Virko Marinitšev tunnistati süüdi
Virko Marinitšev tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ja
järgi ning teda karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja Virko Marinitševi liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
aprill 2019, 12.-
juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 5 päeva vangistust võrra ja Virko Marinitševi kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
augustist 2019 karistusaja hulka ja Virko Marinitševi karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka
Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. Virko Marinitšev kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Esialgu läheks ta elama koju xxxx, aga pärast elektroonilise valve lõppemist on tal plaanis minna xxxx, kuna seal on töökoht ja xxxx jääb ka sinna rohkem xxxx kanti. Selles töökohas ta varem töötanud ei ole. Ta on töötanud samal erialal, aga teises firmas. Sõbrad, kes halba mõju võivad avaldada, jäävad xxxx. Vanglas olles suhtleb ta kõige rohkem telefoni teel emaga, õe I. M. ja sõbranna G. T.. I. M. elab eraldi, tal on oma pere. Kasuisaga on vesteldud 18.06.2020 kodukülastusel käies, on räägitud konflikti põhjustest ja on lahendatud omavahelised probleemid. Ülejäänud isikutega peres saab ta normaalselt läbi. Vanglas läbitud programmid on talle kasuks tulnud. Ta oskab hinnata alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme. Tulevikus tahab ta alkoholi tarvitamisest loobuda. Algatatud kriminaalmenetluses on kohaldatud lepitusmenetlust, kuna mõlemad osapooled on tunnistanud omapoolset süüd, tegemist oli pikemaajalise provokatsiooniga ja kummalgi osapoolel omavahelisi pretensioone rohkem ei ole. Ta on saanud vangistuses ka preemiat, vangla poolt televiisori kambrisse, käekella ja kodukülastuse. Kodukülastus oli 18.06.2020, televiisor on hetkelgi kambris. Käekella sai ta ka eelmise aasta kevadel. See oli hea käitumise eest. Kaitsja esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks täidetud. Materiaalsete eelduste osas möönab kaitsja, et kinnipeetaval on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Samas ei ole süüdimõistetu suhtes pärast 1. augusti 2020 (s.o viimase distsiplinaarsüüteo toimepanemise aeg) uusi distsiplinaarmenetlusi algatatud ehk viimasest rikkumisest on möödunud üle kuue kuu, mille vältel ei ole süüdimõistetu vangla korda rikkunud. Märkimist väärib ka see, et sõltumata distsiplinaarkaristustest asub vangla kinnipeetava iseloomustuses seisukohale, et süüdimõistetul vanglas käitumisega probleeme ei esine ning hea käitumise eest on ta välja teeninud preemiaid. Süüdimõistetu on taasühiskonnastavate tegevuste läbimiseks motiveeritud ning tunnistab muutuste vajalikkust. Kinnipeetava iseloomuse järgi on süüdimõistetul pooleliolev kriminaalasi. Seejuures ei pidanud vangla vajalikuks esitada selle kohta täiendavaid andmeid või muul viisil kriminaalmenetlust ja selle mõju vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabanemisele käsitleda. Määratud kaitsjale teadaolevalt lõpetab Viru Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 2031 lg 1 alusel leppimise tõttu. Tähelepanuväärne on ka see, et varem on süüdimõistetu saanud vanglalt kolm preemiat hea käitumise eest: käekell, televiisor kambrisse ja kodukülastus. Vastavalt vangla esitatud materjalides toodule on süüdimõistetu oma individuaalse täitmiskava täitnud (vestlused, sotsiaalprogramm Viha juhtimine ja selle jätkutegevused, töötamine, põhiharidus, tugiisikuteenus), välja arvatud vabanemiseelse nõustamise, sotsiaalprogrammi Õige hetk ja isikut tõendava dokumendi vormistamise osas. Vabanemiseelset nõustamist osutatakse ning teadaolevalt ka isikut tõendavad dokumendid väljastab süüdimõistetule selleks pädev haldusorgan siis, kui isik vanglast vabaneb. Sotsiaalprogrammi Õige hetk on võimalik läbida ka vabanemisel elukohajärgses kriminaalhooldusasutuses. Mõistagi on süüdimõistetul 6 võimalus jätkata põhihariduse omandamist ka vangistusest vabanemise korral. Veelgi enam, süüdimõistetu väljendas vangla andmete kohaselt soovi astuda xxxx põhikooli lõpetamise eesmärgil. Süüdimõistetul on vabanemise korral olemas kindel elukoht oma pere juures (ema, kasuisa, vanaema, vend). Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Süüdimõistetu ei soovi endiste õigustrikkuva elustiiliga sõpradega suhelda ning on väljendanud valmisolekut enda allutamiseks
Vanglas alustas süüdimõistetu õppimist xxxx, ta on motiveeritud õppima ja õpib kohusetundlikult. Pärast vabanemist astub ta xxxx hariduse omandamise eesmärgil. Vangla andmeil on isik motiveeritud põhiharidust omandama. Süüdimõistetul on suur töökogemus ning töö leidmisega probleemi tekkima ei pea. Veelgi enam, talle on garanteeritud kindel töökoht kalatööstuses AS-is A. Süüdimõistetu ei ole kunagi narkootikume tarvitanud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete osas puudub igasugune risk. Alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Vangla kinnitusel mõistab süüdlane alkoholi tarvitamise kahjulikkust ja on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Vangistuses on süüdimõistetu osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Süüdimõistetu on valmis läbima
