Obsah (5)

§ 121§ 64§ 3312§ 68§ 65

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 25. jaanuar 2021 1-19-10088 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 3312 järgi, üldmenetluse korras Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. novembri
2. a otsus Imre Reigo kaitsja advokaat Siim Mõistlik Süüdistatav Imre Reigo. Isikukood: 36803145225, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht XXX; ei tööta, töövõimetus 100%. 1 kehtiv kriminaalkaristus – karistatud 04.01.2019 Viru Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 ja § 74 lg 1 sätteid kohaldades tingimisi vangistusega 5 kuud 27 päeva katseajaga 1 aasta. VÕS § 1055 ja KrMS § 310¹ alusel kohaldati lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat. 9 kehtivat väärteokaristust. Kaitsja advokaat Siim Mõistlik Prokuratuur Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Marge Voogma Kirjalik menetlus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Kriminaalasja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu otsus Imre Reigo süüditunnistamises ja karistamises

§ 121

lg 2 p 2,3 ja

§ 3312järgi jätta sisuliselt muutmata.

2. Täiendada Viru Maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga: Imre Reigo mõista

§ 3312järgi esitatud süüdistuses õigeks episoodides, milles kannatanu I.M.

võttis telefoninumbrilt XXX Imre Reigoga ühendust telefoninumbrile XXXXX: 26.01, 28.01, 29.

1. kaks korda, 05.
2. kaks korda, 10.
3. kaks korda, 12.
4. neli korda, 15.
5. kaks korda, 19.
6. kaks korda, 28.
7. kaks korda, 12.
8. kaks korda, 15.03 ja 25.03.
10. Tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus mõistis Imre Reigolt välja menetluskuluna kaitsjatasu 1368 eurot vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt õigusabi osutamise eest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel.
11. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista Imre Reigolt välja maakohtu menetluses kantud kaitsjatasu 1231,20 eurot.
12. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
13. Maakohtu menetluses kantud kaitsjatasust 136,80 eurot jätta riigi kanda.
14. Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
15. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Vares ja Mõistlik Imre Reigole apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulu suuruseks 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot).
16. Eelmises punktis nimetatud menetluskulu jätta Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
17. Imre Reigo on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 04.01.2019 karistatud

§ 121lg 2 p 2 ja § 120 lg 1 järgi elukaaslase I.M.

u kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest tingimisi vangistusega, tungis 26.03.2019 kella 16.30 paiku XXX korteris kallale oma endisele elukaaslasele I.M. ule - lükkas naise oma kehaga vastu köögi uksepiita sellise jõuga, et põhjustas kannatanule füüsilist valu vasakul pool rindkeres ja sügaval hingamisel ning rindkerepõrutuse. Lähisuhtes olevale isikule füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamisega isikuna, kellel on kehtiv karistus lähedase isiku kehalise väärkohtlemise eest, pani Imre Reigo toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Imre Reigot selles, et tema on alates 22. jaanuarist 2019 kuni 26.03.2019 korduvalt rikkunud tema suhtes 04.01.2019 Viru Maakohtu poolt kriminaalasjas nr 1-19-53 kohtuotsusega (otsus jõustus 22.01.2019) kohaldatud lähenemiskeeldu. 2 Kohtuotsuse kohaselt oli Imre Reigol keelatud läheneda I.M. ule, I.M. u elukohale XXX ja töökohale Rakvere Haigla Lõuna põik 1, Rakvere lähemale kui 50 meetrit ning võtta I.M. uga ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Lähenemiskeeld kohaldati tähtajaga 3 aastat. Kohtuotsuse jõustumise järgselt on Imre Reigo rikkunud ajutist lähenemiskeeldu sellega, et viibis veebruaris 2019 ja ajavahemikus 20.03-26.03.2019 I.M. u elukohas XXX ning helistas ja saatis sõnumeid ajavahemikus 22.01.2019- 26.03.2019 tema kasutuses olevatelt telefoninumbritelt xxx ja xxxxx I.M. u telefoninumbrile XXX kokku vähemalt 162-l korral. Samuti põhjustas Imre Reigo ohu I.M. u tervisele, mõjutades I.M. ut 26.03.2019 kella 16.30 paiku lubama end naise elukohta, kus solvas naist ja kui naine nõudis tema lahkumist ja 26.03.2019 lähenemiskeelu rikkumine päädis I.M. u kehalise väärkohtlemisega, mistõttu oli naine sunnitud oma kodust lahkuma. Imre Reigo jätkuv, s.o ka pärast lähenemiskeelu kohaldamist jätkunud I.M. u alandamine, ähvardamine ja naise mõjutamine teda oma elukohta lubama, seal viibima ja naise nõudmisel mitte lahkuma on viinud I.M. u psühhiaatrilise abi vajaduseni. Kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise ja sellega teise isiku tervisele ohu põhjustamisega, pani Imre Reigo toime

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu
2. novembri
3. a otsusega mõisteti I. Reigo süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati 7 kuu pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 3312

järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja I.

Reigo karistuseks jäi 7 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 26.03.-28.03.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks jäi 6 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-53 mõistetud ära kandmata karistuse, s.o 5 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta ja 24 päeva vangistust, mida arvestatakse alates I. Reigo karistuse kandmisele asumisest. Viru Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-53 ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld jäeti kehtima selles kohtuotsuse määratud tingimustel ja ulatuses. Lahendati ka menetluskuludega seonduvad küsimused. 3. Maakohus tuvastas, et kannatanul on tuvastatud vigastus ehk rindkerepõrutus ning tuleb hinnata, kas jõuga tugevalt vastu uksepiita lükkamine põhjustas füüsilist valu rindkeres ja hingamisel. Maakohtul puudus alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine, samuti on fikseeritud kannatanu vigastused.

