatanut samal ajal kannatanu kirjeldatud viisil rünnata, mistõttu asub kohus seisukohale, et kannatanu poolt süüdistatavale abaluude piirkonda tekitatud küünejäljed ei ole tingitud enesekaitsest. Abaluude piirkonnas olevad tervisekahjustused osutavad pigem kannatanu poolsele ründele hetkel, mil süüdistatav ise kannatanut ei rünnanud. Kannatanu esialgu kirjeldas vahejuhtumi algust, kuid hiljem möönis ta et võib erinevad sündmused segi ajada, mistõttu puuduvad kriminaalasjas igasugused objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, kes kelle suhtes ja mis põhjusel esimesena vägivalda tarvitas. Nii kannatanu kui süüdistatav selle vahejuhtumi algust täpselt ei mäleta ja puuduvad muud tõendid, mille abil oleks võimalik tuvastada vahejuhtumi algpõhjus ja selle kulgemine. 17.05.2019 sündmuste kohta on kannatanu ja süüdistatava versioonid juhtunu osas vastuolulised ning tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes oli füüsilise konflikti algatajaks ja kes oli kaitsepositsioonil. Erapooletuid tunnistajaid, kes võiksid selgitada juhtumi asjaolusid, tuvastatud ei ole. Ainukesed objektiivsed tõendid on dokumendid (lk 34-44), mis kinnitavad nii süüdistataval kui kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi.

