3.2 Tsiviilasja nr 2-17-8477 lahendamisel on tuvastatud järgmised käesoleva hagi lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Oktoobris 2015 leppisid pooled kokku, et hageja kohustub töövõtulepinguga paigaldama kostja sõidukile uue mootori koos turbiiniga, uue väljalaskekollektori, pumba, häälestama stendi, kõik liimikud ja andurid. Hageja kohustus tegema kõik eelviidatud tööd 1,5-2 kuu jooksul alates kokkuleppe sõlmimisest, mis toimus 20.10.
lg 1 p 2 kohaselt kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Kuigi asjas nr 2-17-8477 oli tegemist samade pooltega, ei ole käesolevas asjas siiski tegemist sama esemega samal alusel. 6.2 Asjas 2-17-8477 oli hagi esemeks M T nõue mõista Dynomax OÜ-lt välja 4 600 eurot ning kohustada Dynomax OÜ tagastama M T valdusse sõiduauto Volkswagen Golf (registreerimismärgiga nr
7 Siiski ei ole asjas nr 2-17-8477 tehtud jõustunud kohtuotsus käesolevas asjas tähendusetu.
lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on nimetatud sätte kohaldamise osas märkinud: „Harju Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-07-41185, et kostja IV taganes aktsiate müügilepingust põhjendatult. Nimetatud asjaolu tõttu rahuldas maakohus kostja IV hageja vastu esitatud tuvastushagi, milles kostja IV oli palunud tuvastada, et ta ei pea täitma aktsiate müügilepingut (maakohus tuvastas, et kostjal IV on õigus jätta hagejale tasumata müügihinna teine osamakse 11 000 000 krooni). Kuigi maakohus ei andnud eelviidatud otsuse resolutsioonis hinnangut aktsiate müügilepingust taganemise kehtivusele, tuvastas maakohus selle asjaolu kohtuotsuse põhjendustes. Kuna aktsiate müügilepingust taganemise kehtivus oli kostja IV tuvastushagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, ei saa samad pooled selle asjaolu üle enam
lg 1 järgi teises kohtumenetluses vaielda.“ (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.01.2012 otsus asjas nr 3-21-129-11 p 14). 7.1 Harju Maakohus tegi asjas nr 2-17-8477 otsuse, millega: 1) Rahuldas M T hagi Dynomax OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning sõiduauto tagastamiseks. 2) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja võlgnevus 4 600 eurot M T kasuks. 3) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja viivise perioodil 14.03.2017 kuni 12.03.2018 summas 366,99 eurot M T kasuks. 4) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja viivise põhinõudelt, s.o 4 600 eurolt alates 13.03.2018 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras M T kasuks. 5) Mõistis Dynomax OÜ-lt välja sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr x) valduse M T kasuks sellises seisundis, nagu M T sõiduauto Dynomax OÜ-le üle andis. Nimetatud otsus on jõustunud 05.08.2019. 7.2 Tulenevalt
lg 1 on lisaks otsuse resolutsioonile pooltele käesolevas asjas siduvad ka hagi rahuldamise aluseks olnud asjaolud. Kohus leiab, et tulenevalt nimetatud otsuse resolutsioonist on käesolevas asjas pooltele siduvalt tuvastatud, et kostja on 14.03.2017 kehtivalt taganenud pooltevahelisest töövõtulepingust kostjale kuuluva sõiduauto mootori modifitseerimiseks, kuna hageja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja ei täitnud sellest tulenevaid enda kohustusi ning ei andnud kokkulepitud ega täiendavaks tähtajaks tööd kostjale üle (tsiviilasja nr 2-17-8477 otsuse pp 28-32, t lk 49 ja pöördel). Hageja seisukoht, et selles menetluses jäi tuvastamata, mis ulatuses oli töö tehtud ja kas on töövõtjal õigus tehtud töö eest tasu saamisele (vähemalt müüdud ja paigaldatud mootori eest), on asjakohatu. VÕS § 188 lg 2 alusel vabastas taganemine kostja kohustusest maksta töövõtulepingu alusel hagejale tasu. Alates taganemisest reguleerib pooltevahelisi suhteid VÕS tagasitäitmist puudutavad sätted (VÕS § 188 lg 2 teine lause, §-d 189-191), mitte töövõtulepingu sätted. 5 7.3 Hageja on käesolevas menetluses esitanud kostja vastu tasu nõude tulenevalt samast töövõtulepingust, millest kostja on kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et tulenevalt
