2-14-10167 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 11.märts 2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-14-10167 Menetlusosali

) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 10. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel

§ 175lg 2 sätestatust, võlausaldajate seisukohtadest ning võlgniku selgitustest.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 11. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

3 12.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Mxxxx Rxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töövõimetuspension ning hiljem vanaduspension, seda kuni käesoleva ajani. Kohtu andmetel ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevuse tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Töö leidmist takistab võlgniku tervislik seisund ning tema elukoht, samuti abikaasa hooldamine. Võlgniku tervislik seisund ning perekondlikud kohustused on olnud sellised, mis piiravad oluliselt töö tegemise ning selle leidmise võimalusi, mistõttu ei ole võlgnik ka sobivat tööd leidnud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. 13.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on esitanud aruandeid tähtaegselt (isegi varem), aruannetele on lisatud kontoväljavõtted. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust. 13.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (

§ 173

lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud on ületanud määra, alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi

1. a märtsis. Võlgnik oleks pidanud eraldama võlausaldajatele 477,94 eurot. Nimetatud summa on võlausaldajatele välja makstud veebruaris
2. Ülejäänud kuudel ei ole võlgniku sissetulekud ületanud määra, alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Siiski on võlgnik teinud eraldisi ka oma mittearestitavast sissetulekust. Kokku on võlgnik rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 631 eurot, sh summa 477,94 eurot. Võlausaldajate Eesti Energia (66,25 eurot) ning Swedbank (508,24 eurot) nõuded on rahuldatud täies ulatuses. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui toimub võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine viie aasta möödumisel, siis ei ole nõuete rahuldamise suurus oluline, st kas võlgnik on rahuldanud nõudeid arvestatavas ulatuses või mitte. Seda tuleb arvestada ainult siis, kui toimub kohustustest vabastamise otsustamine kolme aasta möödumisel. Viie aasta möödumisel on oluline, et võlgniku poolt oleks vähemalt seaduses sätestatud määras võlausaldajate nõudeid rahuldatud (s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida). Käesolevas asjas on võlgnik seda teinud ning isegi suuremas osas. Võlausaldajad leiavad, et võlgnik pole võimalikult suures ulatuses nõudeid rahuldanud. Võlgnik on aga kohtu arvates võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldanud. Võlgnik on eraldanud võlausaldajatele seaduse kohaselt eraldamisele 4 kuuluva summa ning lisaks oma mittearestitavast sissetulekust täiendavad summad ning need ka välja maksnud. Võlgnik on teinud rohkem, kui ta on seaduse kohaselt pidanud eraldama. Arvestades võlgniku rahalisi võimalusi (sissetulekuks ainult vanaduspension) ning iga inimese põhilisi vajadusi (kommunaalmaksud, toit, riided jms), on võlgnik kohtu arvates rahuldanud võlausaldajate nõudeid sellises ulatuses nagu ta on selleks olnud võimeline. Rohkemaks ei saa ega pea kohus vajalikuks võlgnikku sundida. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Kohus märgib täiendavalt, et BB Finance nõude katteks on tehtud makseid. Kontoväljavõtetest nähtub, et need on tehtud kohtutäitur Aive Kolsarele. 13.
3. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi. 15.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Kohtule ei nähtu ka võimalusi, millega võlgnikul oleks võimalik oma sissetulekuid suurendada. Ilmselt ei oleks võimalik järgneva maksimaalselt kaheaastase perioodi jooksul võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid veel suuremas ulatuses kui seda on tehtud käesoleva ajani. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Mxxxx Rxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mxxxx Rxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 5 6