1. Maakohtul ei olnud alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses, kuna vahetult peale sündmuse toimumist on kannatanu korduvalt rääkinud ja kinnitanud, et I. Reigo takistas tal korterist lahkuda ja hetkel, kui ta ütles, et ei ole ukse ees ja kannatanu püüdis väljuda, lükkas süüdistatav ta oma keha jõuga vastu uksepiita. I. Reigo kommentaar oli, et käsi kannatanul ju liigub ja ei ole häda midagi. I. Reigo eitust teo toimepanemises tõlgendas kohus tema kaitsetaktikana. 3
2. Hinnates kohtuistungil kontrollitud tõendeid kogumis, leidis maakohus, et I. Reigo süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja süütegu on toime pandud otsese tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi.

6. Maakohus sedastas, et

§ 3312

sätestatud süüteo objektiivse koosseisu moodustab kriminaalmenetluses määratud lähenemiskeelu rikkumine. Täiendavalt peab rikkumine olema toime pandud korduvalt või sellega peab olema põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale.

1. Maakohus nõustus prokuröriga, et käesolevas kriminaalasjas on põhiliseks vaidlusaluseks teemaks see, et kas kannatanu nõusolek tema õiguste kaitseks kohaldatud lähenemiskeelu rikkumiseks on teo õigusvastasust välistav asjaolu korduva rikkumise korral ja kas oli olemas kannatanu nõusolek lähenemiskeelu eiramiseks.
2. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist

§ 3312järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine I.

Reigo tegevuses eelkõige häirekeskuse kõnesalvestise ja sideettevõtjalt saadud andmetega, aga ka kannatanu ütlustega ning politsei poolt koostatud erinevate tõenditega.

1. Maakohus märkis sedagi, et süüdimõistev kohtuotsus ei saa rajaneda vaid kohtueelsel uurimisel antud ja avaldatud ütlustele, vaid ka teistele tõenditele. Käesolevas kohtuasjas on sellised tõendid olemas ning need kattuvad kannatanu avaldatud ütlustega.
2. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist, et I. Reigo oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest konkreetsetest piirangutest. Seega rikkudes lähenemiskeeldu, käitus ta tahtlikult. Ei ole tõepärane ega eluliselt usutav, et I. Reigo ei saanud sellest aru, et tal on lähenemiskeeld. Tema suhtes on lähenemiskeeld kohaldatud kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Juba kokkuleppe läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel selgitab prokurör põhjalikult, millised saavad olema lähenemiskeelu tingimused. Järgnevalt selgitab seda ka kohus ning kriminaalhoolduses ka kriminaalhooldaja. Maakohus osutas siinkohal ka ekspertiisile, millest nähtuvalt teadis I. Reigo väga hästi, et kaks kuud tagasi määras kohus talle lähenemiskeelu.
3. Kohus nõustus prokuröriga selleski, et käesoleval juhul on täidetud ka alternatiivsena nõutav tingimus - kannatanu tundis ennast I. Reigo tegevuse tõttu oluliselt häirituna, samuti tundis ta hirmu, kuna I. Reigo väljaütlemistes oli nii ähvardusi kui ka solvanguid. I.M. teadis süüdistatava manipuleerimisoskusest ning tal oli alust karta oma tervise pärast. Viimase kohtuotsusega karistati I. Reigot sama kannatanu löömise eest füüsilise valu tekitamisega ja tapmisega ähvardamise eest 02.01.
4. Kusjuures I. Reigo ähvardas kannatanut noaga, lubades selle kannatanule pähe kinni lüüa. Maakohus osutas siinkohal ka asjaolule, et kannatanu on vajanud psühhiaatri abi. Asjaolu, et kannatanul on ka muid probleeme, ei välista, et I. Reigo tegevus on tema psüühilist seisundit kahjustanud. Seda on ta rääkinud ka psühhiaatrile.
5. Süüdistatav I. Reigo kaitsja tõi maakohtus esile asjaolu, et kannatanu aktsepteeris teatud olukordades süüdistatava temale lähenemist või võttis ise ühendust, mis on vastutust välistavaks asjaoluks. Selles osas osutas maakohus vastavale õiguskirjandusele ja kohtupraktikale, kus kannatanu nõusolekut on teatud juhtudel loetud õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanu ei ole andnud I. Reigole nõusolekut talle pidevalt läheneda ja temaga suhelda. I.M. teadis süüdistatava oskusest 4 manipuleerida ja isegi kui lugeda tõeseks, et kannatanu on mõnel korral lubanud I. Reigol kasutada tema korterit, siis pärast seda pidi süüdistatav panema võtme kokkulepitud kohta ja lahkuma ning kui kannatanu ei lubanud I. Reigol seal viibida ja palus lahkuda, siis viimane seda ei teinud.
6. Maakohus märkis, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Samas leidis kohus, et kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb I. Reigole esitatatud süüdistusest välja jätta.
7. Kannatanule korduvate helistamistega on I. Reigo ikkagi korduvalt rikkunud talle kehtestatud lähenemiskeeldu ning seda ei muuda olematuks või kehtetuks kannatanu poolsed ühenduse võtmised (kahe kuu jooksul 20 korda). Asjaolu, et kannatanu ostis mobiiltelefoni, mida I. Reigo kasutas, ei õigusta lähenemiskeelu rikkumist.
8. Kõnede analüüsist nähtub, et I. Reigo on abonentnumbrilt xxxxx ajavahemikus 05.07.03.2019 teinud 22 korral kokku kõnesid ja saatnud SMSe kannatanu abonentnumbrile XXX . Kannatanu sel ajavahemikul I. Reigo numbrile xxxxx pole helistanud ega sõnumeid saatnud. I. Reigo abonentnumbrilt xxx on ajavahemikul 04.01.-26.03.2019 kannatanu abonentnumbrile XXX tehtud kokku kõnesid ja SMS-e 173 korral. Kannatanupoolsed kõned ja SMSid I. Reigo numbrile xxx on tehtud 27 korral (kd II, tl 52-53).
9. Kuna lähenemiskeeld jõustus 22.01.2019, siis lähenemiskeelu korduva rikkumise arvestamiseks tuleb võtta andmed alates sellest kuupäevast. Kohus tuvastas, et sellest ajast on I. Reigo teinud I.M. ule kõnesid ja saatnud SMS-e 138 korral.
10. Lõpetuseks märkis maakohus, et tõenduslikku kaalu ei oma see, et kannatanu esitas vahepeal kohtule taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks. Kannatanu nimetatud taotluse läbivaatamisele kohtusse ei tulnud, mistõttu jäeti taotlus läbi vaatamata.
11. Kohus ei pidanud I. Reigo ütlusi usaldusväärseteks ja usutavateks. Kriminaalhooldaja poolt koostatud kohtueelsest ettekandest nähtub, et I. Reigo arvates on teda juba eelmisel korral alusetult süüdi tunnistatud. Kriminaalhooldus ning kontrollnõuded takistavad ja segavad tema elukorraldust. I. Reigo arvates on ametnik tema elu ära rikkunud. Sisulist tööd temaga teha ei ole võimalik. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole I. Reigo sobilik kriminaalhooldusele.
12. Kokkuvõtlikult, hinnates kohtus kontrollitud tõendeid kogumis, leidis maakohus, et I. Reigo süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. I. Reigo pani süüteo toime otsese tahtlusega ja on õigesti kvalifitseeritud