§ 7lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kuna nii kannatanul kui süüdistataval tuvastati mõlemal kerged tervisekahjustused (kriimustused, punetus) on tõendamist leidnud, et toimus rüselus, mille käigus mõlemad osapooled tekitasid teineteisele tervisekahjustusi. Tuvastatud tervisekahjustuste põhjal ei ole võimalik väita, et M.G oli üksnes kaitsepositsioonil ja S.Benkis ainult ründas. Seega ei ole välistatud, et süüdistatava ja kannatanu rüseluse näol võis olla tegemist mõlema isiku vastastikkusel kokkuleppel ja nõusolekul toimunud rüselusega. Selline vahejuhtum ei olnud neil omavahel ainuke rüselus (lk x-62, 82-84, 99-x8), kus pooled vastastikku tarvitasid teineteise suhtes vägivalda. Riigikohtu praktikas on hädakaitseõiguse kontekstis asutud seisukohale, et kakluse näol on tegemist isiku teadliku eneseohustamisega, kus kõik kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja rolli pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega, mistõttu nende tegevus ei ole käsitatav ründe tõrjumisena (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus nr 31-1-34-08, p 8). Osapoolte kokkuleppel toimunud kaklus välistab hädakaitseõiguse, kuna selles osalejad on enda tervise kahjustamisega nõustunud. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud karistusseadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Karistusseadustikus sätestamata, nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek. Viimane on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel. Seega ei ole kannatanu nõusolekuna käsitatav lihtsalt õigushüve kahjustamise aktsepteerimine või vägivallateo kannatamine (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. novembri
4. a otsus nr 3-1-1-x9-01, p 6.1). Nii ei ole näiteks teo passiivne talumine hirmust teo toimepanija ees vaadeldav nõusolekuna. Samas ei saa enesestmõistetavalt nõusoleku andmisele kehtestada vorminõuet - näiteks nõuda, et kannatanu peab oma nõusolekut teo toimepanemisega otsesõnu kinnitama -, vaid selle andmine võib aset leida ka konkludentselt. Kuna vastastikuseid kaklusi on kannatanu ja süüdistatava vahel olnud rohkemgi ning süüdistataval abaluude piirkonnas tuvastatud vigastuste puhul ei olnud kindlasti tegemist hädakaitses tekitatud vigastustega, siis saab väita, et kannatanu oma tegudega aktsepteeris vastastikust vägivalda kõrvalseisjale arusaadaval viisil. Vastastikusel kokkuleppele vastastikuse vägivalla aktsepteerimine välistab teo õigusvastasuse. Tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et 17.05.2019 episoodis on tõendamist leidnud süüdistatava ja kannatanu vastastikune rüselus vaikival kokkuleppel, mis väljendus 8 konkludentsetes tegudes, mis aga iseenenest välistab M.Gi poolse hädakaitseõiguse ja Z.Benkise käitumise õigusvastasuse. Seetõttu tuleb Zigurds Benkis selles episoodis süüdistuses KarS § 121 lg 2p 2,3 järgi õigeks mõista. 17.07.2019 episood Süüdistatav Z.Benkis end selles episoodis süüdi ei tunnista. Tunnistab, et lõi selja tagant Mt jalaga vastu tagumikku. Leiab, et löök oli nõrk ja õigustatud kannatanu varasema käitumisega. Kannatanu M.Gi ütlused kinnitavad, et 17.07.19 viie paiku õhtul läks koos Xi ja Xiga korterisse ning mehed jäid ukse juurde ootama. Läks asjade järgi magamistuppa, Benkis tuli järgi ja lükkas selga. Kannatanu lõi end vastu kappi ja püüdis Benkist eemale lükata. Sai löögi selga ja põrutuse õlga. Selgus, et kõik kannatanu asjad olid ära visatud. Lapse tuppa minnes lükkas Benkis jälle selga. Tahtis võtta lapsevoodit, Benkis oli vastu ja lükkas vastu kuivatusresti. Toast väljudes lõi Benkis jalaga selga väga tugeva jõuga. Mehed nägid seda ja tegid Benkisele märkuse. Hiljem köögis lõi Benkis oma peaga kannatanut otsaette, sellest tuli sinikas laubale. Jalaga tabas ristluude ja tagumiku piirkonda. Kaotas tasakaalu, peaaegu kukkus ja mitu päeva oli valus. Tundis abaluude vahel valu, tundis jalalöögist pepu peal valu, pealöögist tuli otsa ette muhk. Valu kestis umbes ööpäeva. Kohtul pole alust kahelda kannatanu ütlustes vigastuste kohta kuivõrd isiku läbivaatuse protokoll kinnitab, et 17.07.19 tuvastati M.Gil näol otsaees paremal pool paistetus. Mõlema käe käsivartel välimisel küljel punetus. Näol otsaees paistetuse tuvastamine haakub M Gi ütlustega, mille kohaselt Benkis lõi teda peaga otsaette. Ka tunnistaja Xi ütlused kinnitavad, et Benkis oli ebaviisakas. M käis korteris ringi ja otsis oma asju. Benkis proovis teda korterist välja saata. Kuulis, et ühes toas