KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. jaanuaril 2021, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5760 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Heli Eilonen Kriminaalhooldusamet

§ 76

lg-st 7, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks. Pöörata täitmisele Toomas Kaldrele Tartu Maakohtu 27.08.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5760 mõistetud kandmata vangistuse osas, s.o 2 kuud ja 21 päeva vangistust. Toomas Kaldre karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus viieteistkümne

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Lisaks tunnistati Toomas Kaldre süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Toomas Kaldre kinnipidamise aeg, s.o 5 päeva karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 12.09.2019.a. 2. Tartu Maakohtu 18.03.2020.a määrusega vabastati Toomas Kaldre temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kohus määras

§ 76

lg 4 ja 5 alusel Toomas Kaldrele katseajaks 6 kuud.

§ 76

lg 5 alusel allutati Toomas Kaldre käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustati teda järgima

§ 75lgs 1 sätestatud nõudeid ja kohustusi.

Lisakohustustena määrati Toomas Kaldrele

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 ja 7 alusel kohustuse mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul pärast määruse jõustumist, alluda alkoholivastasele sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“, teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, v.a pereliikmed.

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 02.07.2020.a kohtule erakorralise ettekande Toomas Kaldrele mõistetud ja kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks. Erakorralise ettekande kohaselt ei elanud Toomas Kaldre kohtu poolt määratud alalises elukohas ning rikkus alkoholikeeldu 24.06.2020 ja 25.06.2020 kuupäevadel. 30.09.2020 Tartu Maakohtu määrusega määras kohus Toomas Kaldrele lisakohustuse alluda alkoholismivastasele ravile ja kohustuse lasta endale A-kliinikus teha alkoholivastane blokaadsüst. Lisaks pikendati isiku katseaega 4 kuu võrra, s.o kuni 03.02.
2. Määrus jõustus 16.10.
4. 09.12.2020 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik kohtule järjekordse erakorralise ettekande Toomas Kaldrele karistuse täitmisele pööramiseks. Ettekande esitamise põhjuseks alkoholikeelu rikkumine ja alkoholi tarvitavate isikutega suhtlemine.
5. 04.01.2021 edastas Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik kohtule täiendavalt infot uue rikkumise kohta. Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt tuvastati Toomas Kaldrel 02.01.2021 alkoholijoove 1,93 mg/l kohta. Kohtuistungil avaldatud seisukohad
6. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande juurde ning taotles pöörata karistus täitmisele. Ettekande esitamise põhjuseks oli joobe tuvastamine novembris
7. Detsembris tuli veel kolm rikkumist – Toomas Kaldre tunnistas, et oli elanud juba kaks nädalat uues elukohas, aga ei avaldanud enda elukohta. 17.
8. toimunud registreerimisel telefoni teel soovis ametnik infot, kus Toomas Kaldre asub, et saata teised ametnikud kontrollima, ta ei avaldanud oma asukohta. Kriminaalhooldusametnik on teda korduvalt saatnud psühhiaatriakliinikusse vastuvõtule, kuid nõu ta kuulda ei võta. Käitub oma hetke emotsioonide põhjal. Ka eelmisel ettekandel oli etteheide, et isik ei elanud määratud elukohas. Oma kohustustest ta kinni ei pea. Ei näe motivatsiooni, et tahaks tegeleda alkoholi tarvitamisest loobumisega.
9. Toomas Kaldre avaldas kohtuistungil, et sai XXX. Kuna läks XXX, tuttav tuli sinna, läks närvi ja oli afektiseisundis. Talle kutsuti politsei ja puhus selle joobe välja. Ta võttis 3 suurt lonksu pooleliitrisest pudelist, see oli novembris.
10. jaanuari juhtumi osas märkis ta, et XXX hakkas provotseerima, et miks Toomas seal elab ja suutis nii närvi ajada, et Toomas murdus ja hakkas jälle jooma. Käis „Kainem ja tervem Eesti“, läheb uuesti 2 kohtuistungi järgsel päeval. Lisaks võttis psühholoogi, võib esitada kohtule kohtumise andmed. Alkoholikeelu rikkumist
11. jaanuaril ja
12. novembril tunnistab. Põhjusteks perekondlikud probleemid ja XXX. Elukoht oli XXX, aga päeva pealt visati ta välja ja tal polnud kuhugi minna. XXX ütles, et ta läheks XXX juurde. Ta ei teadnud, et peab päeva pealt teavitama. Kahetseb oma rikkumisi. Kohtu seisukoht 8.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.

1. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et Toomas Kaldre tunnistas 17.11.2020 registreerimisel, et oli 09.11.2020 alkoholi tarvitanud. Hooldusalune isik kirjutas seletuskirja. 01.12.2020 PPA vastuskirjast nähtub, et Toomas Kaldre oli 09.11.2020 olnud joobes ning peale politsei lahkumist jätkas sõbraga alkoholi tarvitamist. Seega rikkus isik erakorralise ettekande kohaselt kahte kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega. Ka registreerimiste käigus on isik kriminaalhooldusametniku väitel tunnistanud, et ta on viibinud alkoholi tarvitavate isikute seltskonnas. Erakorralises ettekandes toodud 17.11.2020 seletuskirja kokkuvõtte kohaselt märkis Toomas Kaldre, et ta viibis 09.11.2020 kodus, avanes välisuks ja talle tungiti kallale. Kallaletungijaks oli XXX tuttav, mistõttu ta läks endast nii välja, et võttis XXX pudeli ja tarvitas kolm suurt lonksu. XXX kutsus politsei, et asja lahendada. Ta pandi puhuma ja joove oli 1,1 promilli. Kohtuistungil Toomas Kaldre rikkumisi tunnistas, novembris 2020 tarvitas alkoholi koos XXX ning päeva pealt pidi oma elukohast lahkuma, ei olnud kuhugi minna ja läks XXX juurde. Ei teadnud, et pidi ametnikku sellest teavitama.
2. Nähtuvalt erakorralise ettekande kirjeldusest esitas Toomas Kaldre 21.10.2020 tõendi, mille kohaselt ta käis 05.10.2020 A-kliinikus XXX tegemas. Kriminaalhooldusametniku seisukoha kohaselt ei ole alkoholivastane XXX andnud oodatud tulemust, sest Toomas Kaldre on jätkanud alkoholi tarvitamist. 02.12.2020 helistas hooldusalune ja teavitas kriminaalhooldusametnikku, et ta on haigestunud ning on suunatud koroonatestile 05.12.2020 märkis Toomas Kaldre muu hulgas, et on 1,5-2 nädalat elanud sõbra juures. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on tegemist rikkumisega, kuna ta pole avaldanud elukoha vahetamiseks avaldust. Ta ei avaldanud oma elukohta/viibimiskohta, mis on kohustuse kontrollile mitte allumine. Seega on isik pikema aja jooksul jätnud kriminaalhooldusametnikule oma viibimiskoha kohta teavitamata ning ei ole teavitanud elukoha vahetusest. Selliselt ei ole kriminaalhooldusametnikel võimalik teha isikule kodukülastust ning kontrollida alkoholi tarvitamist.
3. Lisaks on kriminaalhooldusametnik edastanud 04.01.2021 enne kohtuistungit kohtule informatsiooni uue rikkumise kohta – indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on PPA tuvastanud Toomas Kaldrel 02.01.2021 alkoholijoobe, indikaatorvahendi näiduks oli 1,93 mg/l. Politsei- ja Piirivalveameti 04.01.2021 kirja kohaselt viibis Toomas Kaldre ühe XXX korteris, tuvastatud joove 1,93 mg/l kohta. Toomas Kaldre tunnistas kohtuistungil, et tarvitas 02.01.2021 alkoholi. 3
4. Politsei- ja Piirivalveameti 01.12.2020 vastuskirjast kriminaalhooldusametnikule nähtub, et 01.11.2020 registreeriti juhtum, mille kohaselt on Toomas Kaldre viibinud enda sõnul sõbra R. XXX korteris, kus tarbiti ühiselt alkoholi. Isikute vahel tekkis tüli ja R. lõi Toomast vastu nina, kiirabi toimetas Toomas Kaldre ninavigastusega EMO-sse. 09.11.2020 registreeriti juhtum kl 20.23, mille kohaselt joobes Toomas Kaldre ähvardab XXX peksa anda ja ei lähe korterist välja. Toomas jätkas koos sõbra J. poolelijäänud viinavõtmist.
5. Seega on erakorralisest ettekandest, PPA vastuskirjast, joobeseisundi tuvastamise protokollist ja Toomas Kaldre ütlustest tulenevalt üheselt tuvastatav, et Toomas Kaldre on rikkunud mitmel korral alkoholi tarvitamise keeldu, on viibinud ühes seltskonnas alkoholi tarvitavate isikutega ning on rikkunud kohustust teavitada elukoha muudatusest. Ka esimese erakorralise ettekande esitamise põhjusteks olid kohtu poolt määratud elukohas mitte elamine ning alkoholi tarvitamine, seega pole tegemist esmakordsete juhuslike rikkumistega. Kohtu hinnangul on alkoholi jätkuv tarvitamine oluline rikkumine, kuivõrd see on Toomas Kaldre puhul ohuteguriks ning võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.
6. Kuigi Toomas Kaldre on saanud XXX 05.10.2020 kuupäeval, ei ole see teda suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda. Tema rikkumised on korduvad ja süstemaatilist laadi. Lisaks ei ole võimalik kriminaalhooldust efektiivselt läbi viia, kui isik keeldub kriminaalhooldusametnikule oma viibimiskohast ja muutunud elukohast teavitama. Seetõttu leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine selle ärakandmata osas on ainuvõimalik ja põhjendatud järelm. Toomas Kaldre ei ole suutnud hoolimata talle antud võimalusest näidata, et ta suudab täita kriminaalhoolduse nõudeid ning hoiduda alkoholi tarvitamisest. Seetõttu peab kohus vajalikuks karistuse täitmisele pööramise.
7. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pöörab Toomas Kaldrele Tartu Maakohtu 27.08.2019.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osas, s.o 2 kuud ja 21 päeva vangistust, täitmisele. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4