§ 3312järgi.

20. I. Reigole karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgmistest asjaoludest. I. Reigo teos karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole. Süüteod on toime pandud otsese tahtlusega. I. Reigol on üks kehtiv kriminaalkaristus. Maakohus hindas I. Reigo süü keskmiseks. Süüd suurendavaks luges maakohus asjaolu, et I. Reigo on varem karistatud tegude eest, mille ta pani toime sama kannatanu suhtes, olles ise katseajal. Seega pole süüdistatav eelmisest karistusest teinud vajalikke järeldusi. Maakohus pidas põhjendatuks karistada I. Reigot mõlema süüteo eest vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra. Kuna I. Reigo on süüteod toime pannud katseajal, kohaldas maakohus

§ 65

lg-t 2, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.01.2019 kohtuotsusega nr 1-19-53 mõistetud ära kandmata karistuse võrra. 5 04.01.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-53 ühes karistusega mõistetud lähenemiskeeld jäeti kehtima selles kohtuotsuses määratud tingimustel ja ulatuses. Apellatsioon

1. Apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega mõista I. Reigo talle esitatud süüdistuses õigeks. Rahuldada süüdistatava taotlus süüteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 282,70 eurot. Jätta menetluskulud täies ulatuses riigi kanda.
2. Vaidlustatud otsuse tegemisel on võetud aluseks kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, mille avaldamiseks ei olnud menetlusõiguslikud eeldused täidetud. Kaitsja arvates juba ütlustest andmisest keeldumise asjaolud annavad aluse kahelda kannatanu kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuses KrMS § 291 lg 3 punktis 1 tähenduses. Kaitsja arvates oli kannatanu eesmärgiks jääda süüdistavat süüstavate ütluste juurde. Kaitsja hinnangul ei ole kannatanu kohtueelselt antud ütluste avaldamisel täidetud ka KrMS § 291 lg 3 p-s 3 sätestatud eeldus. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 291 lg 3 ja § 339 lg 2 tähenduses ning nimetatud minetus on toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Samuti on eeltoodu käsitletav kohtuliku uurimise ühekülgsuse / puudulikkusena KrMS § 338 punkti 1 tähenduses.
3. Juhul, kui eeldada, et kannatanu kohtueelselt antud ütluste avaldamine oli õiguspärane, siis rajaneb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses nimetatud ütlustel, mida süüdistataval ega tema kaitsjal ei ole olnud võimalik ristküsitluse kaudu kontrollida.
4. Kehalise väärkohtlemise süüdistuses on kohus I. Reigo süüditunnistamisel viidanud kahele tõendile - kannatanu ütlustele ning patsiendikaardile nr R
5. Seega rajaneb I. Reigo süüditunnistamine sisuliselt kahel tõendil, milles üheks on kannatanu ütlused. Häirekeskuse helisalvestise puhul tuleb arvestada, et sisuliselt on tegemist kannatanu enda väidetega. Seega põhineb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses kannatanu ütlustel ning tõenditel, mis on fikseeritud kannatanu enda väidete pinnalt.
6. Lähenemiskeelu rikkumise süüdistuses on kohus I. Reigo süüdimõistmisel pidanud kannatanu ütluste kõrval kaalukaimaks häirekeskuse kõnesalvestist ja sideettevõtjalt saadud andmeid. Apellant nõustub kohtuga selles, et kannatanu enda nõusolek on lähenemiskeelu korduva rikkumise puhul õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Seejuures möönab ka kohus ise, et teatud episoodide osas ei saa välistada kannatanu nõusolekut lähenemiskeelu rikkumiseks ning möönab, et nimetatud episoodid tuleb süüdistusest välja arvata. Kannatanu nõusolekule viitab ka kannatanu poolt süüdistatavale telefoni soetamise leping. Kaitsja hinnangul ei tulene ei häirekeskuse kõnesalvestisest ega sideettevõtjalt saadud andmetest ega muudest tõenditest (v.a kannatanu enda ütlused), et millises ulatuses andis kannatanu I. Reigole nõusoleku talle helistamiseks ja lähenemiseks ning kas nõusolekuta lähenemiskeelu rikkumisi esines korduvalt, mis on

