Obsah (8)

§ 2§ 3401§ 371§ 663§ 657§ 363§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2021.a, Tal

§ 2

kohaselt tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis juhtinud maa- ja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele

§ 3401

lg 1 alusel tähtaeg ebaselguse kõrvaldamiseks ning vajadusel jätta hagi menetlusse võtmata. 6.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel.

1. Kohus märkis, et hageja on esitanud Harju Maakohtule kaks hagiavaldust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-20-13675, mis vastab eelnimetatud alustel käesolevale tsiviilasjale (2-20-18741). Kuivõrd kohtu menetluses on juba samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel tsiviilasi nr 2-2013675, keeldus kohus YY hagi pankrotihaldur Maire Arm vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks käesolevas tsiviilasjas menetlusse võtmisest. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätkata esitatud hagiavalduse menetlemist.
3. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei ole kohtumäärus põhjendatud ja määruse tegemisel on kohus rikkunud menetlusõigust. Ekslik on maakohtu seisukoht, et antud juhul on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Ei ole õige, et tsiviilasjas nr 2-2018471 soovib hageja veel kord vaidlustada 19.augusti 2020.a ülesütlemisavaldust. Hagiavalduses on selgelt toodud hageja nõue - tuvastada 20.novembri 2020.a eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus. Sellest lähtuvalt ei ole alust lugeda, et 2 2-20-18741 18.detsembri 2020.a hagiavaldusega soovib hageja uuesti vaidlustada 19.augusti 2020.a ülesütlemisavaldust. Seda, et tegemist on teise ülesütlemisega, on selgitatud hagiavalduse p-s
4. Hagejal on õigus teise ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks kohtus (VÕS § 326) ja kohtul ei ole alust keelduda menetlusse võtmast hagi, millega soovib üürnikust hageja vaidlustada 20.novembril 2020.a tehtud ülesütlemisavaldust.
5. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, leides, et määruskaebus on põhjendamatu.
6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 12. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ekslikult keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. 14.

§ 371

lg 1 p 5 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Väljendi "sama nõue samal alusel" all mõeldakse

§ 371

lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.detsembri 2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-9016, p 10). 15.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt on hagi esemeks hageja selgelt väljendatud nõue.

§ 363lg 1 p 2 tulenevalt on hagi aluseks selles esitatud faktilised asjaolud.

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on käesolevas asjas kostja vastu esitatud hagi esemeks eluruumi üürilepingu 20.novembri 2020.a erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamine (tlk 1 ja 1 pöördel), kuid tsiviilasjas nr 2-20-13675 menetleb kohus kostja vastu esitatud hagi, mille esemeks on eluruumi üürilepingu 19.augusti 2020.a korralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõue (tlk 1 pöördel, 11). Hageja esile toodud asjaolude kohaselt on tema õiguskaitsevajaduse ja kohtusse pöördumised tinginud asjaolud, et kostja on korraliselt ja seejärel erakorraliselt üles öelnud tema ja QQ vahel 02.oktoobril 2015.a sõlmitud eluruumi üürilepingu.
2. Eeltoodust järeldub üheselt mõistetavalt, et kuigi poolte isikud on samad ja osaliselt kattuvad ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, ei ole hageja esitanud kahte samasugust haginõuet. Seega ei ole ka tegemist

§ 371

lg p-s 5 sätestatud olukorraga, kus kohtu menetluses on asi samade poolte vahel sama esemega samal alusel, nagu maakohus ekslikult leidis.

1. Põhimõtet, et hagi tuleb menetleda, kui see ei ole täielikult hõlmatud teise menetluses oleva tsiviilasjaga, on rõhutanud ka Riigikohus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. aprilli 2011.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 41). 3 2-20-18741
3. Eeltoodust tuleneval tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Kuivõrd ringkonnakohus ei tee lõpplahendit, jäävad menetluskulud

§ 173

lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 21. Tulenevalt

§ 696

lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta tühistati. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 4