1-19-19/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-19 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Margus Veske tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Margus Veske (isikukood 37710255237) kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja Margus Veske kaitsja vandeadvokaat Mirjam Frey määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Lion Law vandeadvokaat Mirjam Frey poolt Margus Veskele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 27 (kakskümmend seitse) eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Margus Veske kanda.
9. Margus Veskel tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Viru Maakohus karistas Margus Vesket 03.01.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-19 KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel 1 arvestas kohus eelvangistusaja 3 päeva karistusaja hulka. Margus Veske poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis kohus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga, kohustades teda katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 19.01.
12. 1.
13. Viru Maakohus pikendas 28.03.
14. a määrusega Margus Veske katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 03.04.2021, kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust ja lahkus Eesti Vabariigist ilma kriminaalhooldaja sellekohase loata. Kohtumäärus jõustus 18.04.
15. 1.
16. Viru Maakohus jättis 07.06.
17. a määrusega rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotluse Margus Veskele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Kohus määras Margus Veskele KarS § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustuse läbida alkoholismivastane ravi tähtajaga 31.07.
18. Kohtumäärus jõustus 04.07.
19. 1.
20. Viru Maakohus pööras 27.01.
21. a määrusega täitmisele Margus Veskele Viru Maakohtu 03.01.
22. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 07.03.
24. Viru Vangla esitas 31.12.2020 Viru Maakohtule materjalid Margus Veske enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
25. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Margus Veske tingimisi enne tähtaega vabastamist.
26. Viru Maakohus jättis 19.01.
27. a määrusega Margus Veske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
28. Maakohus tuvastas, et Margus Veske suhtes on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused. Samas asus maakohus seisukohale, et Margus Veske ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Margus Vesket on korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei olnud juhuslik. Varasemad karistused ei ole temale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. 3.
29. Maakohus luges positiivseks asjaolu, et Margus Veske töötab vanglas majandustöödel koristajana ja on läbinud vestluse vägivaldsest, impulsiivsest ja hoolimatust käitumisest ning probleemide lahendamisest. Samuti on positiivne see, et Margus Veske ei tarvita narkootikume. Margus Veskel on toetavad lähedased, ema on valmis poega igati toetama. Maakohtu hinnangul on Margus Veske seadusekuulekas käitumine vangistuse jooksul oluliseks tingimuseks, kuid mitte otsustavaks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. 3.
30. Margus Veskel puudub vabanemisjärgselt kindel elukoht, kuivõrd isiku poolt avaldatud elukoha-aadressil ei ole teostatud kriminaalhooldaja kontrolli. Samuti puuduvad materjalide hulgas korteriomaniku ja seal elavate isikute nõusolekud. Lisaks puudub kinnipeetaval vabanedes kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ning suurendab uute kuritegude toimepanemise riski ja seda olukorras, kus isik on varasemalt pannud toime varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku konkurentsivõime tööturul on samuti problemaatiline, kuna eriala tal ei ole ja haridus on vähene (8 klassi). Majanduslikku toimetulekut mõjutavad ka tasumata võlad, mis vangla andmetel on 5382 eurot ja nende tasumise huvi kohta info puudub. 2 3.
31. Maakohus leidis, et kuna Margus Vesket on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on tema tutvusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid. Suhetest tulenev risk jääb püsima, kuivõrd ta soovib elama asuda samasse piirkonda. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, mida ta tunnistab ka ise. Samuti tunnistab, et võib kaotada alkoholi tarvitades enesevalitsuse. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetav küll mõistab, millised tagajärjed on olnud tema alkoholi tarvitamisel, kuid tema senine elukäik on näidanud, et tal on vabaduses kalduvus hakata jälle alkoholi kuritarvitama. Alkoholi tarvitamise keeldu rikkus ta ka kriminaalhooldusel. 3.
32. Kinnipeetav on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, registreerimiskohustust jne, mille järel karistus pöörati täitmisele. Lisaks väärib märkimist, et isik ei ilmunud ersakorralise ettekande läbivaatamise kohtuistungile ning tema suhtes tuli kohaldada sundtoomist. Kui süüdimõistetu ei suutnud varasemalt kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda nüüd. Maakohus ei pidanud põhjendatuks Margus Vesket enne tähtaega vangistusest vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle 8 kuu, isikul on võimalik kinnistada positiivseid hoiakuid ja kainet eluviisi, läbida sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Määruskaebus
33. Viru Maakohtu 19.01.
34. a määruse peale esitas määruskaebuse Margus Veske kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning vabastada Margus Veske ennetähtaegselt vangistusest. 4.
35. Kaitsja leidis, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on roll järgmistel asjaoludel. Margus Veskel on üks kehtiv kriminaalkaristus, ta on viibinud vanglas kaks korda, distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab vanglas ning on läbinud erinevaid vestlusi ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tal on olemas elukoht (sh sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks), sotsiaalsed sidemed ema ja vennaga ning soovib vabanemisel tööle asuda. Margus Veske on aru saanud alkoholiga seotud riskidest, soovib tulevikus alkoholi vähem tarvitada. Samuti on ta aru saanud, mis läks eelmise kriminaalhooldusega valesti. Vangla iseloomustus on pigem positiivne. 4.
