KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-6052 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri

§ 432

lg-t 3 alusel menetlusse kaasama nii psühholoogi kui kohtupsühhiaatriaeksperdi, kes oleksid pidanud hindama tema võimalikke psüühikahäireid. Varasemalt on M. Põldrel diagnoositud kerge vaimne alaareng. M. Põldre psühhiaatri vältel on võimalik, et tema psüühikahäired on jäänud n-ö vaegarengu või mõne teise „katusdiagnoosi“ varju. M. Põldre psühhiaatri hinnangul arvatakse, et tema käitumishäired tulenevad tema vaimsest alaarengust, mida ei peeta omaette haiguseks ja need on jäänud ravisekkumiseta. M. Põldre puhul on jäänud diagnoosimata bipolaarne häire, mis põhjustab temale pikki unetuse perioodi, mis on viinud alkoholi ja retseptivaba unerohu tarvitamiseni. M. Põldre psühhiaatri hinnangul ei ole tegemist alkoholisõltlasega ja sellekohaseid häireid on tema puhul ennatlikult diagnoositud. M. Põldre lühiajalised alkoholitarvitamised on seletatavad puudliku psüühikahäire raviga.

1. Maakohtu määrus on ennatlik, arvesse ei ole võetud M. Põldre kliinilist diagnoosi, tagatud ei ole kaitsja osavõtt kohtumenetlusest ja asjaolu, et M. Põldre on täitnud enamiku temale määratud kohustustest. Ettekande aluseks olevad kaks rikkumist ei ole piisavad, et pöörata M. Põldre tingimisi karistust täitmisele. 3 RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
2. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult M. Põldrele mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
4. detsembril
5. a toimunud kohtuistungil küsis maakohus M. Põldrelt, kas ta soovib kohtuistungile kaitsjat, millest M. Põldre keeldus (tl 150). Kaitsja kutsutakse kohtuistungile vaid süüdimõistetu taotluse alusl (

§ 432lg 3).

Maakohus kohtus M. Põldrega kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorraliste ettekannete tõttu kokku kolmel korral (

1. mail
2. a,
3. septembril
4. a ja
5. detsembril
6. a). Maakohtul ei tekkinud M. Põldret kohtuistungil kuulates kahtlust, et tema tervislik seisund ei võimalda tal toimuvast asjakohaselt aru saada. Ringkonnakohus tutvus samuti nimetatud istungiprotokollidega, millest nähtub, et M. Põldre vastab kohtu küsimustele arusaadavalt ja põhjalikult. Ühtlasi saab ta väga täpselt aru, mistõttu kriminaalhooldusametnik tema suhtes erakorralise ettekande koostas ja miks sellest tulenevalt on korraldatud kohtuistung, kus arutatakse tema võimalikku tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kaitsja on määruskaebusega koos esitanud psühhiaatri arvamuse, mille kriminaalkolleegium jätab tähelepanuta, kuna tegemist ei ole eksperdi (

§ 95

) poolt koostatud ekspertiisiaktiga (

§-d 105-107), vaid üksnes M. Põldre väidetava isikliku psühhiaatri subjektiivse arvamusega. Ülekordavalt, ringkonnakohtul ei tekkinud M. Põldre tervisliku seisundi osas kahtlust, et ta ei ole suuteline iseseisvalt enda õiguste eest seisma.

1. Kaitsja on sisuliselt määruskaebuses asetanud vastutuse kriminaalhooldusametnikule, leides, et hoopis ametnik ei ole täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi, missugune seisukoht on kriminaalkolleegiumi hinnangul äärmiselt ainetu ja asjakohatu. M. Põldre allutati Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega kriminaalhooldusele ja oli sellest tulenevalt kohustatud täitma kõiki temale kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid. Sellega M. Põldre aga hakkama saanud ei ole. Nagu öeldud, on M. Põldre suhtes esitatud tervelt neli erakorralist ettekannet. Enne ametniku poolt esimese erakorralise ettekande koostamist hoiatati M. Põldret kahel korral kirjalikult, kuna viimane rikkus keeldu tarvitada alkoholi ja toimetati sellest tingituna ühel korral lausa arestimajja kainenema. Seega, vastupidiselt määruskaebuses toodule leiab kriminaalkolleegium üheselt, et M. Põldre probleemid on suuresti tingitud tema alkoholi liigtarvitamisest. Ka viimasest ettekandest tuleneb, et M. Põldre joove fikseeriti politsei poolt ja ta viidi järjekordselt arestimajja kainenema, kuna M. Põldre oli agressiivselt meelestatud ja ei allunud politseiametnike korraldustele. M. Põldre agressiivsele käitumisele on kohtutoimikus teisigi viiteid.
4. juulil
5. a ähvardas M. Põldre alkoholijoobes olles oma naise venda (Lõuna Prefektuuri
6. juuli
7. a vastus päringule, tl 110).
8. novembril
9. a osales M. Põldres joobes peaga kakluses (Lõuna Prefektuuri
10. novembri
11. a vastus päringule, tl 146). Seega võib M. Põldre alkoholijoobes olles ohustada nii ennast kui ka teisi.
12. M. Põldre rikkumistele on reageeritud erinevalt ja esmalt on üritatud tema rikkumistele reageerida leebemalt, kui karistuse täitmisele pööramise läbi. Tema katseaega on korduvalt pikendatud ja Tartu Maakohtu
13. septembri
14. a määrusega kohustati teda alluma Tartu Psühhiaatriakliinikus sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamiseks statsionaarsele ravile, kuna M. Põldre tarvitas jätkuvalt alkoholi. Ravikohustuse täitmisega M. Põldre hakkama aga ei saanud, kuna tema motivatsioon ravile allumises oli kesine ja ta arvati lõpuks statsionaarse ravi järjekorrast välja. M. Põldre on justkui seisukohal, et tal on igati õigus alkoholi, hoolimata sellekohasest keelust, tarvitada, põhjendades seda ärevuse ja depressiooniga. M. Põldrel puudub suure tõenäosusega sisemine tahe ka tegelikkuses enda riskikäitumisega tegeleda ja alkoholist lõplikult loobuda, mis kinnitab veelkord, et tema karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. M. Põldrele on antud korduvalt kohtu poolt võimalusi viia oma 4 käitumine kooskõlla kriminaalhooldusalaste nõuetega, kuid tulutult. Ka ei ole M. Põldre osanud ise ära kasutada kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat tuge ja abi. Ja siinkohal on ainetu süüdistada selles kriminaalhooldusametnikku.
15. Sellest tulenevalt ei ole M. Põldre karistamine tingimisi vangistusega täitnud oma eesmärki, kuna M. Põldre ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. M. Põldre vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata.
16. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes

§ 390ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 10.

detsembri 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk /allkiri/ Ingeri Tamm 5