← Eesti

1-17-10162/442

Obsah (4)§ 184§ 4231§ 64§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 19. veebruar

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust,

§ 4231

, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 22. augusti 2019. a otsusega tühistati mõistetud karistus ning mõisteti A. Burkevicsile

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati Tartu Ringkonnakohtu otsusega

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistust A.

Burkevicsile

§ 4231

järgi mõistetud karistuse osalise liitmise teel ning mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

  2. novembril 2020 esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid kinnipeetava A. Burkevicsi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toeta A. Burkevicsi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.
  3. Maakohus jättis A. Burkevicsi talle mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
  4. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. A. Burkevics on pannud toime ulatusliku narkootikumidega seotud kuriteo ning lisaks juhtinud süstemaatiliselt juhtimisõiguseta sõidukit. Eelöeldu tähendab seda, et A. Burkevicsi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike.
  5. A. Burkevicsi käitumisele kinnipidamisasutuses kohtul etteheiteid ei olnud. Süüdlasel puuduvad distsiplinaarkaristused, ta suhtleb ametnikega viisakalt, ehkki võib esitada pealetükkivaid nõudmisi. Seega rangelt kontrollitud keskkonnas reeglitest kinnipidamisega süüdlasel probleeme ei ole. Samuti on täidetud teine vabastamise eeldus – isikul on elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks vajalikele tingimustele.
  6. Uute kuritegude ohtu prognoosis kohus aga kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust. A. Burkevicsi puhul ei ole retsidiivsusoht piisavalt madal. Alarmeerivaks pidas kohus A. Burkevicsi suhtumist toimepandud kuritegudesse. Kohtu arvates näitab see, et süüdlane ei ole tegelikult ja sisuliselt endale teo raskust teadvustanud ega aru saanud, et sellist teguviisi korrata ei tohi. A. Burkevicsi kuritegu seisnes narkootikumide müümises. See oli ka tema sissetulekuks. Ohtu uute kuritegude toimepanemiseks nägigi kohus narkootiliste ainete käitlemises. Kuigi isikul on vabanemisjärgne garanteeritud töökoht, on töösuhte pikkust keeruline hinnata, sest varasemalt pole A. Burkevics pikka aega ametlikult töötanud. Kui töötamine harjumuspärane ei ole, võib kuritegude toimepanemisega tekkiv tulu isikut taas seadusevastasele käitumisele ahvatleda.
  7. A. Burkevicsil on täielikult täitmata individuaalne täitmiskava. Seetõttu puudub rehabiliteerivate tegevuste läbiviijate hinnang süüdlase hoiakutele, motivatsioonile ning tulevikuväljavaadetele. Valdavalt on ITK jäänud täitmata kinnipeetavast sõltumatutel põhjustel, samas puudub kohtul objektiivne materjal hindamaks, kas süüdlases on toimunud piisavad muutused ning süüdlase mõttemaailmas oleks toimunud olulist nihet positiivsema elukorralduse suunas. Ei vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest ei nähtu, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada. A. Burkevics pani viimase narkokuriteo toime koos elukaaslasega ja narkootikumide käitlemise juures viibisid ka lapsed. Paraku kuuluvad ka isiku suhtlusringkonda kuritegeliku taustaga isikud, kes on viimase kuriteoga ka seotud.
  8. A. Burkevicsit on varem korduvalt karistatud. Ta kannab teist vangistust. Kuritegude dünaamika on ühiskonnaohtlik ja puudutab suurt hulka inimesi. 2