Samas, kui kohus peab vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikuks, on süüdimõistetu valmis enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist ja/või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus ning esitama kindlaks määratud tähtajaks kriminaalhooldusametnikule uuringu/vereanalüüside tulemused. Süüdimõistetu vabadusejärgsed (elu)tingimused ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise tagajärjed toetavad pigem süüdimõistetu vabastamist kui tema edasist kinnipidamist. Olemas on nii kindel elukoht, head ja kindlad väljavaated töötamiseks, perekondlikud sidemed, töökogemus ning kindel töökoht, mida süüdimõistetu väärtustab. Süüdimõistetul on läbi mõeldud ja realistlikud plaanid ning eesmärgid. Isik on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises. Süüdimõistetule etteheidetud kuriteod ei ole toime pandud jõhkral, küünilisel või muul sellisel viisil, mis vääriks suuremat hukkamõistu. Samuti on süüdimõistetu puhtsüdamlikult kahetsenud, mida peetakse
Uue kuriteo toimepanemise ohtu võimaldavad vähendada mitmed vangla pakutavad kitsendused, nt alkoholi tarvitamise keeld (
lg 2 p 2) ja töökoha otsimine või end arvele võtmine Eesti Töötukassas (
Süüdimõistetu nõustub elektroonilise valve kohaldamisega ning annab nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Uue kuriteo toimepanemise ohu vähendamise ja ühiskonna kindlustamise eesmärgil võiks vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastamise korral kohaldada süüdimõistetu suhtes ka
Nimelt võiks süüdimõistetut kohustada läbima sotsiaalprogramme (nt sotsiaalprogrammi Õige hetk) ja keelata süüdimõistetul viibida kohtu määratud paikades ja suhelda kohtu määratud isikutega (nt kriminaaltaustaga isikud). Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et süüdimõistetu Virko Marinitšev tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ühes allutamisega katseajale, käitumiskontrollile, lisakohustuste täitmisele ja elektroonilisele valvele. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Virko Marinitševi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Virko Marinitševi ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes 7 käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Virko Marinitšev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Virko Marinitšev kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui poole talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud
lg 1 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 3 kehtivat kriminaalkaristust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele on täitmata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üks esmaseid eeldusi, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuse kandmise jooksul, kuna kinnipeetaval on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval tasumata nõudeid summas 8365,81 eurot, mida ta enda sõnul on motiveeritud tasuma. Samas enne vangistust oli isikul olemas pidev sissetulek (enda sõnul umbes 1200-1300 eurot kuus), kuid rahaliste nõuete likvideerimisest ta sellest hoolimata huvitatud ei olnud. Seetõttu on kaheldav, kas isik miinimumpalga eest tööle asudes suudab nõuete tasumisega tegeleda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Karistuse kandmisele eelnevalt kuulusid kinnipeetava suhtlusringkonda enamasti mitteõiguskuulekad sõbrad ning nendega suhtlemise jätkamine, arvestades asjaolu, et isik on kergesti mõjutatav, võib soodustada uue kuriteo toimepanemist. Kinnipeetav küll enda sõnul ei soovi jätkata vanade sõpradega suhtlemist, kuid kui isik asub vabanemisel elama oma endisesse elukohta Antslas, siis ei ole välistatud, et ta võib uuesti sattuda oma kuritegeliku eluviisiga sõprade mõju alla. Iseloomustuse kohaselt kriminaalhooldusel olles oli isiku suhtumine enda toimepandud kuritegudesse ükskõikne, isik rikkus pidevalt kontrollnõudeid, registreerimiskohustust ja üldkasuliku töö tegemise nõudeid. Üldkasuliku töö sooritamise ajal oli isik pidevalt politsei huviorbiidis ja pani korduvalt toime rikkumisi, sh kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on motiveeritud korrektselt täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine ning 01.09.2020 alustanud õppimist xxxx. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht ja garanteeritud töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates põhjendatud Virko Marinitševi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaadi abi Dmitri Koroljov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 179,64 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. 8 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.