KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14053 Tsiviilasi Novare I

) § 637 lg 2¹ alusel koosmõjus

§ 405lg-ga 1 keelduda.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 6. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

§ 405

lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 650 eurot ja

§ 367

järgi sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot ega põhinõue koos viivisega 4000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga

§ 405lg 1 tähenduses.

7. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

§ 637

lg 2¹ järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja täidetud on

§ 178

lg-s 2 sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (Riigikohtu

1. aprilli
2. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p-d 17 ja 18). Maakohus ei andnud vaidlustatud otsuses luba otsuse edasikaebamiseks ja tulenevalt

§ 177

lg-st 2 jättis maakohus menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks määramata.

1. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse, sealhulgas ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. 8.
2. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium, et maakohtule ei saa ette heita lihtmenetluses lahendatud asjas menetluskulude kindlaksmääramata jätmist

§ 1773

§ 444

lg 2 järgi võib kohus hagi lihtmenetluses menetledes piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 8.3. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab

§ 5

lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära. VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud. Hageja väite kohaselt nõuab ta kostjalt tagasi raha, mille ta maksis kostjale selleks, et kostja annaks selle edasi üürnikule (tagatisraha). Kostja tasaarvestas rahasumma oma maakleritasu nõudega hageja vastu (VÕS § 197 lg 1). Maakohus leidis, et kostjal oli õigus hagejalt saadud summa arvelt lugeda tasutuks osutatud maakleriteenuse eest väljastatud arve. 8.

1. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et maakohus ei ole arvestanud võimalusega, et maaklerilepingu käsundiandja sai olla üürnik. Samas on hageja ise hagiavalduses tuginenud järgnevale: „Hageja sõlmis kostja leitud üürnikuga, XX-ga 28.08.
2. a üürilepingu, mille alusel tasus XX hagejale tagatisraha 650 eurot.“ Hageja ei ole tõendanud, et maakler täitis üürnikult saadud käsundit. Hageja viidatud tõendid ei anna alust maakohtust erineva järelduse tegemiseks. Maakleritasu arve esitamine üürnikule ei vabasta hagejat maakleritasu maksmise kohustusest olukorras, kus kostja on vahendanud hagejale maakleriteenust. Maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping (VÕS § 664 lg 1). Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtu otsus on

§ 272

lg 1 järgi dokumentaalne tõend ning hinnates seda

§ 232

lg 1 järgi koos teiste tõenditega igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, ei tõenda see hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid. 9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta

§ 168lg 1 järgi hageja kanda.

Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Maakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

10. Kolleegium selgitab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral on apellandil õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

11. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust kostjale kätte (

§ 638

lg 4).

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12.

§ 638lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) 4