§ 3312

sätestatud kuriteokooseisu objektiivse külje esimese alternatiivi vältimatuks eelduseks. 26. Isegi kui eeldada, et kannatanu mingil hetkel andis nõusoleku lähenemiskeelu rikkumiseks ning teisel hetkel jällegi ei soovinud I. Reigo lähenemist, siis kas ta ka sellest süüdistatavale üldse mõista andis. 6 27.

§ 3312

teine süüteokooseisu objektiivse külje alternatiiv eeldab lähenemiskeelu rikkumisega kannatanu elule, tervisele või varale ohu põhjustamist. Ühestki tõendi ei nähtu, et süüdistatava lähenemiskeelu jõustumise järgne käitumine on põhjustanud ohu kannatanu psüühilisele seisundile või varale. Kaitsja hinnangul ei saa 26.03.2019 väidetavat kehalise väärkohtlemise süüdistuse episoodi võtta arvesse, kuivõrd see põhineb valdavalt kannatanu ütlustel. 28. Veel leiab apellant, et isegi kui eeldada

§ 121

lg 2 punktides 2-3 ja § 3312 sätestatud kuriteokoosseisude tõendatust, nähtub maakohtu otsusest osaline vastuolu resolutsiooni ning põhjendava osa vahel. Kohtuotsuse resolutsioonis on I. Reigo tunnistatud täies ulatuses süüdi talle esitatud süüdistuses (st. resolutsioonist ei nähtu, et süüdistus mingis osas või episoodis võiks olla põhjendamatu). Kohtuotsuse põhjendavas osas on aga märgitud, et „Kohus on seisukohal, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb Imre Reigole esitatatud süüdistusest välja jätta“ . Apellandi arvates peaks kohtuotsusest kui tervikust nähtuma selgesti, millises osas on kohus lugenud süüdistuse põhjendatuks ning millises mitte. Eeltoodust lähtuvalt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. Kannatanu avaldus