tõstavad asju ja viskavad põrandale. Seisid Xiga ukse juures. Kuulis, et M ütles toast, et poisid vaadake mis ta teeb ja lendas toast välja. Mingist toast välja tulles lõi Benkis Mle vastu tagumikku jalaga. Kogu aeg Benkis nügis õlaga ja ei lasknud Mt tuppa, et mine ära. Läksid välja ja ootasid trepikoja ees politseid. Politsei ütles, et viivad Benkise ära ja siis saab M võtta korterist oma asjad. Tunnistaja ei ole korterist asju kaasa võtnud. Tsiteeritud tunnistaja ütlused kinnitavad, et Benkis lõi jalaga kannatanut vastu tagumikku. Samuti haakub tunnistaja ütlus M ühest toast välja lendamise kohta kannatanu ütlustega selle kohta, et Benkis lõi teda vastu selga. Saades hoobi vastu selga, liigubki inimene tõukejõu mõjul kiiremini kui see muidu normaale oleks. Sellises olukorras tunnistaja poolt sõnade „lendas toast välja“ kasutamine viitab sellele, et kannatanu väljus toast kõrvalise jõu mõjul kiiremini kui see oleks tavaline normaalse liikumise puhul. Kannatanu ja tunnistaja Xi omavahel haakuvad ütlused kinnitavad, et M.G ei tahtnud üksinda korterisse minna kuna kartis Benkist. Nimetatud fakt kinnitab, et M Gil oli varasema kogemuse pinnalt alust arvata, et S.Benkis võib tema suhtes vägivalda tarvitada. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja Xi ja kannatanu kokkulangevates ütlustes, et Benkis oli korteris ebaviisakas ja agressiivne. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates tunnistaja Xi, kannatanu, jalahoobi osas ka süüdistatava enda ja isiku läbivaatuse protokolliga leidnud tõendamist, et süüdistatav Benkis lõi kannatanut ühel korral jalaga tagumikku, samuti tõukas ta kannatanut selja tagant kätega abaluude piirkonda ning lõi kannatanut peaga näo piirkonda. Nagu eelnevalt tsiteeritud, on Riigikohus selgitanud, et KarS § 121 koosseisu kontekstis tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Võttes arvesse kannatanu ütlusi, mille kohaselt tal oli vähemalt ööpäeva valus ja arvestades tuvastatud paistetust näos, usub kohus, et Z.Benkise poolt 9 kannatanu näkku löömine, selja tagant jalaga keha piirkonda löömine ja kätega abaluude piirkonda tõukamise tagajärjena tundis M.G valu pea ja keha piirkonnas. On üldtuntud asjaolu, et pea piirkond on õrn ja valu tekitamiseks ei pea löök olema kuigi intensiivne. Kasutades selleks oma pead, tekib luudevaheline kokkupõrge, mis kohtu hinnangul põhjustab valuaistingu juba siis kui selleks olulist jõudu ei rakenda. Füüsiliselt tugevama meesterahva poolt kannatanu jalaga tagumikku löömise ja kätega abaluude vastu lükkamise puhul on eluliselt usutav, et füüsiliselt nõrgem naisterahvas tunneb valu. Kannatanut selja tagant keha piirkonda lüües, pidi süüdistatav juba jalga maast üles tõstes löögiks hoogu võtma, mistõttu kohtul ei ole alust kahelda, et kannatanu tundis jalalöögi tagajärjel valu. Z.Benkise väide, et löök vastu pehmet tagumikku ei olnud tugev ja ei saanud valu põhjustada on paljasõnaline, ennast õigustav ja antud soovist vabaneda vastutusest ning õigustada oma tegevust. Kuna S.Benkisel tuvastati keskmine joove, siis tuleb S.Benkise ütlustesse suhtuda kriituliselt, kuivõrd on üldteada asjaolu, et joobes inimesed ei taju olukorda adekvaatselt. Seega, on eeltoodust tulenevalt leidnud tõendamist 17.07.2019.a X x x-x korteris Z.Benkise poolt kannatanu ühel korral jalaga tagumikku löömine, kannatanu selja tagant kätega abaluude piirkonda tõukamine ning lõi kannatanu näkku löömine, mille tagajärjel tundis kannatanu M.G valu näo ja keha piirkonnas. Asitõendi vaatlusprotokoll ja kõnesalvestis kinnitab, et 17.07.19 kell 17:47 ja 17:52 helistas S.Benkis häirekeskusesse ja väitis, et X x x-x korterist kantakse asju, mööblit välja, teda rünnatakse ja teda löödi, inimesed lammutasid tema korterit. Benkise ütlustest nähtub, et ta ärkas kui M tuli korterisse. M ütles, et tuli oma asjade järgi, aga ei öelnud, mis need on. Ta jooksis ringi, kontrollis kappe ja otsisi midagi. Mehed seisid esikus ukse juures. M oli erutatud ja agressiivne, vehkis kätega ja karjus. Nõudis midagi, millest aru ei saanud. X tegi ettepanku rahumeelselt selgusele jõuda. X ähvardas, et annab peksa. Olid magamistoas ja mehed ei näinud. Nõudis, et M lahkuks korterist. M lõi teda näkku ja kutsus politsei. Hakkas Mt korterit välja lükkama ja lõi kergelt jalaga vastu tagumikku, et ta kiiremini välja läheks. Asju ei viidud välja sel päeval. Oli korduvalt agressioon. Politsei vaatas üle ja tuvastas näo punetuse paremal pool. Oli eelmisel päeval