) §-de 207 lg 2, 214, 217 lg 1, 242 lg 1, 261-8 ja autoveoseaduse (AutoVS) § 68 järgi (väärteoprotokoll nr 20200423023601 väärteoasjas nr 2780,20,003600) Menetlusalune isik Jaanus Hakk (isikukood 36806066517; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Kivistik Politsei- ja Piirivalveamet (asukoht Pärnu mnt 139, Tallinn; e-post ppa@politsei.ee), esindaja Toomas Lihtmaa Kohtuväline menetleja ja tema esindaja Kohtuistungi toimumise aeg 2. oktoober 2020 RESOLUTSIOON Menetlus Jaanus Hakki väärteoasjas osaliselt, s.o süüdistuses
§-de 214 ja 217 lg 1 ning AutoVS § 68 järgi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jaanus Hakk tunnistada süüdi
§-de 207 lg 2, 242 lg 1 ja 261-8 järgi ning karistada KarS § 63 lg 1 alusel arestiga 5 (viis) päeva. Kohustada Jaanus Hakki peale kohtuotsuse jõustumist ilmuma aresti kandma kohtu poolt teatatud ajal ja kohta. Aresti kandmise aja algust arvata alates Jaanus Hakki arestimajja saabumisest. Jaanus Hakki vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumise korral toimetada Lõuna Prefektuuril Jaanus Hakk aresti kandma sundtoomise korras. Välja mõista Eesti Vabariigilt Jaanus Hakki kasuks valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 1008 (üks tuhat kaheksa) eurot. 1 Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o alates 6.10.
) § 73 lg 2, § 131 lg 1, 3; Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 (edaspidi määrus nr 165/2014) artiklit 23 lg 1 ja 32 lg 1;
VS) § 36 lg 1, § 36 lg 2;
J. Hakki toimepandu on kvalifitseeritud
§-de 207 lg 2, 217 lg 1, 214, AutoVS § 68,
§-de 2618 ja 242 lg 1 järgi. J. Hakk avaldas 29.07.2020 kohtuistungil, et keeleliselt on talle arusaadav, millistes rikkumistes teda süüdistatakse, kuid ta ei saa aru, milliseid õigusnorme ta rikkunud on. J. Hakki kaitsja leiab, et menetlus J. Hakki väärteoasjas kuulub lõpetamisele. Kaitsja arvates on väärteoprotokoll koostatud nii puudulikult, et selle põhjal ei ole võimalik tuvastada rikkumiste toimepanemist ning menetlusalust isikut karistada. J. Hakki suhtes on koostatud kaks väärteoprotokolli nimetust kandvat dokumenti, mis aga on eksitav ja rikub isiku kaitseõigust. J. Hakk ei pidanud läbima autojuhi ameti- ja täiendkoolitust ning kasutama sõidumeerikut, sest ta ei teostanud vedu ärilistel eesmärkidel, vaid enda tarbeks põllumajanduslikel eesmärkidel alla 50 km raadiusega vahemaa piirides. Kuna J. Hakk ei ole väärteoprotokollis nimetatud veoauto omanik ega vastutav kasutaja, ei pea ta teekasutustasu maksma. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja 2.10.2020 kohtuistungil loobus J. Hakkile ette heitmast
§-des 214 (sõidumeeriku kasutamata jätmine), 217 lg 1 (digitaalse sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumine) ja AutoVS §-s 68 (autoveo teostamine ameti- või täienduskoolituse läbimist tõendava dokumendita või vastava kandeta liiklusregistris) ettenähtud rikkumisi. Väärteomenetluse seadustikus ei ole reguleeritud, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuväline menetleja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest (vt RKKKo 3-1-1-94-07, p 8; RKKKo 3-1-1-38-14, p 6; RKKKo 3-1-121-16, p 7). Seega tuleb kohtuvälise menetleja poolt süüdistusest osalise loobumise tõttu VTMS § 2, KrMS § 301 ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus J. Hakki väärteoasjas osaliselt, s.o