1. Kannatanu esitas Viru Ringkonnaprokuratuurile avalduse I. Reigo vastu esitatud süüdistuse tagasivõtmiseks. Samuti soovib ta, et tühistataks I. Reigo suhtes kohaldatud lähenemiskeeld. Kannatanu avaldus saadeti ka ringkonnakohtule. Prokuratuuri seisukohad kaitsja apellatsiooni ja kannatanu avalduse kohta
2. Prokuratuur palub jätta I. Reigo kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja otsuse muutmata.
3. Maakohus on hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis õigesti ja objektiivselt, kohtuotsust tehes ei ole ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ega rikutud kriminaalmenetlusõigust. Prokurör jääb I astme kohtumenetluses avaldatud seisukohtade juurde, kuid esitab vastuväited apellantsioonile.
4. Prokurör leiab, et kaitsja taotlused tuleb jätta rahuldamata. Arvestades lähisuhtevägivalla tegude tõenduslikku spetsiifikat, tulebki tihti lähtuda väga vähestest tõenditest ning üsna tihti keelduvad kannatanud kohtus ütluste andmisest aga ainuüksi see ei anna alust kahelda nende eeluurimisel antud ütluste usaldusväärsuses. Kohtul lasub kohustus analüüsida otsuse tegemisel põhjalikult kõiki isiku usaldusväärsust puudutavaid argumente, mida antud juhul on kohus ka teinud ning leidnud põhjendatult, et ei ole alust kahelda I.M. u kui isikulise tõendiallika usaldusväärsuses.
5. Prokuröri arvates ei saa lähenemiskeelu rikkumise korral kannatanu nõusolekut lugeda õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Sellist keeldu peab järgima ikkagi isik, kellele see on kehtestatud ja isegi kui kannatanu suhtlemist vahest aktsepteerib ja lubab või toimub juhuslik kohtumine, siis peab isik, kellele on lähenemiskeeldu kohaldatud, koheselt tegema kõik endast sõltuva rikkumise lõpetamiseks. 7
6. Mingit tõenduslikku kaalu ei oma see, et kannatanu on vahepeal esitanud kohtule taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna ei ole teada, kes sellise avalduse koostas ja mis asjaoludel ning kas kannatanu on sinna alla kirjutanud vabatahtlikult või kellegi survel.
7. Kriminaalasja tõenditest nähtuvalt tunneb kannatanu I. Reigo ees hirmu ja on vajanud psühhiaatri abi. Seda, et I. Reigo kannatanuga manipuleerib ning kannatanu teeb hirmust ja/või probleemide vältimiseks seda, mida I. Reigo käsib, kinnitab ka see, mis on toimunud Viru Maakohtu 04.01.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-53 kannatanu I.M. u eraelu või muude isikuõiguste kaitseks süüdistatava I. Reigo suhtes kohaldati lähenemiskeeluga seoses.
8. Alati kui käesolevas menetluses on kätte jõudnud oluline menetlusfaas (nt süüdimõistev kohtuotsus, kokkuleppe sõlmimine, ringkonnakohus asja arutamine), jõuab kohtusse järjekordne kannatanu avaldus lähenemiskeelu tühistamiseks. Kõigepealt esitas kannatanu I.M. 25.06.2020 taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks. Avalduses märkis I.M. vaid, et lähenemiskeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud, kuid ei täpsustanud avalduse sisu ega lisanud sellele tõendavaid dokumente. Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi, kuhu kannatanu kohale ei ilmunud. Kohus jättis 19.08.2020 määrusega I.M. u taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustus 05.09.2020 ning seda kannatanu ei vaidlustanud. Järgmine kord esitas I.M. 19.11.2020 Viru Maakohtule taotluse I. Reigole kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna ei näe lähenemiskeelul enam vajadust. 08.12.2020 toimunud kohtuistungil avaldas I.M. , et esitas taotluse lähenemiskeelu tühistamiseks, kuna otsest ohtu enam ei ole, neil ei ole I. Reigoga ühist elu. Lõpuks leidis I.M. aga ikkagi, et lähenemiskeeld võib jääda kehtima selliselt nagu see on. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna kannatanu nõustus istungil lähenemiskeelu kehtima jätmisega, tuleb I.M. u taotlus I. Reigole Viru Maakohtu 04.01.2019 otsusega kohaldatud lähenemiskeelu tühistamiseks jätta rahuldamata. Ka selle määruse peale kannatanu kaebust ei esitanud ja määrus jõustus 05.01.
9. Üsna ruttu peale eelmise kohtulahendi jõustumist, so 15.01.2021 on kannatanu kirjutanud uue avalduse, milles ta loobub süüdistusest ning soovib järjekordselt lähenemiskeelu tühistamist. See avaldus saabus 20.01.2021 postiga Tartu Ringkonnakohtusse kuigi kiri on adresseeritud prokurörile. Tekib küsimus, et juhul kui kannatanu tõesti ise soovib nii väga lähenemiskeelu tühistamist, siis miks ta selle juurde eelmisel korral kohtus ei jäänud ning miks ta ei ole ühtegi määrust vaidlustanud. Samuti ei ole ka tegelikult teada, kes avaldused koostas ja mis asjaoludel ning kas kannatanu on alla kirjutanud vabatahtlikult või kellegi survel. Sellist veendumust süvendab asjaolu, et kaks esimest avaldust ja viimase avalduse ümbrikul olev aadress on kirjutatud erinevate käekirjadega ning viimane avaldus vormistatud arvutiga. Kannatanu on avaldused allkirjastanud samuti teise kirjutusvahendiga kui see, millega on kirjutatud ülejäänud tekst. Sellised avaldused ainult süvendavad prokuröri hinnangul arvamust, et kannatanu kardab I. Reigot ja täidab tema käske. I. Reigo aga teeb kõik selleks, et vältida süüdimõistmist ja karistamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjaga ning alljärgnevalt esitab omapoolsed seisukohad apellatsioonis tõstatatud vaidlusküsimustele. 8
11. Apellant taotleb maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ning I. Reigo õigeksmõistmist. Põhiväide on see, et kohtuotsuse tegemisel on maakohus aluseks võtnud kannatanu I.M. u kohtueelsed ütlused. Apellandi arvates ei olnud kannatanu ütluste avaldamiseks vastavad menetluslikud eeldused täidetud.
12. I. Reigo on süüdi tunnistatud kahes kuriteos - kannatanu I.M. u kehalises väärkohtlemises

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ning kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduvas rikkumises ning sellega teise isiku tervisele ohu põhjustamises

§ 3312järgi.

Maakohus uuris kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid – nii kirjalikke kui ka isikulisi, milleks olid süüdistatava I. Reigo ja kannatanu I.M. u ütlused. Maakohtu istungil keeldus kannatanu isiklikel põhjustel ütluste andmisest ning prokuratuur taotles kannatanu kohtueelsete ütluste vastuvõtmist ning avaldamist KrMS § 291 lg 3 p 1-3 alusel. Kohus rahuldas prokuratuuri taotluse.

