Obsah (8)

§ 657§ 652§ 654§ 232§ 190§ 173§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 11.11.2020, Tallinn Kohtuasja

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. 40.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 41. Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele hulgaliselt materjale QQ kujutisega foto meedias avaldamise ja Facebookis jagamise kohta ning meedias avaldatud artiklite väljavõtteid, tõendamaks, et Q on avaliku elu tegelane. Hageja taotleb nende uute tõenditena vastuvõtmist. Hageja põhjendab sellise taotluse apellatsioonimenetluses esitamist järgmiselt: Maakohus on käsitlenud QQ kui avalikkusele tuntud isikut, kellest avalikkus on teada saanud läbi kohtuotsuses viidatud allikate. Arvestades asjaolu, et maakohus on seda teemat käsitlenud, esitab hageja selle asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Kuna seda temaatikat ei ole varem käsitletud kui kohtuotsuses, siis esitab hageja oma tõendid käesolevas menetlusetapis. 42.

§ 652

lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (

§ 652lg 4).

Kostja vaidleb uute tõendite vastuvõtmisele vastu. 9 2-18-751 Kolleegium jätab apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid asja materjali juurde võtmata. Täidetud ei ole

§ 652

lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus, et asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. 43. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohtu on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning tõendeid kooskõlas

§ 232lg-tega 1 ja 2 hinnanud.

Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

1. Hageja on hagiavalduses vaidlustanud kaks eristatavat faktiväidet: 1) Hageja valmistatud maal kujutab QQ ja 2) Hageja on Q kujutavat maali levitanud ilma Q vanemate nõusolekuta. Maakohus käsitles põhjendatult neid mõlemaid.
2. Hageja valmistatud maal kujutab QQ kes on maalil selgelt äratuntav. Maal on ilmselgelt tehtud QQ foto järgi ( I kd, lk 80 ja 97). Ka Andmekaitse Inspektsioon on 29.01.2018 vastuses märkinud, et QQ on maalil äratuntav ja tegemist on isikuandmetega ( I kd, lk 98 ja pöördel). AKI vastus Q ema pöördumisele on kirjalik tõend, millele maakohus on õigesti tuginenud. Hageja on ka ise oma blogi postituses tunnistanud, et tegemist on Q-ga (I kd, lk 107). Ebaõige on hageja seisukoht, et blogis ei ole avaldatud, kes on maalil kujutatud. Q maal ei ole kasutatav käibefraasina. Hageja poolt menetluses esitatud paljasõnalised väited, et maal ei ole tehtud Q järgi ning Q foto ja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on juhuslik, ei tõenda vastupidist ning on vastuolus nii asjas esitatud tõendite kui ka hageja enda väidetega.
3. Hageja on Q kujutavat maali levitanud ilma Q vanemate nõusolekuta. Kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et QQ vanemad ei ole andnud alaealise Q isikuandmete töötlemiseks nõusolekut (I kd, lk 99-103). Q vanemad pöördusid ka Andmekaitse Inspektsiooni poole kaebusega, mille järgi kasutab hageja Q fotost tehtud maali omakasu eesmärgil ning Q vanemate nõusolekuta ( I kd, lk 98). Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
4. Lisaks eeltoodud väidetele vaidlustab hageja hinnangut „kunstnik paneb tuima“. Maakohus leidis õigesti, et see on väärtushinnang. Kostja on selgitanud ja esitanud tõendeid selle kohta, miks hageja tegevust vähi seljatanud QQ kujutisega maali kasutamisel võib nimetada „tuima panemiseks“. QQ-l avastati haruldane haigus, mille ravi haigekassa ei rahastanud. SA Z", Eesti vähihaigete laste vanemate liidu ja "B" abil koguti annetusi Q raviks. Q vanemad nõustusid avalikkusele oma lapse lugu rääkima ainult vähihaiguse seljatamiseks ning teiste vähihaigete aitamiseks. Teistel isikutel, kes lähtuvad omakasust, ei ole Q vanemad kunagi lubanud oma tütre kujutist kasutada. Hageja on ignoreerinud Q vanemate palveid Q kujutisega maali erinevatest sotsiaalmeediavõrgustikest eemaldada. Hageja kasutab Q kujutist isikliku kasu teenimiseks. Hageja on valmistanud Q kujutisega maali ja avaldanud selle oma Facebooki leheküljel, jaganud erinevatel Facebooki lehekülgedel, Instagramis ja blogis, pakkunud maali 10 2-18-751 müügiks, kasutanud maali eesmärgil, et koguda endale annetusi ja tulu, kasutanud enda raamatu reklaamiseks ning loosimise läbiviimisel ( I kd, lk 104-109, 11-115, 132).
5. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades saab sõnapaari „tuima panema“ tõlgendada hageja poolt Q huvide ja tema vanemate seisukohtade eiramise tähenduses. Kostja ei ole sellise hinnangu andmisel teotanud hageja au, vaid hinnangu on põhjustanud hageja enda tegevus. Arvestades hageja käitumist vähihaige lapse kujutise ärakasutamisel ja seda vanemate vastuseisust hoolimata, on ringkonnakohtu hinnangul sellise väljendi kasutamine põhjendatud ja seda ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1046 lg 1 alusel.
6. Ebaõiged on hageja väiteid selle kohta, et ta püüdis Q maali müüa ja enda kasuks teenima panna alles pärast kostja tehtud postitust. Hagi lisaks olevast kostja postitusest nähtub, et hageja palub Q maali abil omale annetusi teha juba varem ( I kd, lk 8). Ka üleskutse Q kujutist jagada ja 500 eurot võita, samuti reklaami oma raamatule, tegi hageja varem (07.12.2017), see on enne kostja vaidlusalust postitust (( I kd, lk 132).
7. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata väidete ümberlükkamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude isikuõiguste rikkumisest tulenevalt, kuivõrd vaidlustatud faktiväidet vastavad tõele ja vaidlustatud väärtushinnang ei ole õigusvastane.
8. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ka autoriõiguste rikkumisest tulenevalt. Maali kujutise vaidlusalusel viisil sotsiaalmeediakontol jagamine ei ole autoriõiguste rikkumine tulenevalt hageja enda antud vastavast loast sotsiaalmeedia kasutustingimuste kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja postitas kõigepealt 30.10.2017 avalikult oma Facebooki seinale foto QQ kujutisega maalist nimega „W“ ( I kd, lk 8 ja 190191). Sama postituse osas tegi omakorda postituse kostja (I kd, lk 7). Seda, et kostja nägi algset hageja 30.10.2017 positutust s.o see oli kostja jaoks avalik, tõendab ka kostja poolt hageja postituse alla kirjutatud kommentaar palvega lõpetada vähihaiguse seljatanud väikse tüdruku kujutise ärakasutamine (I kd, lk 133). Seega ei vasta tõele hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta nagu ei oleks kostja jaoks hageja Q maali kujutav postitus kunagi olnud avalik. Kostjal oli sellele ligipääs nagu ka kõigile teistel ja seega oli kostjal õigus Facebooki kaustajatingimuste alusel kasutada seda informatsiooni ja seostada seda hagejaga.
9. Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja postituse teksti eemaldamise nõude, kuivõrd see ei sisalda hageja kohta ebakohaseid või ebaõigeid väited.
10. Maakohus on kooskõlas RÕS § 17 lg-ga 1 analüüsinud, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks. Maakohus on ka õigesti leidnud, et antud juhul on hagejal riigi õigusabi hüvitamiskohustus juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (hageja) kahjuks. Selline selgitus on vastavuses seaduses sätestatuga.

§ 190

lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-10-55382, p 18). 54. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud uued väited, mille lubatavust pole hageja esile toonud ega põhjendanud, jätab ringkonnakohus

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

11 2-18-751 55. Ebaõige on hageja etteheide, et talle ei ole teada antud, et kohtunik Meeli Kauri asemel arutab tsiviilasja edasi kohtunik Kristiina Kruusel. Maakohus on seda teinud 01.11.2018 ekirjaga menetlusosaliste sh hageja esindajale ( I kd, lk 151). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 56.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.

57. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots 12