(5)
  1. Kokkuvõtvalt puudus kohtul kõiki asjaolusid kogumis arvestades veendumus, et praegusel ajal ei ole A. Burkevicsi vabastamine põhjendatud. Kohus ei olnud veendunud, et käitumiskontroll koos elektroonilisele valvele allutamise ning lisakohustustega aitaks piisavalt uute kuritegude riske maandada. MÄÄRUSKAEBUS
  2. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega A. Burkevics tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
  3. Maakohus leidis, et A. Burkevicsit on võimalik ennetähtaegselt vabastada juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Selline seisukoht ei ole kooskõlas riigikohtu praktikaga. Mingeid erandlikke asjaolusid tuvastama ei pea. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mida esmajoones tuleb hinnata selle järgi, kuidas isik on end vangistuses üleval pidanud.
  4. A. Burkevics on käitunud vangistuses õiguskuulekalt, tal on ka elu- ning töökoht. Perekonnas kasvab kaks alaealist last. Need asjaolud viitavad võimalusele asuda seaduskuulekalt elama. Perekond aga motiveerib A. Burkevicsit hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seisukoht, mille kohaselt üritab A. Burkevics kuritegusid pisendada, on põhjendamatu. Iseloomustusest ei nähtu, milles taoline tegevus seisneb või kuidas sellisele järeldusele jõuti. Kohtuistungil A. Burkevics oma süüd ei eitanud ega püüdnud end mingil viisil õigustada. Maakohtu järeldus, mille kohaselt ei ole A. Burkevics oma õigusvastase tegevuse ohtlikkusest aru saanud, on ootamatu ja üllatav.
  5. Maakohus leidis, et ehkki A. Burkevics ei saa oma tervisliku seisundi tõttu ise narkootikume ja alkoholi tarvitada, võib ta jätkata narkootiliste ainete teistele müümist. Maakohus jättis arvestamata, et enne kinnipidamist tarvitas A. Burkevics ise kanepit ning käitlemine oli eelkõige ajendatud soovist ennast vajaliku ainega varustada ning uute annuste omandamise jaoks raha teenida. Kuna praegusel ajal ohustaks narkootikumide tarvitamine tema elu, on ta piisavalt motiveeritud vältima igasuguseid kokkupuuteid taoliste ainetega.
  6. ITK täitmata jätmist ei saa A. Burkevicsile ette heita, sest tal puuduvad võimalused vangla mõjutamiseks. Küll aga ei saa tavapäraseks pidada olukorda, kus enam kui 3,5 a jooksul ei ole täitmiskava elluviimisega isegi alustatud. Seega ei saa sellist olukorda süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise vastu tõlgendada.
  7. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on jätnud põhjendamata, miks kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivate rohkete asjaoludele vaatamata jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud 3