1. Kaitsja arvab, et kannatanu isik ei ole usaldusväärne, mistõttu tema ütluste vastuvõtmine ja nendega arvestamine ei ole õiguspärane. Kaitsja arvates on siinkohal oluline põhjus, miks kannatanu keeldus kohtus ütluste andmisest. Kannatanu selgitusest tuleneb selgesti see, et ta nimelt soovis, et kohus arvestaks tema kohtueelsete I. Reigot süüstavate ütlustega, ilma et neid saaks kohtus kontrollida. See annabki kaitsjale põhjuse arvata, et kannatanu ei ole usaldusväärne tõendiallikas. Samuti võeti sellega süüdistatavalt võimalus sisuliselt esitada vastuväiteid.
2. Ringkonnakohus kaitsjaga eeltoodud arvamuses ei nõustu ning leiab, et kannatanu kohtueelsete ütluste vastuvõtmise ja nende avaldamisega, samas siis ka kohtuotsuse tegemisel arvestamisega ei ole rikkunud maakohus menetlusõigust. Nagu sai öeldud, kasutas kannatanu maakohtus õigust ütlusi mitte anda. Kohtukolleegium kategooriliselt ei pea õigeks apellandi arvamust selle kohta, et kui kannatanu kohtus ei soovinud ütlusi anda, on ta juba seetõttu ebausaldusväärne tõendiallikas. Kui kannatanu kasutab oma seadusejärgset õigust mitte anda ütlusi endise elukaaslase vastu, siis ei tee sellise õiguse kasutamine temast koheselt ebausaldusväärset tõendiallikat. Sellise järelduse tegemiseks peab olema kaalukam põhjus. Pealegi on kaitsja vastav järeldus pelgalt oletuslik, mis kindlasti ei too endaga kaasa kannatanu ebausaldusväärseks tõendiallikaks nimetamist.
3. Kohtukolleegium ei nõustu sellegi väitega, et kohtus ütluste andmisest keeldumise tõttu, mis tõi kaasa tema kohtueelsete ütluste vastuvõtmise ja avaldamise, võeti süüdistatavalt sisuliselt võimalus esitada vastuväiteid (KrMS § 291 lg 3 p 3).
4. Siinkohal juhib kohtukolleegium tähelepanu asjaolule, et ka süüdistatav I. Reigo kasutas talle seaduse järgi antud õigust ütlusi kohtus mitte anda, mistõttu tema kohtueelsed ütlused avaldati KrMS § 294 lg 1 alusel. Samas said süüdistatav ja tema kaitsja avaldada vastuväiteid kannatanu ütlustele kohtuvaidlustes ning viimases sõnas.
5. Edasi arvab apellant, et kui eeldada, et kannatanu ütluste avaldamine oli õiguspärane, siis rajaneb I. Reigo süüditunnistamine valdavas ulatuses kannatanu ütlustel. Kehalise väärkohtlemise episoodis viitas maakohus kahele tõendile – kannatanu ütlustele ja patsiendikaardile. Kaitsja arvates ei piisa neist, et I. Reigo süüdi tunnistada.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole I. Reigot süüdi tunnistanud pelgalt kannatanu I.M. u kohtueelsete ütluste alusel. Maakohtu otsusest tuleneb selgelt, millised tõendid kohus I. Reigo süü tuvastamisel arvesse võttis. Nendeks olid süüdistatava ja kannatanu kohtueelsed 9 ütlused ning kirjalikud tõendid – nt patsiendikaart nr R380792, väljavõte menetluse infosüsteemist MIS, lähisuhtevägivalla infoleht (vt maakohtu otsuse lk 5jj).
7. Nimetatud tõendid kogumis võimaldasid kohtul järeldada, et I. Reigo pani süüdistuses toodud ajal ja kohas toime I.M. u kehalise väärkohtlemise – lükkas oma kehaga I.M. u vastu köögi uksepiita sellise jõuga, et põhjustas kannatanule füüsilist valu vasakul pool rindkeres ja rindkerepõrutuse. Maakohus märkis, et kannatanule valu ja rindkerepõrutuse tekitamine on kinnitust saanud lisaks kannatanu ütlustele (mida toetavad eelmises punktis nimetatud teised tõendid) ka patsiendikaardil märgituga. Patsiendikaardis on välja toodud, et kannatanu pöördus s.o 26.03.2019 kell 20:16 (st samal õhtul kui toimus sündmus) Rakvere Haigla EMOsse. Kannatanul tuvastati pindmine rindkerevigastus, rindkerekontusioon (tõendite toimik, lk 7-8). Siinkohal lisab ringkonnakohus, et Häirekeskuse kõnesalvestis koos Aweroci andmebaasi väljatrükiga kinnitab samuti kannatanu ütlusi. Nimetatud tõendi kohaselt helistas I.M. 26.03.2019 kell 17:01:08 häirekeskusesse. Kõnes palub ta politsei abi, kuna endisel elukaaslasel I. Reigol on tema suhtes lähenemiskeeld ning viibib kannatanu korteris tema tahte vastaselt. I.M. soovib I. Reigo lahkumist. Muuhulgas rääkis I.M. , et I. Reigo lükkas ta jõuga vastu uksepiita, käis läbi tugev raks ja valus oli hingata (tõendite toimik, lk 12-14).
8. Ka

§ 3312järgi I.

Reigo süüdimõistmine ei ole apellandi hinnangul põhjendatud ning ta tuleb selleski õigeks mõista. Esmalt apellant nõustub maakohtuga selles, et kannatanu enda nõusolek on lähenemiskeelu korduva rikkumise korral õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Seejuures möönis maakohus, et teatud episoodide puhul ei saa välistada kannatanu nõusolekut lähenemiskeelu rikkumiseks ning need episoodid tuleb süüdistusest välja jätta.