joonud. Seega kinnitavad Benkise enda ütlused, et mööblit korterist välja ei viidud, keegi midagi ei lammutanud, mistõttu on Benkise poolt häirekeskusesse tehtud kõnes esitatud valeväiteid. Ka tunnistaja ütlused kinnitavad, et korterist keegi midagi kaasa ei võtnud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll kinnitab, et Z. Benkisel tuvastati 17.07.19 kell 18:08 joove 0,65 mg/l. Arvestades, et Benkisel oli tuvastatud joove on alust uskuda, et joobest tingituna ei tajunud Benkis sündmusi õigesti või valetas teadlikult häirekeskusesse helistades. Eeltoodust tulenevalt tuleb Benkise poolt telefonikõnes esitatud väidetesse s.h ka rünnet ja vägivalda puudutavatesse suhtuda kriitliselt. Benkise väide, et M lõi teda näkku ja tal tuvastati punetus paremal pool, on umber lükatud nii tema kinnipidamise protokolli kui isiku läbivaatuse protokolliga. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et Z.Benkis peeti kinni 17.07.19 kell 18.05 ning temal puuduvad nähtavad tervisekahjustused. Samuti kinnitab isiku läbivaatuse protokoll, et Z.Benkisel puudusid 17.07.2019 nähtavad vigastused. Seega lükkavad objektiivsed tõendid ümber Z.Benkise väited talle kehavigastuste tekitamise kohta M.Gi poolt. Seega puudub tuvastatud asjaolude põhjal alus väita, et M.Gi ja Z.Benkise vahel toimus kokkuleppeline rüselus, mille käigus mõlemad pooled tekitasid teineteisele tervisekahjustusi. Kohus asub seisukohale, et Z.Benkise käitumises ei esinenud selles episoodis õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitseseisundit KarS § 28 mõistes. Z.Benkise kaitsja on esitanud kaitseversiooni, mille kohaselt korteriomanikuna ei tahtnud Benkis võõraste inimeste sisenemist enda korterisse ja seepärast ajas neid välja. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne 10 kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et süüdistataval ja kannatanul oleks olnud konflikti, mida oleks pidanud lahendama füüsilise kontaktiga s.h jalaga löömisega. Vaidlust ei ole selles, et kannatanu G on 50 % ulatuses korteri omanik, mistõttu oli tal õigus tulla korterisse võtma enda ja lapse asju. Jah, tunnistaja X ütlustest võib järeldada, et Z.Benkisel ja M.Gil tekkis suusõnaline konflikt, kuid tunnistaja ütlustest nähtub ka, et füüsilist jõudu rakendas üksnes süüdistatav (lõi jalaga, kannatanu „lendas“ ühest toast välja). Asjaolu, et naisterahvas püüab toas oma asju otsides mööda trügida teda takistatavast füüsiliselt tugevamast meesterahvast, ei anna alust ega õigust meesterahval kasutada vägivalda. Puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks, et kannatanu M. G oleks üritanud Z.Benkist lüüa või muul viisil talle valu põhjustada. Kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtub, et M. G otsis oma asju ja tema eesmärk ei olnud astuda füüsilisse kontakti, kuid süüdistatav takistas teda ja kasutas kannatanu suhtes jõudu. Eeltoodust tulenevalt ei tegutsenud süüdistatav kannatanule valu tekitades hädakaitses, sest Z.Benkis ei tõrjunud vahetult või vahetult eelseisvat õigusvastast rünnet enda õigushüvedele. Samuti ei nähtu süüdistatava antud ütlustest ega kriminaalasja muudest tõenditest, et M.Gil ei olnud tol päeval õigus oma asjadele järgi tulla või, et tal oli keelatud siseneda talle kuuluvasse korterisse X x x-x (mille puhul võiks tulla kõne alla omavoliline sissetung). Kannatanu turvalisuse tagamiseks uksepakul meesterahvaste seismine ei õigusta M.Gi löömist. Samuti ei esinenud Z.Benkise käitumises õigusvastasust välistav asjaolu nõusoleva võõrkahjustuse näol. Kannatanu ei ole ei oma konkludentsete tegudega ega selgelt väljendatud seisukohaga aktsepteerinud enda võimalikku kehalist väärkohtlemist KarS § 121 mõttes. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et süüdistatav ja kannatanu oleks kokku leppinud lahendada tekkinud erimeelsused vastastikuses kehalises konfliktis. Zigurds Benkise objektiivsest käitumisest – lõi kannatanut peaga vastu nägu, lükkas abaluude piirkonda ja lõi jalaga vastu tagumikku - nähtub, et tegu on toime pandud kavatsetult. Pole usutav, et Z.Benkis ei tea, et pea piirkonda löömine, jalaga löömine või selja tagant endast väiksema naisterahva lükkamine põhjustab valu, seda enam, et tema füüsiliselt tugevama meesterahvana teeb seda endast nõrgemale naisterahvale. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Z.Benkis on rünnanud M.Gi selja tagant (abaluude vastu lükkamine ja löök jalaga), mis välistas M.Gobtaril võimaluse end löögi eest kaitsta või seda vältida. Näkku ja selja tagant jalaga löömise ning abaluude piirkonda lükkamise eesmärk ei saanud olla sundida M.Gi korterist väljuma ilma temale valu põhjustamata. Fakt, et Z.Benkis lõi naisterahvast selja tagant sihilikult jalaga näitab, et alkoholijoobes ei kontrollinud Z.Benkis oma käitumist ja tegi mida iganes eesmärgiga tekitada kannatanule valu. Seega, Z.Benkise käitumise pinnalt, samuti tunnistaja X ütlustest nähtuvalt on võimalik järeldada, et Z.Benkis soovis oma tegevusega põhjustada kannatanule füüsilist valu. KarS § 121 ei määratle lähisuhte mõistet. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted. (554 SE, Riigikogu XII koosseis.) Riigikohus on lahendis 1-19-3377 selgitanud, et nimetatud seletuskirja mõttest tulenevalt ei saa lähisuhte tuvastamisel piirduda pelgalt suhte vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-, sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel, mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet. 11 Z.Benkis ja M.G elasid mõnekuise vahepausiga 2017 veebruar kuni 2019 juuni koos, nende vahel on olnud lähedased suhted, neil on ühine alaealine laps ja nad on ühiselt võtnud pangast eluasemelaenu, mille abil on soetanud kaasomandisse ühise kodu. Isikute sellist majanduslikku ja isiklikku tihedat seotust arvestades on tegemist lähisuhtega KarS § 121 lg 2p2 tähenduses. Kõike eeltoodut arvestades on Zigurds Benkis pannud toime kahel korral teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2,
5. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § 121 lg 2 p 2,3 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Zigurds Benkisil karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Zigurds Benkis on varem kriminaalkorras karistamata. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüteo iseloomu (korduv vägivald endast nõrgema naisterahva suhtes) ning hindab Zigurds Benkise süüd käesolevas kriminaalasjas keskmiseks. Zigurds Benkist iseloomustab, et tal puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Isikul on otsuse kuulutamise hetkel kolm kehtivat väärteokaristust. Zigurs Benkist iseloomustavatest materjalidest nähtub, et kannatanu ja süüdistatava vahel on olnud eelnevatel aastatel mitmeid juhtumeid, kus konflikti lahendamiseks on kasutatud ka füüsilist vägivalda. Seega, on kohtul alust arvata, et Zigurds Benkis võib konfliktisituatsioonis minna üsna kergelt füüsiliseks ning ta ei hinda oma käitumist objektiivselt. Süüdistatav oli ka kohtuistungil seisukohal, et ta ei tekitanud oma käitumisega s.h ka jalaga löömisega valu. Samas on kohus eelnevalt tuvastanud, et on täiesti usutav, et pea või keha piirkonda löömine käe või jalaga põhjustas kannatanule valu. Zigurds Benkise enda ja kannatanu ütlustest nähtub, et Zigurds Benkisel on võlgnevusi nii elatisraha maksete kui kommunaalmaksete osas, mistõttu on arestitud tema pangakonto ja kohaldatud keelumärget tema osale korterist Sellest tulenevalt ei pea kohus rahalist karistust Zigurds Benkise puhul efektiivseks ja karistusõiguse üld-ja eripreventiivseid eesmärke täitvaks. Arvestades kõike eeltoodut, kuriteo raskust ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Zigurds Benkist edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et Zigurds Benkist tuleb KarS § 121 lg 2 p 2,3 alusel karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o 2 aastat ja 6 kuud. Kohtu hinnangul on Zigurds Benkise näol tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Zigurds Benkisel on kindel elukoht ning kriminaalhooldusest ja sotsiaalprogrammidest võiks olla abi isiku suunamisel, et ta edasises elus tunnetaks piiri füüsilise vägivalla (karistusõiguslikus mõttes) ja n-ö lubatud eetiliste vahendite vahel, mis on sobilikud konfliktide 12 lahendamiseks. Seega, kohaldades KarS § 74 ja 75 sätteid, jätab kohus vangistuse täitmisele pööramata tingimusel, et Zigurds Benkis ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisakohustusena peab Zigurds Benkis osalema kriminaalhooldaja määratud sotisaalprogrammides, täitma lapse ülalpidamiskohustust ja ei tohi tarvitada alkoholi. Ülalpidamiskohustuse täitmine aitab vähendada ja seeläbi ka vältida võimalikke konfliktsituatsioone kannatanu ja süüdistatava vahel. On tuvastatud, et S.Benkis kaotab kontrolli olukordades, kus ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud, mistõttu vähendab alkoholi tarvitamise keeld olulisel määral võimalust, et S.Benkis satuks olukorda, kus ta ei suuda kontrollida oma käitumist.