lg 1 sätestatud jõustunud kohtuotsuse kohustuslikkusest ei ole hagejal käesolevas menetluses võimalik uuesti avada vaidlust küsimuses, et tegelikult olid tööd tehtud juba enne 14.03.2017, nagu hageja on väitnud 13.01.2021 menetlusdokumendi punktis 12 (t lk 114). Seega tuleb sellesisulised hageja seisukohad ja põhjendused jätta tähelepanuta. Kohus lähtub käesolevas asjas tsiviilasjas nr 2-17-8477 pooltele kohustuslikult tuvastatud asjaolust, et seisuga 14.03.2017 ei olnud kokkulepitud töö tehtud, tegemist oli hagejapoolse olulise lepingurikkumisega, mistõttu oli kostja õigustatud töövõtulepingust taganema. Taganemine on kehtiv. Seega on jõustunud kohtuotsusega sisuliselt tuvastatud, et hageja ei teinud tööd valmis ega andnud kostjale üle, mistõttu ei ole täidetud ei VÕS § 637 lg 3 ega lg 4 sätestatud eeldus hageja tasu sissenõutavaks muutumiseks. Lisaks eeltoodule puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et hageja ei ole sõiduautot senini kostjale üle andnud. Kostja ei ole seetõttu saanud võimalustki tööd üle vaadata, mistõttu tulenevalt VÕS § 637 lg 5 järgi ei pea kostja töö eest ka tasuma. 7.4 Eeltoodu alusel on hagi lahendamise seisukohalt asjakohatud ka hageja 13.01.2021 menetlusdokumendis esitatud taotlused nimetatu tõendamiseks üle kuulata tunnistaja A K ja vande all hageja juhatuse liige M Z. Kuna jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja poolt töövõtulepingust taganemine hagejapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu on kehtiv, siis ei saa käesolevas asjas hageja hakata tunnistaja ütlustega või poole seletusega tõendama, et tegelikult olid kohustused siiski täidetud. Seetõttu ei ole sellel tõendil asjas tähtsust. Kohus jätab need taotlused rahuldamata. Kohus märgib, et kostja ei ole nõustunud hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamisega (t lk 121 pöördel), mistõttu kohus
7.4.1 02.12.2020 kohtuistungil nõustus hageja esindaja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses, mistõttu määras kohus protokollilise määrusega, et alates 02.12.2020 menetletakse hagi kirjalikus menetluses (t lk 108, 00:24:27).
lg 2 kohaselt võivad pooled oma nõusoleku kirjalikuks menetluseks tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Hageja on 13.01.2021 menetlusdokumendis põhjendanud oma nõusoleku tagasivõtmist asjaoluga, et talle selgus, et selgus, et tal ei ole võimalik tõendada kõik asjaolud dokumentaalsete tõenditega. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetlusliku olukorra olulise muutumisega ning seetõttu ei ole hagejapoolne kirjaliku menetluse nõusolekust loobumine lubatav.
lg 2 ei saa tõlgendada selliselt, et poole meelemuutus tõendamise küsimustes võiks olla menetlusliku olukorra oluline muutus ja aluseks kirjaliku menetluse tühistamiseks. Kui pool saaks ise esile kutsuda või oma käitumisega põhjustada menetlusliku olukorra olulise muutumise
lg 2 tähenduses, muutuks nõusoleku tagasivõtmise võimalused sisuliselt piiramatuks ning säte ise sisutühjaks. Seetõttu ei nõustu kohus hageja poolt kirjaliku menetluse nõusoleku tagasivõtmisega ja taotlusega korraldada asjas kohtuistung. 7.5 Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue töövõtulepingust tuleneva tasu saamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et hageja poolt ei olnud tööd seisuga 14.03.2017 tehtud ning kostjal oli õigus lepingust taganeda. Seega alates nimetatud kuupäevast ei eksisteeri töövõtulepingut, mille alusel saaks hagejal tekkida kostja vastu tasu nõue tehtud töö eest. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. 8 Ehkki hageja kinnitas 02.12.2020 istungil, et ta ei ole esitanud nõuet tagasitäitmist puudutavate sätete alusel, vaid töövõtulepingu regulatsioonist tulenevalt (t lk 108, 00:16:03), kontrollib kohus, kas hageja nõue kuuluks rahuldamisele VÕS §§ 189-191 alusel või muul alusel. 6 8.1 Esmalt märgib kohus, et hageja nõude osas ei kuulu kohaldamisele iseenesest VÕS § 1028 alusetu rikastumise sätted, nagu hageja on viidanud 02.12.2020 istungil (t lk 108, 00:16:30). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja järgi saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (vt ka VÕS § 188 lg 2 teine lause, §-d 189-191, § 196 lg 4) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-280, p 18). 8.2 Hageja nõude aluseks võiks teoreetiliselt olla VÕS § 191 lg 2. 8.2.1 Samas näeb tsiviilasjas nr 2-17-8477 tehtud pooltele kohustuslik otsus ette, et hageja peab tagastama kostjale sõiduauto Volkswagen Golf (reg nr x) valduse sellises seisundis, nagu M T sõiduauto Dynomax OÜ-le üle andis. Sisuliselt tähendaks VÕS § 191 lg 2 kohaldamine käesolevas asjas seega tsiviilasjas nr 2-17-8477 tehtud otsuse ümbervaatamist, mis aga tulenevalt