1. Mis puudutab maakohtu seisukohta, et osad episoodid tuleb süüdistusest välja jätta, siis selles osas esitab ringkonnakohus oma seisukoha hiljem allpool.
2. Ringkonnakohus nõutub maakohtuga selles, et I. Reigo süüdistus kohtulahendiga talle pandud lähenemiskeelu korduvas rikkumises on tõendatud. Siinkohal puudub vajadus korrata kõiki maakohtu seisukohti, küll aga tuleb märkida järgmist. Asjas puudub vaidlus selles, et 04.01.2019 kohtuotsusega, mis jõustus 22.01.2019, kohaldati I. Reigole KrMS § 3101 ja VÕS 1055 alusel lähenemiskeeldu 3-ks aastaks. Selle kohaselt oli tal keelatud läheneda I.M. ule, tema elukohale, töökohale lähemale kui 50 m ning võtta I.M. uga ühendust otse või sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.
3. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu arvates põhjendatult selle, et I. Reigo oli teadlik lähenemiskeelust ja sellega kaasnevatest piirangutest ning neid rikkudes käitus ta tahtlikult. Siinkohal on asjakohane kõigepealt korrata maakohtu otsuses märgitut, et 04.01.2019 kohtuotsus on kokkuleppeotsus, mis tähendab seda, et sellele eelnes kokkuleppe läbirääkimine prokuratuuri, kaitsja ja süüdistatava vahel. Läbirääkimise käigus selgitab prokurör kõiki kokkuleppe osi, antud juhul siis muuhulgas ka lähenemiskeeldu puutuvat. Enne kokkuleppe kinnitamist selgitab omakorda ka kohus süüdistatavale kinnitatava kokkuleppe sisu. Lõpuks selgitab kohtuotsuses sisalduvaid kohustusi ka kriminaalhooldaja. Seega, ainuüksi need asjaolud annavad aluse veendumuseks, et I. Reigo oli teadlik lähenemiskeelust ja selle sisust. Lisaks on maakohus asjakohaselt osutanud ka ambulatoorses kohtupsühhiaatria ekspertiisiaktis nr 7.1-3/46 märgitule, mille kohaselt rääkis I. Reigo, et ta läks endise elukaaslase korterisse, sest „me I.M. ga armastame teineteist“, kuigi kaks kuud tagasi määrati talle lähenemiskeeld, sest „ma riidlesin naisega“( tõendite toimik, lk 21-25). 10
4. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on ajavahemikul 05.
5. kuni 07.03.2019 numbrilt xxxxx teinud I. Reigo kõnesid ja saatnud sõnumeid kannatanu numbrile XXX 22 korral. Ajavahemikul 04.01.2019 kuni 26.03.2019 on I. Reigo telefoninumbrilt xxx tehtud I.M. u telefoninumbrile XXX kõnesid ja saadetud sõnumeid 173 korral. Kannatanupoolseid ühendusevõtmisi I. Reigo numbrile xxx on tehtud 27 korral (tõendite toimik, lk 52). Maakohus järeldas õigesti, et kuna lähenemiskeeld jõustus I. Reigo suhtes 22.01.2019, tuleb lähenemiskeelu rikkumist arvestada sellest kuupäevast alates. Maakohus tuvastas, et alates nimetatud kuupäevast tegi I. Reigo I.M. ule telefonikõnesid ja saatis sõnumeid 138 korral. Neid asjaolusid apellatsioonis ka ei vaidlustata.
6. Kohtukolleegium leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et kannatanu I.M. pole andnud I. Reigole luba temaga pidevalt kontakti võtta ja talle läheneda. Seega temaga korduvalt telefoniteel ühendust võttes on I. Reigo rikkunud talle kohtuotsusega pandud lähenemiskeeldu. Süüteokoosseisu täidetust ei väära ka asjaolu, et kannatanu ostis mobiiltelefoni, mille andis mingil ajal kasutamiseks I. Reigole. Kannatanult telefoni saamine kasutamiseks ei anna õigust rikkuda lähenemiskeeldu I.M. u suhtes. I. Reigo tegi seda tahtlikult. Sellega on süüteokoosseis täidetud.
7. Maakohus luges tõendatuks ka süüdistuse osa, mis seisnes kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumisega isiku tervisele ohu põhjustamises. Kaitsja kohtuga ei nõustu, sest tuvastatu põhineb vaid kannatanu ütlustel.
8. Ka siinkohal nõustub kohtukolleegium maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja järeldustega. Kannatanu selgitas, et ta tundis end I. Reigo tegude tõttu häiritult, samuti tundis hirmu, sest I. Reigo väljaütlemisteks olid solvangud ja ähvardused. Kannatanul oli põhjust karta I. Reigo ähvardusi, sest alles äsja, s.o 04.01.2019 kohtuotsusega karistati I. Reigot kannatanu vastastes süütegudes - 02.01.2019 tungis kannatanule kallale, lüües teda korduvalt rusikaga ja ähvardas kannatanut noaga. Lõpuks päädis lähenemiskeelu rikkumine kannatanu kehalise väärkohtlemisega 26.03.
9. I.M. on pöördunud abi saamiseks ka psühhiaatri poole, kellele muuhulgas rääkis probleemidest pereelus, abikaasa ebastabiilsusest (tõendite toimik, lk 58). Seega ei tugine maakohus ainuüksi kannatanu ütlustele, vaid ka muudele tõenditele (varasem kohtuotsus, psühhiaatri kiri kohtule).
10. Ringkonnakohtule saabunud avalduses, mis on saadetud prokuratuuri, teatas kannatanu, et soovib tagasi võtta I. Reigo vastu esitatud süüdistuse. Samuti soovib ta, et tühistataks I. Reigo suhtes kohaldatud lähenemiskeeld. Prokurör esitas omalt poolt vastuväiteid apellatsioonile, paludes jätta selle rahuldamata. Samuti avaldas prokurör arvamust kannatanu avalduse kohta.
11. Seoses eeltooduga märgib ringkonnaskohus, et mingit menetluslikku tähendust ei oma see, et kannatanu pöördus prokuratuuri I. Reigo suhtes esitatud süüdistuse tagasivõtmiseks. Kriminaalasjas menetluse lõpetamist või süüdistatava õigeksmõistmist kannatanu pöördumine endaga kaasa ei too. Puutuvalt asjaolusse, et kannatanu ei soovi enam, et I. Reigole oleks kohaldatud lähenemiskeeld, märgib ringkonnakohus, et lähenemiskeelu tühistamiseks tuleb isikul pöörduda avaldusega maakohtusse. Kuna kannatanu on varemgi esitanud maakohtule avaldusi I. Reigo suhtes lähenemiskeelu tühistamiseks, on vastava avalduse menetlemise kord kannatanule teada ( vt prokuröri kirjalik seisukoht, p 36). 11
12. Lõpetuseks leiab apellant, et kui lugeda süüteokoosseisud tõendatuks, nähtub vaidlustatud kohtuotsusest osaline vastuolu põhjendava osa ja resolutiivosa vahel. Kohtuotsuse resolutiivosast tuleneb, et maakohus tunnistas I. Reigo süüdi täies ulatuses. Sellest ei nähtu aga, et kohus oleks mingis osas lugenud süüdistuse põhjendamatuks. Samas on aga kohus põhjendavas osas leidnud, et „Kohus on seisukohal, et lähenemiskeeld on siiski absoluutne, ka siis kui kannatanu ise rikub seda vahel. Kannatanu enda poolt initsieeritud episoodides on see süüdlase poolt vastutust välistavaks asjaoluks ja need episoodid tuleb Imre Reigo süüdistusest välja jätta“.
13. Ringkonnakohus leiab, et apellandi märkus on asjakohane. Nagu eelnevalt sai välja toodud, leidis maakohus, et kannatanu enda poolt initsieeritud episoodid tuleb I. Reigo süüdistusest välja jätta. Seega maakohus ei mõistnud I. Reigot täies ulatuses süüdi, sest need episoodid, kus I. Reigoga võttis ühendust kannatanu ise, jäeti süüdimõistmisest välja. Kuigi maakohus seda selgesõnaliselt ei ütle, on I. Reigo neis epsioodides sisuliselt õigeks mõistetud. Paraku ei kajastu kohtu otsustus otsuse resolutiivosas, vaatamata asjaolule, et KrMS § 314 p 2 seda ette näeb.
14. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodud menetlusõigusliku vea (KrMS § 339 lg 2 mõttes) saab apellatsioonikohus kõrvaldada ning täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa järgnevaga: Imre Reigo mõista