§de 214, 217 lg 1 ja AutoVS § 68 osas lõpetada. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt süüdistusest osalise loobumise tõttu kuulub menetlus niikuinii lõpetamisele, puudub kohtul vajadus hinnata nimetatud rikkumistega seotud tõendeid (tl-d 5-7, 69-74), võtta seisukoht nimetatud rikkumiste tõendatuse ja J. Hakki süü osas. Küll aga jätkub menetlus väärteoprotokollis J. Hakkile
§-de 207 lg 2, 242 lg 1 ja 261-8 alusel tehtud etteheidete osas. Seoses kaitsja etteheidetega väärteoprotokolli puudustest märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul PPA poolt 23.04.2020 koostatud väärteoprotokollist nähtub üheselt isik, keda süüdistatakse rikkumiste toimepanemises, samuti rikkumiste toimepanemise aeg ja koht ning vahendid (veoauto ja haagis), millega rikkumine toime pandi. Asjaolu, et veoki andmed (MAN TGA 26.480 6X2-2 LLS registreerimisnumbriga xxxxxx ) on märgitud eraldi lahtrisse „sõiduk“, mis asub lahtrist „väärteo kirjeldus“ üks rida eespool, ei tähenda, et tegemist ei oleks väärteokirjeldusse kuuluva elemendiga. Kuigi menetlusaluse isiku andmed, mootorsõiduki andmed ja väärteokirjeldus koos rikutud õigusnormide ning süüteo kvalifikatsiooniga on kantud eraldi lahtritesse, on väärteoprotokolli tervikuna lugedes võimalik aru saada, keda, millega ja milliste rikkumiste toimepanemises süüdistatakse. Seega on ainetu kaitsja väide, et väärteoprotokolli põhjal ei ole võimalik tuvastada J. Hakki poolt liiklusrikkumiste toimepanemist. Asjaolu, et menetlusaluse isiku andmed ja tema poolt juhitud veoauto mark ning registreerimisnumber on protokollis välja toodud eraldi lahtrites, ei ole kohtu hinnangul väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Küll aga möönab kohus, et väärteoprotokolli koostamisel oleks menetleja võinud selguse huvides iga rikkumise kirjelduse taha eraldi märkida rikutud õigusnormi ning süüteo kvalifikatsiooni. Samas nende eraldi märkimine üksteise järel reas (eraldi süüteo kirjeldus, eraldi rikutud õigusnormid ja eraldi kvalifikatsioonid) ei muuda väärteoprotokolli nii arusaamatuks, et oleks välistatud sellele väärteoasja lahendamisel tuginemine. Tähelepanelikumal lugemisel on arusaadav, et nii rikutud õigusnormid kui kvalifikatsioonid on järjestatud vastavalt rikkumistele (nt
lg 2 ja
lg 2;
-4 lg 2 ja
Samuti on väärteoprotokolli teokirjelduses selgelt välja toodud, milles isikut süüdistatakse. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt ongi väärteoprotokolli kõige olulisem osa teokirjeldus, millega kohus on seotud. Küll aga võib kohus muuta õigusrikkumise kvalifikatsiooni (vt nt RKKKo-d 3-1-1-75-03, p 7; 3-1-1-103-05, p 6). Seega ei saa rikutud õigusnormide ja kvalifikatsioonide väärteoprotokollis üksteise järel esitamist ja tekstiga otseselt seostamata jätmist lugeda kohtu hinnangul väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 3 Kohtuvälise menetleja poolt on iseenesest täidetud VTMS §-s 69 lg 2 p 2 sätestatud nõue märkida väärteoprotokollis väärteo kvalifikatsioonina seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Väärteo kvalifikatsioon ei pea kohtu arvates VTMS § 69 kohaselt ilmtingimata kohe väärteo kirjeldusele järgnema. Seoses kaitsja poolt esile toodud asjaoluga, et käesolevas väärteoasjas eksisteerib kaks erinevat väärteoprotokolli, märgib kohus järgmist. Kohtule on tulnud arutamiseks J. Hakkile 23.04.2020 paberkandjal asjas nr 2780,20,003600 