Seda ei muuda ka asjaolu, et Dynomax OÜ eelmises menetluse vastavat vastuväidet ei esitanud. Kuigi Dynomax OÜ vaidles siis vastu töövõtulepingu sõlmimise faktile, pidanuks Dynomax OÜ siiski arvestama, et kohus võib tuvastada poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ning rahuldada ka M.T nõude sõiduauto tagastamiseks üleantud seisundis. Seega pidanuks Dynomax OÜ esitama siis vähemalt alternatiivse positsioonina ka vastuväite, et juhul, kui sõiduauto tuleb tagastada, peab arvestama tehtud kulutusi ja kostja võimalikku alusetut rikastumist. Kuna Dynomax seda eelmises menetluses ei teinud ja kohus M.T hagi rahuldas eelosutatud viisil, siis ei saa kohus seda vaidlust käesolevas menetluses uuesti lahendama asuda. VÕS § 1042 lg 2 p 1 pealegi välistab kulutuste hüvitamise nõude, kui teine pool nõuab parenduste eemaldamist. Antud juhul sisuliselt ongi M.T seda teinud (nõudnud sõiduauto tagastamist üleantud seisundis ehk võimalike parenduste eemaldamist) ning kohus on selle nõude asjas nr 2-17-8477 rahuldanud. 8.2.2 VÕS § 191 lg 2 kohaldamiseks peaks hageja lisaks ka tõendama, et ta on enda väidetud kulutused kostja sõiduautole teinud. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kostja sõiduautole oma menetlusdokumendis nimetatud töid, paigaldanud seadmeid ja teinud kulutusi väärtuses 11 421 eurot. Hageja on esitanud tööde täieliku teostamise tõendina fotod kostja sõidukile väidetavalt paigaldatud mootorist (t lk 5-6) ja nimekirja väidetavalt paigaldatud detailidest (t lk 7-8). Nimetatud tõendid ei tõenda, et need on tegelikult ka kostja sõiduautole paigaldatud või et nende paigaldamine on lõpuni teostatud selliselt, et sõiduautot on võimalik kasutada. Samuti ei tõenda need paigaldatud asjade väärtust. Samuti ei tõenda need, et tööd oleks kostjale üle antud ja kostja need üle vaadanud ja need aktsepteerinud. Kokkuvõtvalt ei tõenda hageja esitatud tõendid, et ta oleks teinud sõiduautole kulutusi ega nende suurust või et kostja oleks tehtud kulutuste võrra alusetult rikastunud. 9 Kohus leiab, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka ühelgi muul õiguslikul alusel. 10 Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. 11 Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 7 12
Tulenevalt
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine 13
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 14
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 15
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 16 Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 2 079 eurot (sisaldab käibemaksu 20%). 17 Kostja lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-19-11792 on advokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 110 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20%. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 110 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 132 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et hageja esindaja omab kõrget erialast kvalifikatsiooni. 18 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabi kokku 15,75 tundi järgmiselt: - tsiviilasja nr 2-19-11792 kohtumaterjalidega tutvumine ja analüüs – 5 t; 23.12.2019 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule – 2,5 t; 02.12.2020 kohtuistungiks ettevalmistamine – 2, 25 t; 02.12.2020 kohtuistung – 0,5 t. 22.01.2021 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine kohtule - 5,5 t; 19 Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et enamik poolte väiteid ja põhjendusi on leidnud käsitlemist juba menetluses nr 2-17-8477, siis leiab kohus, et täielikult vajalik ja põhjendatud ei ole aeg 5 t käesoleva tsiviilasja materjalidega tutvumisele. See aeg võiks jääda 2 t piiresse. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust on ülejäänud toiminguteks kulunud aeg kohtu hinnangul olnud põhjendatud. Kohus leiab, et menetluskulu, mis teiselt poolelt väljamõistmisele kuulub on 12,75 tunni eest ehk 1 683 eurot koos käibemaksuga. 20 Kostja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt 8 asjaolust, et kostja on eraisik ja kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. 21
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb kostja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 22
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.