§ 3312järgi esitatud süüdistuses õigeks episoodides, milles kannatanu I.M.

võttis telefoninumbrilt XXX Imre Reigoga ühendust telefoninumbrile XXXXX: 26.01, 28.01, 29.

1. kaks korda, 05.
2. kaks korda, 10.
3. kaks korda, 12.
4. neli korda, 15.
5. kaks korda, 19.
6. kaks korda, 28.
7. kaks korda, 12.
8. kaks korda, 15.03 ja 25.03.
10. Eelmises punktis toodud maakohtu otsuse reosolutiivosa täiendus ei too endaga kaasa I. Reigole

§ 3312

järgi mõistetud karistuse vähendamist, sest 4-kuuline vangistus ongi talle mõistetud selles süüdistuse ulatuses, mille maakohus luges tõendatuks.

1. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt 3-1-1-61-08, p 19.1 ja 3-1-1-14-14, p 1065).
2. Maakohtu otsuse kohaselt mõisteti I. Reigolt välja kõik menetluskulud: 876 eurot sundraha, 765 eurot kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu ning 1368 eurot kaitsjatasu. Seoses I. Reigo osalise õigeksmõistmisega leiab ringkonnakohus, et osa maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Kohtukolleegium vähendab seetõttu I. Reigolt välja mõistetud kaitsjatasu suurust. I. Reigole esitatud süüdistusest on õigeksmõistetud osa marginaalne, mistõttu jääb kaitsjatasust 10% riigi kanda, s.o 136,80 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu (1368-136,80) 1231,20 eurot, jääb I. Reigo kanda.
3. Kuna ringkonnakohus ei mõista I. Reigot õigeks nagu taotleb apellant, jääb rahuldamata taotlus vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 282,70 eurot.
4. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, 4; § 338 p-st 3; § 339 lg-st 2; § 340 lg 2 p-st 6, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu otsuse I. Reigo süüdimõistmises ja karistamises

§ 121lg 2 p 2,3 ja § 3312 järgi sisuliselt muutmata.

Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse resolutiivosa käesoleva otsuse p-s 48 märgituga. 12 Samas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis I. Reigolt välja kõik menetluskulud. Tühistatud osas teeb uue otsuse, millega jätab riigi kanda osa kaitsjatasust, s.o 136,80 eurot. Ülejäänud kaitsjatasu 1231,20 eurot tuleb välja mõista I. Reigolt. Kaitsja apellatsioon rahuldatakse osaliselt.

1. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt tutvus kaitsja kohtulahendi resolutsiooniga ning selgitas seda kaitsealusele, koostas apellatsiooniteate ja esitas selle, selgitas kaitsealusele kohtulahendi põhjendava osa avalikuks tegemise määrust, tutvus motiveeritud kohtuotsusega ning konsulteeris kaitsealust, täpsustas uusi võimalikke asjaolusi (sh. koostas kohtule päringu I.M. u
2. novembri
3. a uue avaldusega lähenemiskeelu tühistamiseks), koostas apellatsioonkaebust ja esitas selle. Kõigeks selleks kulus kaitsjal 300 minutit, mille eest ta taotleb tasuna riigi õigusabi käigus tehtud toimingute eest tasu summas 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot).
4. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste ja maksmise korra § l p 11 ja p 10 ning § 6 lg-le 3 leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus osaliselt rahuldab apellatsiooni, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 13