lg 2 p 7, 9 järgi ning mõistetud karistuseks 4 kuud vangistust;
lg 2 p 7, 9 järgi ning mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning mõisteti Vadim Ivanovile lõplikuks karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele ei pööratud, kui Vadim Ivanov 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 16 ja § 75 lg 2 p 21, 7, 8, 9 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kontrollnõuete ja lisakohustuse korduva rikkumise tõttu pöörati Viru Maakohtu 26.07.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vadim Ivanov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Vadim Ivanovi vabanemisjärgset elukohta, milleks onxxxxxxxxxxxxxx asuv korter. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja korteris elav naisterahvas on andnud vastava nõusoleku. Seega esinevad formaalsed alused Vadim Ivanovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Vadim Ivanovi vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Tema varasem elukäik, käitumine praeguse karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused, aga ka tema isik ja suhtumine annavad alust uskuda, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Vadim Ivanov on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja viibib mitmendat korda ka vangistuses. Tema kuriteod on valdavalt olnud ette planeeritud, sooviga saada majanduslikku kasu. Praegust karistust kannab ta röövimise ja varguse eest. Kuritegude toimepanemise jätkamine ka pärast mitmeid reaalseid vangistusi näitab, et vangistus kui karistusliik ei ole Vadim Ivanovi puhul soovitud eesmärki saavutanud. Samuti ei ole isikut piisavalt mõjutanud kriminaalhooldus, sest käesolevat karistust võimaldati tal esialgu kanda tingimisi, kuid kontrollnõuete ja kohustuste rikkumise tõttu pöörati karistus täitmisele. Sellegipoolest ei saa üksnes Vadim Ivanovi varasema elukäigu ja korduvate vangistuste põhjal järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla oma eesmärki täitnud. Lähtudes vangla koostatud iseloomustusest ja Vadim Ivanovi antud selgitustest kohtuistungil, tuleb leida, et ka praegune vangistus ei ole soovitud tulemust saavutanud. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, milles Vadim Ivanov ise erilist probleemi ei näe. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida isegi range järelevalve tingimustes, tuleks õiguskuulekalt toime vabaduses. Ka individuaalse täitmiskava täitmine on Vadim Ivanovil problemaatiline. Ta on täitnud „Viha ja kriitika“ töövihiku, kuid lohakalt ja pealiskaudselt ning on osalenud majandustöödel, aga on tööst ka keeldunud. Kinnipeetav on õppinud ka riigikeelt. Eeltoodut kogumis hinnates ei saa pidada täidetuks ennetähtaegse vabastamise üht peamist sisulist eeldust – korrektset käitumist karistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Vabanemise korral on Vadim Ivanovil olemas kindel elukoht, kuid tal puudub töökoht. Lähedastest toetavad teda ema ja elukaaslane. Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on rahuldavad, ei erine need oluliselt varasemast ega ole seega ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Vadim Ivanovil on olnud ema toetus ja paarisuhted ka varasemalt, kuid see ei ole hoidnud teda õiguskuulekal teel. Lisaks nähtub vangla esitatud materjalidest, et Vadim Ivanovi tutvusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud ja kuna tema puhul on kuritegude toimepanemist muuhulgas soodustanud grupi mõju, tõstab ka see asjaolu uute kuritegude toimepanemise riski. Hinnates ennetähtaegse vabastamise võimalikkust, tuleb olulise aspektina arvestada ka Vadim Ivanovi isikut ja suhtumist. Korduvad seaduserikkumised viitavad väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele, millele vangla iseloomustusest nähtuvalt lisanduvad puudulik probleemilahendusoskus ja vähene empaatiavõime. Vadim Ivanov ei ole motiveeritud oma hoiakute muutmisega tegelema, mida näitab kohusetundetu suhtumine tegevustesse, mida vangla kuriteoriskide maandamiseks pakub. Ennetähtaegse vabastamise arutamiseks peetud kohtuistungil selgitas Vadim Ivanov, et ta on vangistusse sattunud eelkõige pahatahtliku 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.