← Eesti

2-20-5117/15

Obsah (7)§ 497§ 459§ 455§ 136§ 129§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 25.02.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-5117 Tsiviila

§ 497

võimaldab elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumisel nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses, siis sellist nõuet on menetluslikult võimalik rahuldada ainult alates hagiavalduse kohtusse esitamise ajast, mitte alates suvalisest tagasiulatuvast perioodist. Hageja unustab, et tegemist on kehtiva ja õigusjõus oleva kohtulahendi muutmise hagiga, mille hageja ise on pahatahtlikult jätnud täitmata. Jõustunud kohtulahendi muutmist või tühistamist ei ole võimalik nõuda vastavalt isiku suvale märgitud tagasiulatuva kuupäevaga. Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, on isikul õigus pöörduda kohtusse ja nõuda elatise muutmist, aga nimetatud õigus saab realiseeruda alles ajast, mil isik pöördub kohtusse, mitte aga tagasiulatuva perioodi osas. Nimetatu on kooskõlas ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Eelnevast nähtuvalt puudub käesoleval juhul õiguslik alus, mis võimaldaks hageja esmast nõuet rahuldada ja tuvastada hageja elatise tasumise kohustuse puudumist tagasiulatuvalt alates 25.06.

  1. Sellisele õiguslikule alusele ei ole hageja ka oma hagis viidanud. Hageja alternatiivse nõude rahuldamise eeldused ei ole samuti täidetud, kuivõrd lapse ema kannab endiselt lapsega seotud kulutusi ning hageja väidetavad kulutused lapsele ei ole lapse söögikulutusi välja jättes tõendatud ega isegi eluliselt usutavad. Seega ei ole hageja tõendanud elatisnõude aluseks olevate asjaolude muutumist, mis annaks kohtule aluse hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hagiavaldus on alusetu ja tõendamata ning esitatud pahauskselt vanemlikke õigusi kuritarvitades, mistõttu tuleb see jätta rahuldamata. Menetluse käik
  2. 11.01.2021 määrusega jättis kohus M Pi hagi R Pi vastu tuvastusnõudes, et M Pil puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda R Pile elatist Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 välja mõistetud summas ja kohustus kanda see K Pi pangakontole, läbi vaatamata. Kohus määras, et tsiviilasjas jätkub menetlus M Pi nõudes vähendada Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-17-8384 M Pilt R Pi kasuks välja mõistetud elatise suurust 0 (null) euroni kuus alates hagi esitamisest kohtule kuni R Pi täisealiseks saamiseni. Kohus lõpetas eelmenetluse 11.01.
  3. Määrus on jõustunud.
  4. 25.01.2021 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt
  5. veebruaril 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt
  6. veebruaril 2021 ning kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus
  7. veebruaril
  8. Kohtuotsuse põhjendused
  9. Kohus selgitas 03.12.2020 kohtukirja ja 11.01.2021 määrusega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
  10. Pooled ei vaidle, et kostja R P on 14.11.2005 sündinud hageja ja K Pi kooselust.
  11. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste 4 vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse kostjat esindanud vanemale. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus kostjale ülalpidamist anda.
  12. Tsiviilasjas nr 2-17-8384 mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsusega välja igakuine elatis kostjale 165 eurot alates 01.05.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni (tl 4-14).
  13. Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-17-8384 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks 0 euroni kuus alates 03.04.2020 (hagiavalduse esitamise aeg).
  14. Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25).