36. Margus Veske kinnitas kohtuistungil, et ennetähtaegse vabastamise korral kohustub ta täitma kõiki kohustusi, mis kohus temale määrab. Kaitsja ei nõustunud maakohtuga selles, et isikule karistuse määramisel nagu ei eeldataks, et isikul oleks õigus ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ennetähtaegse vabastamise eesmärk ongi anda isikule võimalus ennast tõestada ning suurendada võimalusi rehabilitatsiooniks ja ühiskonda taassulandumiseks. Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud valele järeldusele.
37. Tartu Ringkonnakohtu 09.02.
38. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 16.02.
39. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. 5.
40. Kaitsja esitas 09.02.2021 Tartu Ringkonnakohtule riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise taotluse. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
41. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Margus Veske vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises. 3
42. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 lausest 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega. KarS § 76 lg 5 lause 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile, sellel ajal peab süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu
43. mai
44. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7).
45. Kinnipeetava iseloomustuse andmetel puudus selle koostamise hetkel Margus Veskel kindel elukoht, kuivõrd kriminaalhooldaja poolt tehti kodukülastus aadressil, kus kinnipeetava vend koos elukaaslase ja nende lapsega isiku vabanemise hetkel enam ei ela. Maakohtus toimunud istungil ütles Margus Veske, et saab asuda elama oma venna juurde aadressil XXX . Elukoha olemasolule viitas ka kaitsja esitatud määruskaebuses. Süüdimõistetu ega kaitsja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Margus Veskel on vabanemisel ka tegelikult võimalus asuda elama venna juurde. Selle kohta puuduvad kirjalikud nõusolekud, millest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et praegusel hetkel on täidetud oluline eeldus Margus Veske tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
46. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui Margus Veskel oleks vabanemisel olemas kindel elukoht, ei oleks tema vabastamine põhjendatud ja seda järgmistel põhjustel.
47. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
48. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-1217 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
49. Ringkonnakohtu hinnangul on kahtlemata positiivne see, et Margus Veskel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuse kestel on ta suutnud täita reegleid nõuetekohaselt. Küll aga ei saa ainuüksi sellest järeldada, et ta on võimeline ka vabaduses järgima karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi korrektselt. On ilmne, et range järelevalvetingimustes on oluliselt lihtsam järgida korda ja alluda kehtestatud reeglitele. Asjaolule, et Margus Veske ei ole suuteline vabaduses karistuse kandmisega kaasnevaid kohustusi täitma, viitab varasem kriminaalhoolduse kulg. Nimelt mõistis kohus praegu kantava karistuse Margus Veskele esialgu tingimisi. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas süüdimõistetu suhtes kolm erakorralist ettekannet, millest kahele esimesele reageeris kohus katseaja pikendamise ja lisakohustusena alkoholismivastase ravi määramisega ning alles kolmandal korral pööras karistuse täitmisele. Katseajal rikkus Margus Veske korduvalt registreerimiskohustust, lahkus välisriiki ilma kriminaalhooldaja loata, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ning ei pöördunud alkoholismivastasele ravile määratud tähtajaks. Kuivõrd süüdimõistetu ei suutnud vabaduses järgida isegi kõige lihtsamaid reegleid, on põhjendatud alus arvata, et käitumiskontrolli nõuete järgimine ei oleks ka seekord prioriteediks.
50. Margus Veske puhul tuleb arvestada ka sellega, et tal on kalduvus liigtarvitada alkoholi. Ka kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Arvestades seda, et kinnipeetava iseloomustuse järgi leiab süüdimõistetu ise, et alkoholi tarvitades võib ta kaotada enesevalitsuse ja käituda agressiivselt, on oluline just alkoholi kuritarvitamisest tuleneva uute kuritegude toimepanemise ohu maandamine. Kriminaalhoolduse ajal oli Margus Veske huvi selle vastu vähene, kuivõrd ta ei pöördunud õigeaegselt ravile. Kuigi põhjenduseks tõi süüdimõistetu raha puudumise, nähtub materjalidest, et Margus Veske lahkus ise olemasolevast töökohast. See aga näitab, et 4 ta ei suhtunud tõsiselt alkoholiprobleemi ja ei teinud endast kõike, et seda lahendada. Ainuüksi Margus Veske soovist tarvitada tulevikus alkoholi vähem, ei piisa. Tema puhul oleks alkoholi tarvitamisest täielik loobumine see, mis annaks aluse arvata, et uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal. Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast ja iseloomustusest on näha, et Margus Veskega alustati 04.12.2020 individuaalselt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Selle läbimise kohta kohtul andmed puuduvad. Omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine on äärmiselt oluline, et Margus Veske ei jätkaks vabanemisel alkoholi tarvitamist.
51. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Margus Veske puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tagajärjeks võivad olla uued isikuvastased kuriteod. Lähedaste olemasolu ei taganud varasemalt tema õiguskuulekust. Vastupidi, kuriteod pani ta toime elukaaslase suhtes. Ka käitumiskontrolli nõuete, katseaja ja lisakohustuste kohaldamine ei muutnud Margus Veske käitumist. Ainuüksi lubadusest, et seekord hakkab Margus Veske täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi korrektselt ning soovist tarvitada vähem alkoholi, ei piisa, et maandada isikust tulenevaid riske. Seetõttu oleks praegu ennatlik süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada. Oluliseks takistuseks on ka kindla elukoha puudumine.
52. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
53. jaanuari
54. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
55. Kaitsja esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest taotleb tasu summas 27 eurot. 15.
56. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu määrust, esitatud määruskaebust ja toimingutele kulunud aega, on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele, s.o summas 27 eurot. 15.
57. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 27 eurot hüvitada süüdimõistetul. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 5 Tiit Lõhmus