(5)ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20).
  1. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on lugenud A. Burkevicsi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse täidetuks. Kohus on arvestanud A. Burkevicsi õiguskuulekat käitumist vangistuses.
  2. Kaitsja arvates leidis maakohus valesti, et A. Burkevicsit on võimalik ennetähtaegselt vabastada juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike, seisukoht ei ole kooskõlas riigikohtu praktikaga, sest mingeid erandlikke asjaolusid tuvastama ei pea. Ringkonnakohus juhib tähelepanu maakohtu määruse kontekstile – nimelt leidis I astme kohus, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Edasi osutas kohus sellele, et arvestades A. Burkevcsi varasemaid kuritegusid (mh ulatuslik narkokuritegu ja süstemaatilised juhtimisõiguseta sõiduki juhtimised), on tema puhul oht raskete kuritegude toimepanemiseks. Maakohus ei osutanud kordagi sellele, et esinema peaksid mingid erandlikud asjaolud isiku ennetähtaegseks vabastamiseks.
  3. Kohus on arvestanud ka määruskaebuses välja toodud asjaolu, et A. Burkevicsil on vabanemise korral elu- ning töökoht. Määruskaebuse esitaja lisab veel, et perekonnas kasvab kaks alaealist last ning perekond motiveerib A. Burkevicsit õiguskuulekalt elama. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ka A. Burkevicsi vabanemisjärgseid tingimusi vaaginud asjakohaste argumentidega. Nimelt on osundatud sellele, et süüdlane pani kuritegusid toime pereliikmega, narkootikumide käitlemise juures viibisid ka alaealised lapsed. Seega ei saa praegusel juhul kohtukolleegiumi arvates lugeda kaalukaks argumendiks perekonda ja lapsi, kuivõrd varem ei ole need kuritegusid ära hoidnud. Lisaks nägi kohus riskikohana ka isiku suhtlusringkonda, kuhu kuuluvad kuritegeliku taustaga isikud, kes on viimase kuriteoga ka seotud.
  4. Kaitsja leiab, et ohtu uute kuritegude toimepanemiseks ei ole. Kaitsja selgitab seda A. Burkevicsi tervisliku seisundiga ning kinnitab, et varasemalt käitles süüdlane kanepit sõltuvusvajaduste rahuldamiseks. Ringkonnakohus soostub siiski I astme kohtuga ning leiab, et A. Burkevicsi puhul esineb käesoleval ajal risk uute kuritegude toimepanemiseks. Sellele ohule viitab süüdlase varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud. Nimelt on A. Burkevicsit varem korduvalt karistatud – tema kuritegude muster on jäänud samaks. Praegusel ajal kannab ta karistust mootorsõiduki juhtimiste süstemaatilise toimepanemise ning rahvatervisevastaste kuritegude eest, mis on toime pandud grupis ning korduvalt. Juba mõisted „süstemaatiline“ ja „korduv“ näitavad, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime uusi kuritegusid. A. Burkevicsi varasem elukäik annab ka ringkonnakohtu arvates piisava põhjuse prognoosida uusi kuritegusid tulevikus. Ehkki A. Burkevicsi kuritegude soodusteguriks on tõepoolest peetud ka sõltuvusaine kuritarvitamist, nähtub iseloomustusest, et süütegusid paneb ta toime ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, puuduliku probleemilahendusoskuse, grupi mõju ning impulsiivsuse tõttu. Narkootikumide tarvitamine ohustab alati inimese elu. Sellele vaatamata ei motiveeri elu tahtlik ohustamine paljusid sõltlasi narkootikumidest loobuma. Seetõttu ei saa välistada ei seda, et A. Burkevics, kes alustas narkootikumide tarvitamist juba 19-aastasena, ise taas kanepisõltuvusse langeb ning sõltuvusvajaduse rahuldamiseks jätkab teistele narkootiliste ainete teistele müümist. Ka ametliku töökogemuse puudumine, madal haridustase ning võlanõuded võivad viia uute kuritegude toimepanemiseni. A. Burkevicsi vabanemisjärgsed 4
(5)tingimused ei ole kohtukolleegiumi arvates sedavõrd toetavad, et täheldada kaalutlusõiguse rikkumist maakohtu määruses.
  1. Kaitsja arvates ei saa ITK täitmata jätmist A. Burkevicsile ette heita, sest tal puuduvad võimalused vangla mõjutamiseks. Kohtukolleegiumi arvates ei olegi maakohus süüdlasele ITK täitmata jätmist ette heitnud. Ilmselt tingib täitmiskava elluviimise karistuse hilisemas faasis kinnipeetava pikk karistusaeg, sest sellisel juhul on teadmised omandatud vahetult enne (tingimisi ennetähtaegset) vabanemist ning nende ellurakendamine on tõenäolisem. Seda kinnitab ka vangla vastus A. Burkevicsile (KoTo, tl 27). ITK-d arvestades on A. Burkevicsile ette nähtud mitu sotsiaalprogrammi, sh „Eluviisitreening“, mille läbiviimine on planeeritud
  2. a II kvartalisse.
  3. Kaitsja leiab veel, et seisukoht, mille kohaselt üritab A. Burkevics kuritegusid pisendada, on põhjendamatu. Iseloomustusest ei nähtu, milles taoline tegevus seisneb või kuidas sellisele järeldusele jõuti. Ringkonnakohtu arvates sisalduvad iseloomustuses siiski põhjendused (tõsi lakoonilised), et süü pisendamist näitab see, et A. Burkevics ei näe oma tegusid kohtuotsusega sama moodi ning kirjeldab juhtunut leebemalt.
  4. A. Burkevics on iseloomustuse kohaselt vangistust kandnud varemgi (istungil kinnitas ta, et tegemist on tema viienda vangistusega). Kohtukolleegiumil puudub kindlustunne, et A. Burkevicsi maailmavaade on muutunud just selle vangistuse ajal. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse jooksul on A. Burkevics teinud lõplikud järeldused ning suudab varasema käitumismustri murda. A. Burkevics kannab liitkaristust mitme erineva kuriteo eest. Eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab süüdlase ettearvamatule käitumisele ja suurele ohule panna tulevikus toime uusi kuritegusid. Ka kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused A. Burkevicsit iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  5. Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  6. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 45 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga riigi õigusabi tasu 49,20 eurot (sh käibemaks 8,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  7. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Burkevicsi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.