§ 126

lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes

§ 126

lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - DVDplaadid - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kannatanu M G on esitanud taotluse Zigurds Benkisele

§ 38lg 1 p x ja § 3x´ lg 1 ja VÕS § x55 lg 1 alusel lähenemiskeelu kohaldamiseks.

Kannatanu taotleb keelata Z.Benkisil läheneda talle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui x meetrit, välja arvatud tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel. Keelata Z.Benkisil kannatanuga ühendust võtta sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt) v.a ühise lapse kasvatamisel tekkivate küsimuste lahendmiseka. Tähtajaks palutakse määrata 3 aastat. Süüdistatav Benkis ei näe põhjust lähenemiskeeluks. On piirangu vastu. Ei ole nõus, et ei või minna lähemale kui x meetrit kui on vaja arutada lapsega seotud asju. On nõus, et lapsega seotud asju saab ka eemalt arutada. Lähenemiskeelu (

§ 3x

1) kehtestamise üheks eelduseks on isikuvastane või alaealise vastu toime pandud süütegu. Kuna tõendatud on Zigurds Benkis poolt kannatanu M G suhtes toime pandud süüteod KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, mis on isikuvastased kuriteod, on olemas menetlusõiguslik alus kohaldada KarS § 121 lg 2 p 2,3 alusel süüdimõistmisel lähenemiskeeldu. VÕS § x55 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. M.Gi suhtes on Zigurds Benkis toime pannud endaga lähisuhtes olevale inimesele valu põhjustava kehalise väärkohtlemise KarS § 121 lg 2 p 2 3 järgi. EV põhiseaduse § 26 kohaselt on igaühel õigus eraelu puutumatusele, mis tähendab isiku õigust valida suhtlusringkonda. Kannatanut ähvardav isikuõiguste rikkumise tõenäosus edaspidi on suur, kuna süüdistataval ja kannatanul on kohtuvaidlus varalistes küsimustes ning neil on ühine laps. Seega kokkupuuteid üksteisega on neil ka tulevikus. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on politsei fikseerinud konflikte süüdistatava ja kannatanu vahel aasta jooksul korduvalt. Ka tunnistaja I.X ütlustest nähtub, et temani on jõudnud informatsioon süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud varasematest konfliktidest. Kannatanu taotles x-meetrist lähenemiskeeldu endale isiklikult ja avalikes kohtades Kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist võimaldab ära hoida keeld viibida kannatanule lähemal kui x meetrit. Lähenemiskeelust tulenevad piirangud ei tohi riivata Zigurds Benkise õigusi rohkem kui see on vajalik keelu eesmärgi saavutamiseks. Lähenemiskeelu eesmärk ei ole piirata süüdistatava reaalseid suhtlusvõimalusi oma lapsega, vaid ära hoida süüdistatava ja kannatanu vahelisi 13 võimalikke füüsilisi konflikte. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on M.Gi hääletoon ja emotsionaalne ärrituvus Zigurds Benkise jaoks tihti provotseeriv ning ta ei suuda jääda piisavalt rahulikuks, et lahendada olukord eetiliselt. Kohus arvestab lähenemiskeelu määramisel, et ühise lapsega seonduvalt on süüdistataval ja kannatanul vaja jätkuvalt suhelda. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Z.Benkis on M.G suhtes toime pannud isikuvastase kuriteo, on põhjendatud kohaldada lähenemiskeeldu VÕS § x55 lg 1 alusel kannatanu suhtes, mis ei ole süüdimõistetut koormav. Lähenemiskeelu rakendamine kujutab endast otsest ning olulist adressaadi põhiseadusega kaitstud õiguste (nt õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele, liikumisvabadust) kitsendamist. Seetõttu on kohtu ülesanne leida kaitstavate ja piiravate õigushüvede vahel tasakaal, mis ühtepidi kaitseks kaitset vajavat isikut ähvardava ohu eest ja samal ajal piiraks lähenemiskeelu saajat üksnes sellisel määral, nagu ohu ärahoidmiseks vajalik. Teiste sõnadega – tehtav kohtulahend peab tagama, et rakendamisele kuuluv abinõu oleks kahjustatud isiku õiguste ohustatusega võrreldes proportsionaalne. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et taotletud lähenemiskeeld peab olema selle taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas ning et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Käesolevas kriminaalasjas on Z. Benkisele esitatud süüdistus episoodides, kus konflikti keskmes on olmeküsimused (s.h lapsehoidmine, vara jagamine). Seega, on tõenäoline, et taolised konfliktid varaliste suhete lahendamisel (kaasomandis olev korter) ja lapse elatisraha maksmisel tekivad ka tulevikus. Kuna on tuvastatud, et Z.Benkise arusaam füüsilisest vägivallast ei vasta üldisele arusaamale, siis on reaalne võimalus, et Z.Benkis võib ka järgmisel korral ületada lubatud piiri konfliktide lahendamisel. Teisalt on aga proportsionaalsuse põhimõtte järgimine isikuõiguste kaitse abinõu valikul ja selle kohaldamisala määramisel üks keskseid küsimusi, mille üle otsustamine on kohtu kaalutlusülesanne. Kaitset vajava isiku huvides seatavad meetmed peaksid samal ajal riivama lähenemiskeelu adressaadi õigusi nii vähe kui võimalik. Kuigi lähenemiskeeldu on seaduse kohaselt võimalik seada korraga maksimaalselt kuni kolmeks aastaks, otsustab lähenemiskeelu ajalise kestuse igal üksikjuhtumil kohus. Arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid ja Zigurds Benkise süüd, on kohtu hinnangul lähenemiskeeld tähtajaga 12 kuud antud juhul sobiv, vajalik ja mõõdukas taotletava eesmärgi saavutamiseks. Üks aasta on piisav aeg, et pinged asjaosaliste vahel jõuaksid lahtuda ning reguleerimist vajanud olukord normaliseeruda. Kohus kohustab Zigurds Benkist 3-aastase katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides, millised üldjuhul õpetavad isikule oskust lahendada konfliktsituatsioone vägivallata ning juhtida oma käitumist vastavalt ühiskonnas aktsepteeritud normidele. Samas ei tähenda 1-aastane lähenemiskeelu tähtaeg seda, et kaitset vajav isik pärast tähtaja möödumist kaitseta jääks, ohu jätkuvuse korral on võimalik esitada tsiviilkorras uus lähenemiskeelu seadmise taotlus. Kohus peab põhjendatuks keelata Z.Benkisel suhelda M. Giga vahetult ning helistada M.Gile telefoni ja interneti suhtluskeskkondade kaudu, kuid lapsega seonduva informatsiooni ning temaga suhtlemise korraldamiseks edastatava informatsiooni suhtes tuleb võimaldada kahtlustataval suhelda kannatanuga taasesitamist võimaldavas sõnumitevormis nii SMS-i, e-posti kui ka interneti suhtluskeskkondade (Messenger, Viber, WhatsApp jt) vahendusel. Kuivõrd kannatanu ja süüdistatava vahel on sõlmitud kompromiss, milles on kokku lepitud kummagi vanema suhtluskord lapsega, siis on eelkõige lapse huvides, et last puudutav informatsioon saaks vahetatud võimalikult kiiresti. Kriminaalmenetluses kohaldatava lähenemiskeeluga ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi rohkem, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Selline 14 lastega seonduv suhtlemine on M Giga lubatav aga ainult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (saadetud sõnumid), mis tagab vajadusel kontrolli teostamise selle üle, kas suhtlus puudutab tõepoolest ainult lapsega seonduvat. Juhul, kui Zigurds Benkis sõnumid väljuvad lubatud piiridest, on kannatanul võimalik seda tõendada ja sellisel juhul on võimalik Zigurds Benkis lähenemiskeelu rikkumise eest vastutusele võtta. Vältimaks füüsilist vägivalda kannatanu ja süüdistatava vahel peab kohus vajalikuks, sobivaks ja proportsionaalseks meetmeks erandina üldisele x-meetrisele lähenemiskeelule keelata Zigurds Benkisel läheneda kannatanule M G lähemale kui 5 meetrit nende ühise alaealise lapse üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas. Selliselt ei saa tekkida poolte vahel füüsilist kontakti, mis võimaldaks Zigurds Benkisel kasutada M Gi suhtes füüsilist vägivalda. Ühtlasi tuleb lubada Zigurds Benkisel läheneda kannatanule kuni 3 meetri kauguseni: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Kohus mõistab menetluskuludena süüdistatavalt välja

