Obsah (9)

§ 444§ 231§ 657§ 651§ 613§ 436§ 654§ 363§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja numbe

§ 444lg 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on maksed elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks tasutud (Krt

S § 40). Kostja ei nõustu hageja väitega, et tal on tasumata arved nr X, X, X ja X. Kostja tõendab väidet oma konto väljavõttega (tl 37), mille järgi on kostja

1. aprillil 2018 maksnud korteriühistule 234,95 eurot selgitusega: „Arved X, X, X, X, X, X, X, X, X, X põhisummad (miinus mittetarbitud vesi) pluss ülessejäänud summa 0,49 eurot“. Kohtu hinnangul on kostja põhjendus, et ta märkis selgitustesse ekslikult arve nr X asemele arve nr X, veenev ja see asjaolu pidi arusaadav olema ka hagejale, sest arvet nr X ei ole kostjale toimikus sisalduvate tõendite hulgas esitatud. Hageja on seisukohal, et
2. aprillil 2018 kostjale makstud 234,95 eurot läks
3. aastal tasumata jäetud arvete katteks ja kostja on sellest teadlik. Tõendina esitas hageja kirja, milles ta selgitab kostjale, et
4. aprillil 2018 tasutu läks kostja varasema võla katteks. Kostja on arvete selgitusse märkinud, milliste kohustuste täitmiseks on raha hagejale üle antud. Seega ei olnud hagejal õigust määrata, et kostja tasutu läheb mingite muude kohustuste katteks (VÕS § 88 lg 1). Hageja ei ole ka tõenditena välja toonud
5. aasta arveid, mida kostja peaks tasuma. Samuti ei ole hageja välja toonud muid õiguslikku tähendust omavaid põhjendusi, miks oleks hageja pidanud kostja
6. aprilli 2018 maksest lugema tasutuks kostja varasema võla kui kostja oli makse tegemisel määranud, millised kohustused ta täidab. Samuti ei nõua hageja kohtus ühegi varasema võla tasumist. Seega tuleb arved nr X, X, X ja X lugeda kostja
7. aprillil 2018 teostatud maksega tasutuks. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjale esitatud arve nr X on osaliselt tasumata. Kostja sõnul sai ta hagejalt arve nr X, mille kohaselt tuli tal hagejale tasuda 104,61 eurot (tl 103). Hageja sõnul on raamatupidamise arve nr X kohaselt kostjal vaja tasuda 106,11 eurot. Hageja selgitas istungil, et erinevus tuleneb prügiveo erinevast summast (tl 103). Hageja sõnul on prügiarvestus muutunud, kuna kostja esitas vanu andmeid. Kostja tõi istungil välja, et ta elab Tallinnas ja palus esitada ühe inimese arve, millest hageja keeldus ja pani arvele kaks inimest. Põhikirja p 4.2.8.4 kohaselt tuleb ühistu liikmel prügiveo eest tasuda vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandis (alaliselt) elavate isikute kohta. Maakohtu arvates on nimetatud põhikorra punkt arusaamatu. Samuti ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud pärast korteriomanikule arve esitamist sama arve osas kommunaalkulu arvestamise alust hiljem muuta. Hageja selgitas arvete erinevust alles istungil ning ka siis ei teatanud ta põhjust, miks on prügiarvestusse võetud kaks elanikku, kuigi kostja viibib enamasti Tallinnas. Eelnevast tulenevalt tuleb arve nr X lugeda kostjal tasutuks. Hageja nõudis kostjalt üldvee eest 3,79 eurot arvete nr X, X, X, X, X ja X alusel (üldvee kulurida). Kostja on seisukohal, et tal puudub üldvee kulu osas hageja ees võlg. Maakohus leidis, et hageja ei ole arvete nr X, X, X, X, X ja X üldvee kulurea arvestamise alust kohtule piisavalt arusaadavalt esitanud. Korteriühistu põhikirja punkt 4.2.8.3.1 sätestab, et üldvesi (sh veearvestite vahe) jagatakse vett tarbivate korteriomandite arvuga. Hageja on tõendina esitanud 3
8. a üldvee kululiigi kulude jaotuse ajaloo (tl 164). Vastava tõendi alusel ei ole üldvee kulu jagatud vett tarbivate korteriomandite arvuga, vaid kaootiliselt ja sellest ei selgu kuidagi üldvee kulu jaotamise põhimõtted. Maakohus nõustus kostjaga, et üldvee kulude arvestamise alused ei selgu kostjale esitatud arvetelt. Kohtule jääb arusaamatuks, kuidas on arvete nr X, X, X, X, X ja X alusel kostjale arvestatud koguseliselt üldvett sama palju kui on tal kulunud külma vett. Samuti ei muuda üldvee arvestust arusaadavaks asjaolu, et teised korteriühistu liikmed pole üldvee arvestusele vastu vaielnud. Seetõttu luges kohus arved nr X, X, X, X, X ja X kostja poolt täielikult tasutuks. Hageja nõuab kostjalt maksmata arvete eest perioodil
9. jaanuar 2018 kuni
10. detsember 2019 tekkinud viiviseid summas 43,59 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X tuleb lugeda kostja poolt täielikult tasutuks. Seega tuleb ümber arvutada kostjale arvestatud viivised. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja on jätnud oma maksed õigeaegselt tasumata ning seetõttu tuleb kostjalt viivis välja mõista. Maakohus võttis arvesse, et arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X on kostja poolt tasutud, kuid tasumata on arvetel märgitud viivis kokku summas 29,30 eurot. Põhjendamata kuluread arvetel ei andnud kostjale õigust jätta arveid täies ulatuses õigeaegselt maksmata. Seetõttu mõistis maakohus kostjalt välja viivise 29,30 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Selle asemel, et kontrollida, kas kostja on oma põhikirjalisi kohustusi korteriomanikult oodatava hoolsusega ning täies ulatuses täitnud, asus maakohus hindama asjasse mittepuutuvaid asjaolusid. Arusaamatusi tekitab maakohtu seisukoht, et hageja ei ole arvete nr X, X, X, X, X ja X üldvee kulurea arvestamise alust kohtule ega ka kostjale piisavalt arusaadavalt esitanud. Hageja on seisukohal, et AÕS § 75 järgi tuleb korteriomanikel kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi. Maja üldvee maksumus on üks sellistest kuludest. Kostja vähendas menetluse käigus osaliselt oma võlgnevust. Hageja arvates on tegemist asjaolu omaksvõtuga

