← Eesti

2-21-3001/4

Obsah (12)§ 33§ 14§ 1§ 31§ 15§ 127§ 35§ 36§ 43§ 44§ 85§ 87

Tsiviilasi nr 2-21-3001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18.03.2021, Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-300

§ 33lg 1-3).

Teade avaldada kuue kuu jooksul.

  1. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude jaotus Jätta avaldaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. 1 Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Gxxxx Nxxx esitas 25.02.2021 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt võttis võlgnik esimese laenu 2017.a, kui elas koos lapse isaga. Laen oli pere heaks. Lapse isa maksis seda seni, kuni nad olid koos ning pärast lahkuminekut maksis seda võlgnik edasi. Võlgnik töötas 5 aastat ühes ettevõttes, kus tema palk oli hea. Pärast lahkuminekut võttis ta laenu auto ostmiseks. Enne kevadet 2020.a käis võlgnik töövestlusel, millel oli potentsiaali ja hea palk. Seoses Covid-19 pandeemiaga katkes võlgniku palkamine ja ettevõte hakkas töötajaid koondnama. Võlgnik oli töötu 9 kuud. Võlgnik sai töökohale, kus makstakse miinimumpalka, kuid suure tõenäosusega ootab teda koondamine. Võlgniku sissetulekuteks on palk 550,38 eurot, peretoetus 60 eurot ja lapse elatis hetkel teadmata suuruses (nõue kohtus). Võlgnikul on kohustusi vähemalt 7700 eurot. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused
  2. Kohus leiab, et puuduvad

§ 14lg-s 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused.

Avaldus tuleb seega menetlusse võtta. 2. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, leiab, et võlgnik Gxxxx Nxxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 7700 eurot, samas kui vara kohustuste täielikuks täitmiseks ilmselt puudub. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Gxxxx Nxxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on

§ 15lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata.

Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

§ 31lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus.

Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 08.04.2021 kell 11.00 Viljandi kohtumajas ning määrab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andud selleks oma nõusoleku. Kohus selgitab, et haldur peab esitama esimesel üldkoosolekul ülevaate võlgniku varalisest olukorrast (

§ 127

).

§ 31lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. 2

§ 33

lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (

§ 35

lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (

§ 35

lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 36

lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (

§ 43

lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (

§ 44

lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (

§ 85

) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (

§ 87

). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.