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot,

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest x00 eurot riigituludesse. Kuna kohus mõistab Z.Benkise ühes episoodis õigeks, tuleb proportsionaalselt vähendada väljamõistetavaid õigusabikulusid ja õigusabikulud summas 416 eurot jätab kohus riigi kanda. Kohus tõdeb, et

§ 180

lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-x5-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Kohus peab süüdistatavalt välja mõistetava sundraha ja menetluskulude osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja

§ 313

lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega sundraha ja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud s.h sundraha ja mentluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik sundraha ja menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-1x-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. 15 Juhindudes

§ 306, 311- 313 kohus otsustas: Mõista õigeks Zigurds Benkis 17.05.2019 episoodis süüdistuses Kar

S § 121 lg 2p 2,3 järgi. Süüdi tunnistada Zigurds Benkis 05.04.2019 ja 17.07.2019 episoodides KarS § 121 lg 2 p2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Zigurds Benkis ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil X x x-x Tallinn; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
2. osaleb kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammides;
3. täidab ülalpidamiskohustust;
4. ei tarvita alkoholi KarS § 74 lg 1 alusel määrata Zigurds Benkis katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2019 – 19.07.2019.a, s.o 3 päeva. Välja mõista Zigurds Benkisilt

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 876 eurot ja

§ 180

lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest x00 eurot riigituludesse. Kohustada Zigurds Benkist tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156.33 eurot. Menetluskulud kogusummas 1876 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE35xx05203x00004 SEB Pank AS-is, EE50220022x14193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700051369. Selgitusse võib märkida: „Zigurds Benkis, kriminaalasi 120-6063, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 181lg 1 alusel jätta kaitsjatasu summas 416 eurot riigi kanda.

16 Asitõend - DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja juurde. VÕS § x55 ja

§ 3x

1 alusel kohaldada Zigurd Benkisele lähenemiskeeld kannatanu M G suhtes tähtajaga 12 kuud. Keelata Zigurds Benkisel läheneda kannatanule M G (ik

1. x)isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui x meetrit. Kohustada Zigurds Benkist kannatanu M Giga juhuslikel kohtumistel eemalduma kannatanust viivitamatult vähemalt x meetri kaugusele. Lubada Zigurds Benkisel läheneda kannatanule M G mitte lähemale kui 5 meetrit nende ühise alaealise lapse üleandmiseks eelnevalt kokku lepitud üleandmise ajal ja kohas. Lubada Zigurds Benkisel läheneda kannatanule mitte lähemale kui 3 meetrit: kohtutes, riigiasutustes ja –ametites seoses süüteomenetluste, tsiviil- ja haldusasjadega, mis puudutavad nende õigusi ja kohustusi. Keelata Zigurds Benkisel helistada kannatanu M Gile telefoni ja interneti suhtluskeskkondade kaudu. Lubada Z.Benkisel suhelda kannatanuga SMS-i, e-posti kui ka interneti suhtluskeskkondade (Messenger, Viber, WhatsApp
2. jt)vahendusel sõnumitega üksnes nende ühise lapsega seotud küsimustes. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 20.novembril 2020 Kohtunik Liina Pohlak 17