§ 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Kohus on pooltele tõendamise koormust selgitanud. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 15.03.2019 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks 165 eurot, on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 15.03.2019, mil kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks elatis välja mõisteti ja hageja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
  5. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel ka miinimumelatist vähendada. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus (Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 36 kohaselt elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  8. oktoobri
  9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12;
  10. oktoobri
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). 5 Tsiviilasjas nr 2-17-8384 mõistis Harju Maakohus 21.05.2018 otsusega hagejalt kostja kasuks kostja ülalpidamiseks välja igakuise elatise 200 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.03.2019 otsusega eeltoodud osas Harju Maakohtu otsuse ja määras, et kostjale väljamõistetavat elatist tuleb vähendada 35 euro võrra kuus (kostja trennitasu). Tallinna Ringkonnakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks igakuise elatise 165 eurot (200 – 35). Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva asjaoluna kohtu ette toonud kostja elukoha muutuse. Xe erakooli õppima asumisest (tl 17) alates (01.09.2019) elas kostja pühapäevast reedeni Xe õpilaskodus ja nädalavahetustel hageja juures. Alates 13.03.2020 elab kostja eriolukorrast tulenevalt hageja juures (ei viibi õpilaskodus) ja on hageja ülalpidamisel. Lisaks on kostja edastanud K Pile 20.10.2019 e-kirja, milles on märkinud, et ta elab alates juunis juba isa juures. Praegu maksab isa tema trenni, kooli ja toidu eest, mida hageja sööb hommikul, lõunal ja õhtul. Nädalavahetustel käib hageja isa juures (tl 18). Hageja on kohtule esitanud tõendina 11.06.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-20-5116 (jõustunud 26.09.2020) (tl 34-35, pöördel, 36-37, pöördel, 38-41). Kohtumääruse punktis 15 (tl 35) on kohus tuvastanud, et alates
  12. aasta suvest elab kostja oma isa (hageja) juures x. Tulenevalt lapse igapäevakulude katmisega on hageja käesolevas tsiviilasjas vaidluse all oleval perioodil andnud lapsele ülalpidamist. Kohus märgib, et siinjuures ei oma tähtsust, kas kostja ema on lapsele andnud taskuraha (teinud pangakontole ülekandeid) või mitte, kuivõrd lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal.
  13. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lapsele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi.
  14. 03.12.2020 kohtunõudes palus kohus hagejal kohtu ette tuua ja tõendada kostja igapäevased vajadused ja kulude suurus. Hageja selgitas vastuses kohtunõudele, et tsiviilasjas 2-17-8384 Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsuse punktist 71 nähtub, et otsuse tegemise ajal oli ema kanda kõik Ri igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud). Samas tsiviilasjas 21.05.2018 tehtud maakohtu lahendi punktist 45 (tl 56) nähtub, et kostja ema ei pidanud oma kulusid kostjale tõendama, kuna kostja nõudis elatist vähem kui seadusjärgne miinimumelatis. Maakohus märkis, et miinimummääras nõude esitamisel eeldatakse, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kohus mõistis kostja kasuks hagejalt välja elatise summas 165 eurot ehk vähem kui elatise miinimummäär. Seoses kostja elama asumisega hageja juurde on need kostja igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud) täielikult hageja kanda. Ühelt poolt saab seda eeldada ning teiselt poolt hageja ka kinnitab, et ta neid kostja kulusid igapäevaselt kannab. Hageja on seisukohal, et hageja ei pea tõendama kostjale tehtavate kulutuste suurust. Kostja igapäevaseks ülalpidamiseks hädavajalikud kulud (eluaseme-, toidu-, riiete, jalanõude-, hügieenitarvete- ja koolikulud) on igal juhul vähemalt 400 eurot, kuna kostja nõudis hagejalt tsiviilasjas 2-17-8384 elatist 200 eurot (ülejäänud poole pidi kandma kostja ema). Kohus rahuldas kostja nõude 165 eurot ulatuses, kuna ülejäänud osas luges kohus hageja ülalpidamiskohustuse igakuiselt täidetuks (tl 51-56, pöördel, otsuse punkt 45, tl 56). Seega on kostja ise juba avaldanud teises menetluses oma kulude suuruse ja selle üle ei saa menetluses enam vaidlust olla. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt 6 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus selgitab, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p 11). Kuna kostja elab hageja juures alates
  15. aasta suvest, kannab kostjaga seotud kulud hageja vahetult.
  16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on antud juhul kohtu ette toonud

§ 459

lg 1 p 1-2 kohaselt hagiavalduse esitamise (elatise suuruse muutmise nõude) aluseks olevad asjaolud, so oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud tsiviilasjas nr 2-17-8384 elatisenõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks hageja võinud vastuväiteid esitada.

  1. Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-8384 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks kostja ülalpidamiseks alates 03.04.2020 elatise 0 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni.
  2. Juhindudes

§ 455

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. 17.

§ 136

lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 07.04.2020 hagi menetlusse võtmise määruses on hagihinnaks märgitud 3500 eurot. Kohus jättis hageja tuvastusnõude, et hagejal puudub alates 25.06.2019 kohustus tasuda kostjale elatist, läbi vaatamata. Määrus on jõustunud. Menetlus jätkus hageja elatise vähendamise nõude osas 0 euroni. Käesoleval ajal peab hageja kostjale elatist tasuma Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2019 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-17-8384 igakuiselt 165 eurot.

§ 129

lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks (165 – 0) x 9= 1485 eurot. Menetluskulude jaotus 18.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus rahuldas hagi, peaksid menetluskulud jääma kostja kanda. Samas on hageja 17.12.2020 menetlusdokumendis taotlenud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt oleks kohtu hinnangul ebamõistlik jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt hageja taotlusele jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.