1-21-502/13

(21259000038)Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend kriminaalasi Sulev Pugovkini (isikukood 37505196510) süüditunnistamises karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. jaanuari 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaan Nurk, apellatsioon Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Jaan Nurga apellatsioon Viru Maakohtu
2. jaanuari 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
3. Viru Maakohtu
4. jaanuari 2021 otsusega tunnistati Sulev Pugovkin kokkuleppemenetluses KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati.
6. veebruaril 2021 esitas selle otsuse peale S. Pugovkini lepingulise kaitsjana apellatsiooni Jaan Nurk, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist, suulise istungi pidamist ja mõne tunnistaja üle kuulamist. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Jaan Nurga kaebus jääb läbi vaatamata, kuivõrd tal pole apellatsiooniõigust.
8. Kriminaalmeneltuse seadustiku (KrMS) § 318 lg 1 ls 1 kohaselt saab apellatsiooni esitada kohtumeneltuse pool. KrMS § 17 lg 1 kohaselt on kohtumenetluse pooled prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Sellest loetelust tuleb J. Nurga rollina kõne alla vaid kaitsja oma. J. Nurk nimetabki end apellatsioonis S. Pugovkini lepinguliseks kaitsjaks. Toimikus on ka
9. jaanuari 2021 volikiri, milles S. Pugovkin volitab J. Nurka end asjas nr 21259000038 kaitsma. Sellest hoolimata ei saa J. Nurka järgmistel põhjustel S. Pugovkini kaitsjaks pidada.
10. KrMS § 42 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluses kaitsja advokaat ja teised sama seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja) (punkt 1) või advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest (määratud kaitsja) (punkt 2).
11. J. Nurk ei kuulu Eesti Advokatuuri. Järelikult pole ta advokatuuriseaduse § 22 lg 1 kohaselt ka advokaat. Nagu äsja viidatud, saavad advokaadiks mitte olevad isikud olla kriminaalmenetluses kaitsjaks ainult menetleja loal. Praeguses apellatsioonimenetluses on menetleja Tartu Ringkonnakohus, kes ei anna J. Nurgale KrMS § 42 lg 1 p-s 1 nimetatud luba osaleda kriminaalmenetluses S. Pugovkini kaitsjana.
12. J. Nurga kaitsjana menetlusse lubamisest tuleb keelduda eeskätt seetõttu, et tal on kehtiv karistus õigusteenuse osutamise käigus toime pandud tahtliku kuriteo eest. Nimelt tunnistati J. Nurk kriminaalasjas nr 1-17-9179 Viru Maakohtu
13. jaanuari 2019 otsusega süüdi KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi arstitõendi võltsimises ja selle võltsdokumendi kohtule esitamises. See kohtuotsus on jõustunud. Ehkki praeguseks on selle otsusega J. Nurgale määratud katseaeg lõppenud ja J. Nurk on ära kandnud ka talle KarS § 49 alusel lisakaristusena kohaldatud üheaastase juristina töötamise keelu, ei võimalda kuriteo asjaolud teda ka praegu kaitsjana kohtumenetlusse lubada. J. Nurga kaitsjana menetlusse lubamine enne talle mõistetud kriminaalkaristuse andmete karistusregistrist kustutamist õõnestaks õigusemõistmise autoriteeti ja usaldusväärsust. Kohtupraktikas on korduvalt varemgi leitud, et kehtiv kriminaalkaristus välistab isiku osalemise kaitsjana kriminaalmenetluses (vt nt Viru Maakohtu
14. juuli 2012 määrus asjas nr 1-12-5174, Tartu Ringkonnakohtu
15. septembri 2018 määrus asjas nr 1-17-8124 või Tartu Ringkonnakohtu
16. septembri 2019 määrus asjas nr 1-15-4000). Eriti ilmne on see olukorras, kus isikut on karistatud sellise kuriteo eest, mis seondub õigusemõistmise või õigusteenuse osutamisega.
17. Teiseks olgu viidatud sellelegi, et J. Nurga esitatud kaebus tekitab kahtlusi selle osas, kas kaebajal ikkagi on kaitsjaks olemiseks piisavalt teadmisi ja oskusi. Kõigepealt olgu märgitud, et S. Pugovkin tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses on edasikaebeõigus äärmiselt piiratud: vt KrMS § 318 lg
18. Viimati viidatud säte ei võimalda apellatsioonis tugineda tõendite väärale hindamisele. J. Nurk aga oma kaebuses suuresti just seda teeb: kaebaja viitab küll ka sellele, et prokurör avaldas S. Pugovkinile liigset survet, ent valdavalt siiski käsitleb väiteid, mille kohaselt S. Pugovkin tegu toime ei pannud. Ka on kummastav see, et apellatsiooni viimastel lehekülgedel ei räägita mitte S. Pugovkini kriminaalasjast, vaid tuuakse välja mingeid väiteid, mis näivad puudutavat võltsimisega seonduvat J. Nurga enda kriminaalasja. Käesolevas punktis välja toodud tähelepanekud on siiski sekundaarsed: eeskätt on oluline J. Nurga kriminaalkaristus.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab Tartu Ringkonnakohus J. Nurga apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 2