koostatud väärteoprotokoll nr 20200423023601 (tl 2). Tõepoolest on e-toimikus olemas sama kuupäeva ja numbreid kandev väärtoeprotokoll (väljatrükk tl 25-26). Käesolevas asjas aga saab tugineda ainult väärteoprotokollile, mis on koostatud 23.04.2020 paberkandjal ja allkirjastatud nii kohtuvälise menetleja ametniku kui ka menetlusaluse isiku poolt. Kohtuvälise menetleja esindaja istungil selgitas, et sündmuskohal koostatud väärteoprotokolli andmed kantakse hiljem PPA infosüsteemi ning kaitsja viidatud protokolli puhul on tegemist väljatrükiga infosüsteemist. Kohtu arvates infosüsteemi kantud väärteoprotokoll ei oma mingit õiguslikku tähendust VTMS-i mõttes. See on allkirjastamata ja seda pole menetlusalusele isikule tutvustatud. Infosüsteemis olevast protokollist on enamasti teadlik üksnes kohtuväline menetleja. Juhul kui väärteoasi tuleb arutamiseks kohtusse, kandub elektrooniline protokoll andmebaaside vahendusel üle ka Kohtute infosüsteemi (KIS) ning nii muutus see ka käesoleval juhul kaitsjale nähtavaks. Ent see ei tähenda, et käesoleva asja arutamine toimub infosüsteemis oleva protokolli alusel. Asja saab arutada üksnes protokolli alusel, mis on allkirjastatud ja mida on menetlusalusele isikule tutvustatud. Infosüsteemis oleva allkirjastamata protokolli puhul ei ole rikutud J. Hakki kaitseõigust, kuna seda polnudki vaja talle eraldi tutvustada. J. Hakkile tutvustati 23.04.2020 sündmuskohal paberkandjal koostatud väärteoprotokolli ja menetlusaluse isiku õigusi, mida J. Hakk on kinnitanud oma allkirjaga. Ka viimati nimetatud protokoll on e-toimikus olemas (kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteotoimiku skaneeritud dokumentide hulgas). Väärteotoimiku dokumentidega tutvudes on arusaadav, et kohtule arutamiseks on esitatud just selles toimikus olev allkirjastatud protokoll. Tõendid on kattuvad asjaolus, et J. Hakk 23.04.2020 lõuna paiku juhtis Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi-Leevaku maantee
lg 2 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. 5 Juhtides 23.04.2020 lõuna paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas avalikult kasutataval KanepiLeevaku tee 7. kilomeetril tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga mootorsõidukit MAN TGA 26.480 6X2-2 LLS reg-nr-ga xxxxxx, rikkus J. Hakk
lg 2.
lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis.
lõike 13 ja § 83 lõike 5 alusel 03.03.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 19 Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord (edaspidi määrus nr 19) § 6 lg 1 kohaselt kuuluvad registreerimisele Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa või -õiguse saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali poolt Eestis kasutusele võetavad sõidukid. Juhtides 23.04.2020 lõuna paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas avalikult kasutataval KanepiLeevaku tee 7. kilomeetril veokit, mille haagis (mis kandis registreerimisnumbrit xxxxx) oli tegelikult kehtestatud korras registreerimata, rikkus J. Hakk
lg 1 ja määruse nr 19 § 6 lg 1.
-1 lg 1 kohaselt on teekasutustasu rahaline kohustus, mille tasumine annab isikule õiguse kasutada käesoleva seaduse §-s 190-2 nimetatud sõidukiga avalikult kasutatavat teed kindla ajavahemiku jooksul.
-2 kohaselt teekasutustasu tasutakse üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja selle haagise eest.
Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui teekasutustasu on tasumata, on juhil sõidu alustamine keelatud. Juhtides 23.04.2020 lõuna paiku Põlva maakonnas Kanepi vallas avalikult kasutataval KanepiLeevaku tee 7. kilomeetril üle 3500-kilogrammise täismassiga mootorsõidukit MAN TGA 26.480 6X2-2 LLS reg-nr-ga xxxxxx teekasutustasu tasumata, rikkus J. Hakk
Kuigi J. Hakk ei ole väärteoprotokollis nimetatud veoauto ja ehk ka haagise omanik, siis
-i mõttest tulenevalt vastutab vaidlusaluste rikkumiste toimepanemise eest ta sõiduki juhina.
§-de 207 lg 2 (tehnonõuetele vastamise kohustuse rikkumine), 261-8 (teekasutustasu tasumise kohustuse rikkumine) ja 242 lg 1 (haagise registreerimiskohustuse rikkumine) koosseisud näevad ette just sõiduki juhi, mitte sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse. Teekasutustasu maksma kohustatud isiku vastutus tasu maksmata sõiduki juhtima lubamise korral on ette nähtud
§-des 261-6 ja 261-7. Samuti on tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtima lubamise eest omaniku, valdaja, tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt vastutus ette nähtud
§-s
§-de 207 lg 2 (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud veoki juhtimine), 261-8 (veoki juhtimine teekasutustasu tasumata) ja 242 lg 1 (kehtestatud korras registreerimata haagise liikluses kasutamine) järgi. Kuna nõuetekohaselt registreerimata haagise liikluses kasutamise eest eraldi väärteokoosseisu
-is ette nähtud ei ole, siis kvalifitseeritakse nimetatud rikkumine
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus loeb J. Hakki süüd keskmisest veidi suuremaks. J. Hakki süüd suurendab asjaolu, et ta on ühe teoga toime pannud mitu liiklusseaduse rikkumist. Süüd suurendab ka asjaolu, et J. Hakk on varem analoogiliste rikkumiste eest karistatud isik. Karistusregistri 28.04.2020 väljatrüki (tl 15) kohaselt on J. Hakki ka varasemalt, s.o 27.07.2018, 5.02.2019 ja 29.01.2020 karistatud sarnaste rikkumiste toimepanemise eest rahatrahvidega. Kuigi menetlusalune isik tasus trahvid 2.10.2020 ära (mida tõendavad maksekorraldused (tl 84-87), siis on nimetatud karistused ikkagi kehtivad. Karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi muuhulgas siis, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kehtivaid karistusi tuleb J. Hakki edaspidise käitumise prognoosimisel ja karistuse mõistmisel arvesse võtta. Uute analoogiliste süütegude toimepanemine annab alust järelduseks, et menetlusalune isik ei ole eelmistest karistustest õppust võtnud. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto juhtimine on üks raskemaid liiklusseaduses sätestatud rikkumisi. Oma raskuselt väiksemad rikkumised on registreerimata haagise ja teekasutustasu maksmata veoauto avalikult kasutataval teel juhtimised. Tehniliselt kontrollimata veoauto juhtimisega seab juht ohtu nii iseenda tervise ja elu kui ka eelkõige teiste kaasliiklejate tervise, elu ja vara. Käesoleval juhul ei ole süüteol olnud õnneks raskeid tagajärgi, mis omakorda vähendab menetlusaluse isiku süüd. Seoses kaitsja rõhutatud asjaoluga, et J. Hakki on varem muuhulgas karistatud ka sarnaste asjaoludega rikkumiste eest, mille osas kohtuväline menetleja käesolevas asjas süüdistusest loobus, kuid õigusabi mittekasutamise tõttu J. Hakk varem neid ei vaidlustanud, märgib kohus järgmist. Kuna kohtuvälise menetleja varasemad otsused on jõustunud, tuleb lähtuda eeldusest, et J. Hakk on toime pannud kõik need rikkumised, mille eest teda on karistatud (sh ka
VS § 68). Kuid isegi kui kaitsja viidatud rikkumised jätta tähelepanuta, omab J. Hakk ikkagi mitmeid kehtivaid karistusi ka tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise eest (
), teekasutustasu tasumata sõiduki juhtimise eest (
-8) ja muude rikkumiste eest (
S § 57 lg 1 p 3 kohaselt loeb kohus J. Hakki karistust kergendavaks asjaoluks süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kuigi J. Hakk on juhtunu põhjustest esitanud oma versiooni (et haagise dokumentatsioon oli tema teada korras ja teekasutustasu makstud), on ta siiski avaldanud ka kahetsust, et politsei poolt avastatud rikkumised aset leidsid. Kohtul puudub alus kahelda kahetsuse siiruses.
