← Eesti

2-20-18814/10

Obsah (4)§ 23§ 31§ 30§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.03.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-18814 Tsiviilasi KTK Rent

§ 23lg-le 4.

  1. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  2. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.
  3. Toimetada kohtumäärus kätte ajutisele pankrotihaldurile ja võlgniku esindajale.
  4. Saata kohtumäärus pärast jõustumist resolutsiooni p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju 1 Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie

(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I Asjaolude kirjeldus
  1. KTK Rent OÜ (edaspidi: võlgnik) esitas 21.12.2020 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 04.01.2021 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki (edaspidi: ajutine haldur).
  2. Ajutine haldur esitas 01.02.2021 aruande koos lisadega. Aruande kohaselt võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on maksejõuetus tekkinud seoses äriühingu xxx võlgnevusega. Tsiviilasjas nr 2-19-4532 kinnitas kohus xxx saneerimiskava, kuid seoses xxx võlgnevusega tekkis võlgnikul raskus oma kohustuste täitmisega, mis tingis omakorda maksuvõla tekkimise. 24.04.2019 arestis maksuhaldur võlgniku arveldusarve ning 09.05.2019 jättis rahuldamata maksuvõla ajatamise taotluse. Võlgniku majandustegevus oli pärsitud ning 2020 aprillis peatas võlgniku juhatuse liige majandustegevuse. Majandustegevust loodeti jätkata pärast xxx saneerimismenetluses esitatud nõude laekumist. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 297 433 eurot. Võlgniku varaks on raha kassas 11 eurot, nõuded ostjate vastu kokku 105 009 eurot sh xxx 1 560 eurot ja xxx 103 449 eurot. xxx osas märgib ajutine pankrotihaldur, et xxx saneerimisnõustaja esitas 01.12.
  3. a kohtule avalduse xxx saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna xxx ei ole täitnud teabe andmise kohustust. xxx majandustegevus on teadaolevalt lõppenud ja puuduvad võimalused võlausaldajatele tasuda. Võlgniku omakapital on olnud negatiivne juba alates 2018.a. ning seega oleks võlgniku juhatus pidanud juba varasemalt esitama pankrotiavalduse või võtma tarvitusele meetmed majandusseisu parandamiseks. Arvestades eeltoodut on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgnik on asutatud sissemakset tegemata ning seega osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib pankrotihaldur nõuda osanikult vastutada osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses. Seega vastutab T K, isikukood xxx, osaühingu kohustuste eest vähemalt 2 500 eurot ulatuses.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgniku peamiseks varaks on nõue xxx vastu, mis on tõenäoliselt maksejõuetu isik ning antud nõude rahuldamine on ebatõenäoline. xxx suhtes on käimas saneerimismenetlus ning saneerimisnõustaja esitas 01.12.2020. a kohtule avalduse xxx saneerimiskava tühistamiseks ja saneerimismenetluse lõpetamiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleks määrata vastavalt

§ 30deposiit pankrotimenetluse kulude katteks.

Halduri hinnangul võiks deposiidi suurus olla 3000 eurot. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 29lg 2 alusel.

Raugemise korral palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata juhatuse liige T K, isikukood xxx. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, palub ajutine haldur menetlusabi korras määrata ajutise halduri Oliver Ennok’i tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 110289419) kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg-le 4.

Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik 2 tasub raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti, siis tuleks pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtuistungil võlgnikul aruandele vastuväiteid ei olnud.

  1. Kohus määras 08.02.2021 kohtumäärusega teha pankrotimenetlusest huvitatud isikutele pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ettepaneku tasuda kohtu deposiiti ettemaks 3000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Ettemaksu tasumise tähtpäev oli 25.02.
  2. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
  3. Pankrotiseaduse (

) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama §-i lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama §-i lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva §-i lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei ole pankrotimenetluse kulude katteks tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud ettemaksu. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. 5. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme T K (isikukood xxx). 6.

§ 23

lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 sätestab, et tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

§ 23lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutisel halduril on kulunud oma ülesannete täitmiseks 12 töötundi, milline aeg on kohtu hinnangul ülesannete täitmiseks vajalik ja põhjendatud. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks 12 töötunni eest 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot, kokku 1296 eurot. 7.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise 3 halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus määrab menetlusabi korras ajutise halduri tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. 8.

§ 29

lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 9. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus määruse viivitamata saatmise Tartu Maakohtu registriosakonnale. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.