1-19-6090/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-6090 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Boriss Lillmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Boriss Lillmanni (ik 36107290269) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. jaanuari
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Boriss Lillmann süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. See asendati 538 üldkasuliku töö tunniga ja töö tegemise tähtajaks määrati kaks aastat. Sel ajal pidi B. Lillmann täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 märgitud lisakohustusi. Harju Maakohtu
9. märtsi
10. a määrusega pöörati B. Lillmanni vangistus täitmisele. B. Lillmanni karistusaeg algas
11. märtsil
12. a ja lõppeb
13. septembril
14. a.
15. Viru Vangla esitas
16. detsembril
17. a Viru Maakohtule materjalid B. Lillmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
18. Viru Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega jäeti B. Lillmann vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
21. B. Lillmann omab kahte kehtivat karistust ja viibib vangistuses neljandat korda. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal. B. Lillamanni puhul on positiivne, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammis ja riigi keele algõppes. Tal on toetavad lähedased. Vabanemise korral B. Lillmannil kindel töökoht puudub ja tema vabanemisfondis vahendid puuduvad. Samas võlgnevusi on kokku 8847,98 euro ulatuses. B. Lillmann võlgnevuste tasumisest huvitatud ei ole. Tema töövõimetuspension talle majanduslikku kindlust ei taga. See loob ohu, et ta võib vabaduses sellest tulenevalt jätkata kuritegude toimepanemist. B. Lillmannil oli vabaduses probleeme alkoholiga. Tema viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Maakohus ei ole veendunud, et B. Lillmann suudaks vabaduses alkoholist hoiduda. B. Lillmann on varasemalt oma vigu korranud. B. Lillmanni puhul on uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt suur ja teda ei ole võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada. MÄÄRUSKAEBUS
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B. Lillmanni kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
23. B. Lillmanni pani kuriteo toime hädakaitse piire ületades. Tema puhul puudub vägivallaga seotud kuritegude risk. Kaitsja jaoks on arusaamatu, milliste andmete alusel koostas vangla B. Lillmanni riskihinnangu. B. Lillmannil puudub vabaduses töökoht, kuid taksojuhina ei ole talle uue töökoha leidmine keeruline. B. Lillmannil puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ja seega puudub alus kahelda tema võimekuses vabaduses seaduskuulekalt käituda. Temas ei ole juurdunud subkultuurilisi hoiakuid. Ta ei ole sõltuvuses alkoholist ja narkootikumidest. Vabaduses ei saa ta tingituna enda tervislikust seisundist alkoholi tarvitada. Samuti on B. Lillmann läbinud sellekohase sotsiaalprogrammi. Vabaduses soovib ta täita kontrollnõudeid. Tema alkoholikeelust kinni pidamist saab edaspidiselt kontrollida. B. Lillmannile ei saa ette heita tema karistatust, kuna tema käitumine kinnipidamiskohas näitab, et ta on karistusest teinud vajalikud järeldused, jätkamaks oma elu seaduskuulekalt. Maakohus on jätnud arvesse võtmata rohked B. Lillmann ennetähtaegset vabastamist toetavad positiivsed asjaolud. RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
24. Ka ringkonnakohus ei vabasta B. Lillmanni vangistusest tingimisi enne tähtaega.
25. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole maakohus B. Lillmanni tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
26. Positiivsena saab tema puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud temale koostatud individuaalset täitmiskava, s.o osalenud sotsiaalprogrammis ja õppinud riigikeelt. Samuti 2 puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Hoolimata B. Lillmanni positiivselt iseloomustavatest andmetest, ei ole siiski nende pinnalt võimalik teha tõsikindlalt järeldust B. Lillamanni edasisest seaduskuulekusest. Nimelt, kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21). B. Lillmann omab karistusregistri andmetel ühte kehtivat kriminaalkaristust. Teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Tal võimaldati selle teo eest mõistetud vangistust kanda vabaduses, s.o tema vangistus asendati üldkasuliku töö tundidega. Karistus oleks seega täidetud juhul, kui ta oleks teinud ära ettenähtud töö tunnid ja täitnud kriminaalhooldusnõudeid. Sellega B. Lillmann hakkama ei saanud. Tema kriminaalhooldus algas
27. oktoobril
28. a ja juba
29. oktoobril
30. a jättis B. Lillmann registreerimisele ilmumata. B. Lillmann jäi juba kriminaalhooldusperioodi algusjärgus ametnikule kättesaamatuks. Ta ei suutnud sooritada ka mitte ühtegi üldkasuliku töö tundi. Kohus oli sunnitud B. Lillmanni lausa tagaotsitavaks kuulutama, kuna ta ei ilmunud erakorralise ettekande arutamisele. Eeltoodu kogumis ei tekita kriminaalkolleegiumis mingisugustki veendumust, et B. Lillmanni kriminaalhooldus kulgeks probleemideta ja et ta oleks suuteline täitma temale kohtu poolt määratud kohustusi.
31. Küsitavusi tekitab ka B. Lillmanni edasine majandusliku toimetuleku oskus. Vabanemise korral tal kindel töökoht puudub. Enne vangistust ta samuti ei töötanud, olles vaid Töötukassas töötuna arvel. Varasemalt on ta töökohti ilma mõjuva põhjuse olemasoluta tihti vahetanud. Ka karistusena ettenähtu üldkasuliku töö tunde ei suutnud ta ära teha. Vabanemise korral ootavad teda ees suured võlgnevused. Teenitud raha on ta vabaduses mõtlematult hetkelise heaolu nimel ära kasutanud, suutmata oma sissetulekuid sihipäraselt kasutada. See ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et vabaduses oleks ta esmalt suuteline endale arvestatava töökoha leidma ja sellest saadava sissetuleku arvelt võlgnevusi tasuma. Teiseks, isegi, kui ta endale taolise töö leiaks, ei saa kindel olla, et ta seda ka hoida suudaks, kuna pikaajaline töötamise kogemus tal puudub. Kõik see loob mõningase riski, et rahanappuse korral võib ta lisa hakata teenima kuritegelikul teel.
32. B. Lillmanni puhul on olemas keskmisest suurem risk alkoholi kuritarvitamiseks. Seos alkoholi ja kuritegude vahel on tema puhul ilmne – teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Joobes olles ei ole kontrolli B. Lillmann vähimalgi määral oma käitumist ja ei ole suuteline oma tegude tagajärgedega arvestama. B. Lillmanni probleemid alkoholiga on pikaajalised. Nende lahendamiseks ta vabaduses aga midagi ette võtnud ei ole. Seega tuleb B. Lillmanni lubadusse alkoholist edaspidiselt hoiduda suhtuda mõningase ettevaatusega. Suure tõenäosusega puudub tal selleks tegelikkuse sisemine tahe. Alkoholi tarvitamine vabaduses suure tõenäosusega jätkuks, mis võib kaasa tuua aga uute, juba raskemate kuritegude toimepanemise.
33. Viimaks märgib ringkonnakohus vastusena kaebuses toodule, et arusaamatu on kaitsja viide vangla riskihinnangule, kuna juba juurdunud kohtupraktika pinnalt seda ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvesse ei võeta (vt RKKKm nr 1-09-14104, p-d 26-27). Ühtlasi ei ole maakohus riskihinnangut otsustuse tegemisel arvestanud.
34. Kokkuvõtvalt ei ole B. Lillmanni puhul peamine karistuse eesmärk, s.o hoida edaspidiselt ära tema poolt kuritegude toimepanemine, veel tagatud. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et B. Lillmanni ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades tema varasemat elukäiku, tagaks tema õiguskuulekuse. 3
35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
36. jaanuari
37. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 4