lg 2 sätestab, et tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto või üle 3500-kilogrammise täismassiga veoautost koosneva autorongi juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
-8 sätestab, et veoauto juhtimise eest avalikult kasutataval teel, kui teekasutustasu on tasumata, karistatakse rahatrahviga kuni 40 trahviühikut.
lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226– 241 sätestatud väärteokoosseis, karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on mõjutada menetlusalust isikut edaspidi analoogsete liiklusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kuna J. Hakk varasematest karistustest, milleks olid rahatrahvid, pole vajalikke järeldusi teinud, peab kohus põhjendatuks J. Hakki karistada arestiga. J. Hakk pani ühe teoga toime mitu
rikkumist, seega tuleb talle mõista karistus KarS 63 lg 1 alusel lähtudes raskeimat karistust ettenägeva
lg 2 sanktsioonist.
Süü suurust ja kergendava asjaolu olemasolu arvestades võib arest olla sanktsiooni keskmisest määrast väiksem. Kohus karistab J. Hakki 5 päevase arestiga. 2.10.2020 kohtuistungil menetlusalune isik kinnitas, et ta pole nõus üldkasulikku tööd tegema. Seega puudub kohtul alus aresti asendada üldkasuliku tööga, kuna KarS § 69 lg 1 kohaselt saab seda teha üksnes süüdlase nõusolekul. J. Hakk kohtuistungil avaldas, et ta on tegev põllumajanduses ning xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Inimlikult on mõistetav, et J. Hakkil on igapäevases elus teatud suuremad kohustused, kuid nende kohustuste olemasolu ei väära asjaolu, et J. Hakk on korduvalt toime pannud analoogseid liiklusseaduse rikkumisi ning rahatrahvid ei ole teda õiguskuulekale teele suunanud. J. Hakk tasus 2.10.2020 rahatrahvid ära, mis kindlasti on kiiduväärt. Ent trahvide tasumise aeg (vahetult enne käesolevas asjas kohtuliku uurimise lõpuleviimist) viitab kohtu arvates asjaolule, et J. Hakk tegi seda karistuse kartuses. Viis päeva aresti ei ole ka eriti pikk aeg (arvestades, et aresti võib mõista kuni 30 päeva) ning J. Hakkil on võimalik selleks ajaks oma elu ümber korraldada. Samuti on võimalik oma tegevus J. Hakki lühiajalise eemaloleku ajaks ümber korraldada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Otsuse põhjendused menetluskulude osas Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt peab riik hüvitama menetluskulud ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. Olukorras, kus kaitsjatasu arvetest ei nähtu, milline osa arvetel näidatud summadest on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (vt RKKKo 1-17-11682/102, p 26). Eeltoodud põhimõttest lähtub kohus ka käesolevas asjas, määrates esmalt kindlaks, milline on J. Hakki valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu ning seejärel otsustades menetlusaluse isiku enda kanda jääva ning riigi poolt temale hüvitatava valitud kaitsja tasu proportsiooni. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. VTMS § 38 8 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 4-18-616/54, p 47). 29.07.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 28) on valitud kaitsja tasu 672 eurot (s.o tasu 4 töötunni eest tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks). Arve ja selle aruande (tl 29) kohaselt sisaldab see tasu väärteoasja analüüsiks ja kliendiga nõupidamiseks kulunud 1 tunni eest, kohtuvaidluse teeside koostamiseks kulunud 2,5 tunni eest, 29.07.2020 kohtuistungil 0,5 tundi osalemise eest. 2.10.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 76) on valitud kaitsja tasu 1989,12 eurot (s.o tasu 11,84 tunni eest tunnitasuga 140 eurot, mille lisandub käibemaks). Arvete ja aruannete kohaselt (tl 77-78) sisaldab see täiendavat tasu 29.07.2020 kohtuistungil 1,67 tundi osalemise eest ja erinevateks toiminguteks kulunud 10,17 tunni eest (sh tõendite kogumine, analüüs, kohtule esitamine, nõupidamine kliendiga, kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtukõne teeside koostamine). Lisaks on kaitsja palunud juurde arvestada tasu 2.10.2020 kohtuistungil osalemise eest vastavalt kohtuistungi pikkusele. Kohus leiab, et J. Hakki valitud kaitsja tasu suurus on vajalik ja põhjendatud üksnes osaliselt. Põhjendatud on tasu kaitsja kohtuistungitel osalemise eest. 29.07.2020 kohtuistung kestis 2 tundi 10 minutit ja 2.10.2020 kohtuistung kestis 1 tund 40 minutit. Seega kaitsja osales kohtuistungitel kokku 3 tundi 50 minutit (s.o 3,83 tundi), millele vastav kaitsjatasu on 3,83 x 140, s.o 536,20 eurot. Muudele toimingutele on kaitsja kulutanud kokku 13 tundi 40 minutit (s.o 13,67 tundi). Kaitsja ajakulu ja töömahtu on kindlasti suurendanud asjaolu, et väärteoasja kohtusse saatmisel süüdistas kohtuväline menetleja J. Hakki kokku kuues erinevas süüteos. Ent pooled neist (tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud ja teekasutustasu maksmata veoki juhtimine, registreerimata haagise kasutamine) pole õiguslikult ega tõenduslikust küljest olnud keerukad või mahukad. Sõidumeeriku kasutamisega ning vastavat koolitust läbimata autoveo teostamisega seonduv on olnud keerukam, millega seoses on kaitsja kogunud ja kohtule esitanud ka rida täiendavaid tõendeid. Kaitsja on koostanud erinevaid kirjalikke menetlusdokumente (kahed kohtuvaidluse teesid, 10.09.2020 seisukoht), kuid nende sisus on kattuvusi (käsitletud on korduvalt väärteoprotokolli puudulikkust, samuti kahe väärteoprotokolli probleemi). Kohtu arvates on kaitsja põhjendamatult palju tähelepanu pööranud kahe väärteoprotokolli probleemile. Nagu kohus eespool leidis, puudus igasugune vajadus tähelepanu pöörata PPA infosüsteemis olevale protokollile. Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks valitud kaitsja tasu kokku 12 töötunni ulatuses s.h 3,83 tundi istungitel osalemine ja 8,17 tundi muud toimingud (kliendiga nõupidamine, tõendite kogumine, istungiteks ettevalmistumine, kirjalike menetlusdokumentide koostamine). Kaitsja tunnitasu hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 4-185765, p-d 10-11). Seega loeb kohus mõistlikuks valitud kaitsja tasuks käesolevas asjas 1680 eurot (12 x 140), millele lisandub käibemaks 336 eurot, s.o kokku 2016 eurot. Kuna väärteoprotokollides J. Hakkile ette heidetud kuuest rikkumisest kohus kolmes menetluse lõpetab ja kolmes tunnistab J. Hakki süüdi, tuleb J. Hakkile hüvitada pool mõistlikust valitud kaitsja tasust, s.o 1008 eurot. Ülejäänud osas jääb kaitsja tasu menetlusaluse isiku enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.