§ 231lg 2 alusel.

Maakohus oleks saanud lugeda tõendatuks asjaolu, et arved on esitatud kehtiva seaduse alusel, kooskõlas korteriühistu põhikirjaga ja üldkoosoleku otsustega ning igale korteriomanikule täitmiseks kohustuslikud. Hagile lisatud tõenditest nähtub, et kostja pole oma kohustusi igakuiselt täitnud ning esitatud nõue peaks olema põhjendatud. Kuna kostja märkis igal tasumisel selgitusse, milliseid arveid ta tasub, kuid ei märkinud konkreetselt summasid, siis pidi kostja arvestama ka asjaoluga, et hageja loeb esimesena täidetuks sissenõutavaks muutunud kohustuse. Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 88 lg-d 8 ja 9. 6. Kostja (vastustaja) palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tegemist on lihtmenetluse asjaga ning ringkonnakohtu poolt asja menetlemine ei ole põhjendatud. Kostjalt väljamõistetud menetluskulu suurus on ebamõistlikult suur. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Hageja vaidlustab maakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hagi põhinõude 106,33 euro ja viiviste 14,29 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas asja ekslikult hagimenetluses.
2. jaanuaril 2018 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatuste kohaselt tuleb lahendada mh korteriühistu võla nõuded korteriomaniku vastu hagita menetluses (

§ 613lg 1 p 1).

Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et kohaldada saab lihtmenetluse sätteid. Samas ei ole asja lahendamine hagimenetluses toonud kaasa selliseid menetluslikke rikkumisi, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Samuti ei ole maakohus rikkunud lahendi põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1).

9. Maakohus tuvastas, et kostja on arved nr X, X, X, X, X, X, X, X, X, X ja X tasunud (sh menetluse ajal) ning hageja nõue, mis tugineb nende arvete (mh osalisele) maksmata jätmisele on põhjendamatu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjenduste ja järeldustega ega pea vajalikuks neid korrata (

§ 654lg 6).

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kostja poolt menetluse ajal võlgnevuse tasumine tähendab, et kostja võttis omaks, et hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud.

1. Samuti tuvastas maakohus, et kostja on küll arved tasunud, kuid viivitusega, mistõttu oli põhjendatud hageja soov nõuda viivist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivised 29,30 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Samas ei ole hageja toonud esile selgeid arvestusi, kuidas ta on kostja tasutud summad arvestanud esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste katteks. Seda ei nähtu ka hageja poolt maakohtus esitatud arvutustabelitest (tl 116). Juhul, kui hageja soovinuks arvestada kostja tasutud summad esmalt viiviste katteks, peaks see selgelt hageja arvutustest nähtav olema. Hageja tabeli järgi on viiviseid ja põhivõlga arvestatud eraldi tulpades ning kostja tasutud summad on arvestatud tabeli järgi maha vaid põhivõlast. Hageja arvestuste tabeli ja viivisekalkulaatori raportite kohaselt on hageja märkinud esimese arve nr X viivituses oldud perioodiks 28 päeva, s.o kuni järgmise arve tasumise tähtajani. Samas on asjas tuvastatud, et kostja tasus arve
2. aprillil 2018 ning oli arve nr X tasumisega viivituses 75 päeva. Edasi on hageja liitnud varasema arve summa järgmise arve summaga ning arvutanud viivist saadud summalt. Samas ei nähtu arvestusest, et seejuures oleks arvestatud vahepealsete kostja tasutud summadega. Ringkonnakohus märgib, et

§ 363

lg 1 p- st 1 tulenev hagiavalduses selgelt väljendatud nõude esitamise kohustus hõlmab ka sissenõutavaks muutunud viivise selge arvestuskäigu esitamise kohustust. Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud omapoolset viivise arvestust, millele tuginedes saaks ringkonnakohus maakohtu arvestusele etteheiteid teha ja viivise ümber arvestada. Eeltoodule tuginedes ei ole hageja apellatsioonkaebust võimalik rahuldada ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 5 11. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu jääb muutmata maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Hageja ei ole eraldiseisvalt menetluskulude jaotust ega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist vaidlustanud. Kuivõrd kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamiseks, siis tuleb jätta maakohtu otsus selles osas muutmata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud hageja kanda (

§ 171lg 1).

Kuna kostjal apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole, jääb apellatsioonimenetluse menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks