1-15-6690/273

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-15-6690 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Annika Veissbach Kohtuasi Viru Vangla materjalid Raino Nassari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Raino Nassar, isikukood 37004040032, viibimiskoht Viru Vangla Karistuse kandmise algus 02.03.2015 ja lõpp 21.07.2026 Kaitsja Indrek Põder kokkuleppel Kohtuasja läbivaatamise aeg 22.01.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Raino Nassar elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Raino Nassarile, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6690 tunnistati Raino Nassar süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R. Nassarile mõistetud karistust eelmise otsusega (08.10.2010 Rootsi Kuningriigi Svea Apellatsioonikohtu otsusega) mõistetud vangistuse ärakandmata osa (2 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 4 kuud 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning R. Nassarile mõistetud vangistuse alguseks loeti 02.03.
2. 1 Viru Vangla esitas 26.11.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raino Nassari elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et Viru Vangla toetab kinnipeetava Raino Nassari vangistusest enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru, et ei soovi osa võtta Raino Nassari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Raino Nassari ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav Raino Nassar kinnitas 22.01.2021 toimunud kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta on suhelnud oma perega, lastega ja emaga, kohtutäituriga. Suhtles kohtutäituriga, tema suhtes algatati pankrotimenetlus. Praeguse seisuga on talle selline võimalus siiski veel antud, et kui ta peaks vabanema, siis on tal xxxx olemas nii töö, kui elu ja kõik selles suhtes on korras. Ta suudaks selle probleemi siiski lahendada, ta saaks algatada võlgade ümberkujundamise menetluse. Ta arvab, et ta saaks oma elu uuesti järjepeale. Pere toetab ja lapsed ka. Lastega ta rääkis ja nad ütlesid, et ta peaks proovima. Tal on küll distsiplinaarkaristused, mis teda kõige rohkem hirmutasid alguses. Mis ta ikka vaidleb, rikkumine on rikkumine. Karistused on talle määratud ja eks neisse tuleb süveneda, mille eest. Esimene karistus oli tal puhtalt sellepärast, et tal isa oli haiglas ja ei lastud helistada tal. Muidu tal nagu tõsiseid probleeme ei ole olnud. Ta rääkis prokuröriga ka, helistas tolleaegsele, kes menetlust läbi viis, A. Ü. ja ta ütles ka, et kui vangla toetab, siis ikka võib proovida, et tal pole asjad üldse nii hullud. Tal oli katseaeg, kui ta pani toime uue samaliigilise kuriteo, ta sai karistuse pea 11 aastat ja märtsis saab 6 aastat kantud. Tal ei olnud kriminaalhoolduse ajal tegelikkuses probleeme, mitte üht ainsamatki rikkumist, kõik oli nagu hästi. Ta käis xxxx, kuna ta oli xxxx väga pikalt elanud, siis kriminaalhooldaja võimaldas tal, tal oli töökoht, käis seal tööl. Ta käis xxxx Eestis märkimas. Endine kriminaalhooldaja arvab, et ta saab hakkama, kui teda välismaale ei lasta, kuhu ta nagunii praegu minna ei saa ja tal ei ole ka soovi minna. Tal on kindel plaan jääda xxxx. Ta peab endasse ka uskuma, tema usk põhineb sellel, et vabanedes ta asub tööle. Ta peab hakkama õiguskuulekaks. Ta peab ääretult ettevaatlik olema. Peab täitma kõik talle pandud nõudmised, minema tööle, asuma maksma oma võlgnevusi riigi ees. Peab maha jätma kuritegeliku tee, see on ainus võimalus, vastasel juhul ta lõpetab oma elupäevad vanglas, nii lihtne see ongi. Kui ta seda endale ei teadvusta, siis tal ei olegi mõtet vanglast välja minna. Xxxxl on tal kõik võimalused kuritegelikust tegevusest loobuda. Kaitsja märkis kohtuistungil, et tõepoolest on kinnipeetaval 5 distsiplinaarkaristust. Esimene karistus on määratud seetõttu, et helistades on konkreetne limiit, kui kaua tohib helistada. Raino Nassari isa oli too moment xxxx,
3. aprillil. Kohtule esitatav väljavõte
4. aprilli kõnede kohta kinnitab seda, et Raino Nassari poolt helistati õele. Õde selgitas Raino Nassarile, kui kriitiline olukord tal isaga on. Järgmisena Raino Nassar üritas helistada isale haiglasse. Ta ei saanud teda kätte, siis sai kätte ema. Vestluse käigus selgus, kui tõsine olukord isal on. Ta telefonikõne katkestati. Tänaseks on isa lahkunud. Lahkus sisuliselt loetud päevad hiljem. Oma selgituses, mida Raino Nassar ka vanglaametnikele distsiplinaarmenetluses selgitas, ta ütles väga üheselt, et need kõned olid tema jaoks väga olulised. Kaitsja leiab ka, et puht inimlikult vägagi olulised. Mis puudutab kahte teist distsiplinaarkaristust, siis need on puhtalt seetõttu, et isikul oli kinnipidamisasutuses kambris nöör. Tegemis oli Covid-perioodiga, see on selline olukord, kus kõik kambriuksed on lukustatud. Isik seal liikuda ei saa. Eraldi ihupesu kuivatamiseks, pesemiseks on ruum, kuhu Covidi perioodil kinnipeetavaid ei lubatud. See tähendab, et kinnipeetavad pidid 2 enda pesu pesema kambris, ka kuivatama. Sisuliselt kogu selle poole aastase aja vältel, varakevadest kuni sügiseni. Vanglateenistus aktsepteeris seda, et kinnipeetavad tegid nööridest, saapapaeltest sõrestikud, kus enda pesu kuivatati laua all. Vahetult siis september-oktoober vangla muutis oma meelt ja asus seisukohale, et need nöörid olla ei tohi. Raino Nassari puhul loeti see distsiplinaarrikkumiseks, mille eest teda karistati. Kui õige see karistus on, sellele ei oska kaitsja hinnangut anda. Puht inimlikult kui vaadata, siis Raino Nassar oma käitumisega ei seadnud vangla julgeolekut ohtu. Ta ei hakanud vastu ametnikele, korraldustele, mitte millelegi. Ebaviisaka käitumise osas, tegemist oli olukorraga, kus ta ütles ebatsensuurse väljendi. Ta viibis lukustatud kambris, see väljend oli mõeldud temale endale, mitte ametnikule. Ka ametnik on hilisema vestluse käigus öelnud, et on selgusetu, kas see oli üldse temale mõeldud. Ta on ametniku ees ka vabandanud, juhul kui ametnik tundis end riivatult. Käskkirjas on kajastamist leidnud ja ka kaaskinnipeetav on kinnitanud, et see ebatsensuurne väljend ei olnud mitte vähemalgi määral kinnipeetava poolt ametnikule. Kui nüüd rääkida sellest olukorrast, kus ta seal viibib, siis ta on tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seal on 50 kambrit, aga tegelikkuses selles eluosakonnas viibib praegu 3 kinnipeetavat. Kaitsja ei oska sellele hinnangut anda, sest Raino Nassari rikkumised ja varasem karistus ja tema käitumine tervikuna, viitavad, et ta justkui ei peaks seal olema. Teda on karistatud kaks korda kriminaalkorras samaliigilise kuriteo eest. Ta ei toeta vangla subkultuuri. Ta ei kuulu kuritegelikesse ühendustesse, mitte kuhugi. Kaitsja leiab, et vanglateenistus ise soovib, et Raino Nassar oleks selles osakonnas, iseloomustusest nähtub, et Raino Nassar koristab ja hooldab kaaskinnipeetavat. Nendes kolmest kinnipeetavast seal eluosakonnas üks kinnipeetav on ratastoolis. Raino Nassari ülesandeks ongi igapäevaselt toimetada selle kinnipeetavaga, nii-öelda hooldus. Selle eest teda tasustatakse. Mis puudutab Raino Nassari materiaalsust ja huvitatust materiaalsest kasust, siis ta on teinud omad järeldused sellest. Alates
5. aastast enda töötasust, ta saab hoolduse eest 30 eurot kuus, ta annetab 10 eurot vähiravifondile. See näitab, et isikul selline materiaalne huvitatus puudub. Ta on tegelikult sellisest käitumisnormistikust, reeglistikust, moraalist aru saanud. See on ka põhjus kaitsja hinnangul, miks vangla teda toetab. Ei vasta tõele, et Raino Nassar ei tunnista kuritegu, ta tunnistab toimepandut ja kahetseb. Kui vaadata Raino Nassari käitumist või impulsiivsust või tema enesehinnangut puudutavat temaatikat, siis kaitsja hinnangul on tegemist täiesti adekvaatse isikuga. Tema huvi on täna omandada kutseharidus, mille ta on vanglas omandanud. Nendes tundides, kus ta on seal osalenud, ta on aktiivselt kaasa töötanud. Seda saab kinnitada ka õpetaja R. P., kes on väljastanud iseloomustuse, et Raino Nassar oli keskmisest aktiivsem kinnipeetav. Ta tundis aktiivselt huvi, mõtles kaasa, õppis kaasa. Vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama xxxx, kus on tema eakas ema, kes vajab hoolt. Tema lähedased on kõik xxxx. Xxxx on olemas ka eraldi xxxx, kuhu ta soovib minna xxxx ehitust õppima. Just seda sama puidutöö tegemist, vanglas on ta omandanud puidupingitisleri hariduse. Tegelikult on ta ka vanglas järjepidevalt taotlenud seda, et ta saaks vanglatööstuses töötada sellel samal erialal, mida ta on omandanud vanglas. Kahjuks Covid-19 tulenevalt on nad kõik lukustatud kambrites ja see võimalus tal praegu vanglas puudub. Mis puudutab seda, et ta on kaks korda karistatud, siis tegemist ei ole kergete kuritegudega. Raino Nassar on 51 aastat vana mees juba, kui ta kolmandat korda samaliigilise kuriteo toime paneb, siis tema tulevik on kinnipidamisasutuses. Raino Nassar on kinnitanud, et kohe kindlasti ta uut kuritegu isegi mitte vähimalgi määral ei hakka sooritama. Mis puudutab individuaalset täitmiskava, mis talle on koostatud, siis tegelikkuses on ta selle oma olemuselt kõik ära täitnud. Ta suhtleb psühholoogiga, kaplaniga, kontaktisikuga, kõik võimalikud hariduse omandamised. Raino Nassar on kinnitanud, et ta on nõus maksimum elektroonilise järelevalvega – 12 kuuga. Vaatamata sellele, et kriminaalhooldus on teinud ettepaneku 10 kuud. Järelevalve pool on 24 kuud, tegelikkuses selle aja jooksul on võimalik ka kriminaalhoolduse nägemusel ja ettepanekul määrata Raino Nassarile täiendavaid kohustusi sotsiaalprogrammide näol, et teda tagasi tuua ühiskonda. Xxxx asudes on Raino Nassaril olemas ka töökoht, esialgselt hakkama saamiseks on tal vabanemisfondis piisavalt rahalisi vahendeid, 1752 eurot. Raino Nassaril on 2 alaealist last, kellest ta väga hoolib ja kellega suhtleb, vaatamata sellele, et laste emaga on kooselu lõppenud. 3 Märkimisväärne on ka see, et kuigi kahe isiku vahel on kooselu lõppenud, on nad heades suhetes omavahel, see näitab, et Raino Nassar on kohanemisvõimeline ja aktsepteerib teisi isikuid ühiskonnas, mitte ei sea ennast esikohale. Kaitsja palub anda Raino Nassarile võimalus ennetähtaegselt vabaneda, vajadusel ka maksimum piirangutega. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Raino Nassar kannab liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning 12.11.2020 sai tal talle mõistetud 11 aasta 4 kuu 19 päeva pikkusest vangistusest kantud pool, mistõttu avanes tal KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Täidetud on ka muud formaalsed eeldused süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Raino Nassaril on olemas vabanemisjärgne elukoht aadressil xxxx ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral. Elektroonilise valve kohaldamisega nimetatud elukohas on nõus talu omaniku OÜ F esindaja, kelleks on kinnipeetava õde R. S. ja ka talus elav kinnipeetava ema, elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Kohus märgib, et Raino Nassari käitumises vangistuses esineb positiivseid asjaolusid. Ta töötab majandustöödel alates 16.08.2017, on töötanud koristajana ning käesolevalt töötab kaaskinnipeetava abistajana. Ta on omandanud puidupingioperaatori eriala ning osalenud vestlustel kaplaniga ja psühholoogiga. Isiku vabanemisjärgsetest elutingimustest võib positiivsena tuua välja selle, et tal on olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kus elab ka kinnipeetava eakas ema. Vangistuses on ta jätkanud suhtlust ema, õdede, tütre ja pojaga. Samuti on kinnipeetaval vabanemisel olemas garanteeritud töökoht OÜ-s F ning ta soovib jätkata enesetäiendamist xxxx xxxx ehituse erialal. Vabanemisfondis on tal 1752 eurot. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul aga konkreetse kinnipeetava puhul teha siiski tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus ning vangistuses töötamine ja eriala omandamine oleksid kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Raino Nassaril kaks kehtivat kriminaalkaristust narkokuritegude toimepanemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast karistusest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et eelmise, s.o Rootsi Kuningriigi Svea Ringkonnakohtu 08.10.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati ta 30.09.2013 Tartu Ringkonnakohtu määrusega tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 04.03.2016, millest esimeseks üheksaks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Sellest hoolimata pani ta uue kuriteo toime juba ajavahemikul
6. aasta augustist kuni 16.02.
7. Lisaks on tal käesolevalt ka viis kehtivat distsiplinaarkaristust, mis tähendab, et täitmata on üks tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid – õiguskuulekas käitumine vangistuses. Kohus leiab, et kui isikul on õiguskuuleka käitumisega raskusi isegi kinnipidamiskohas, range järelevalve all, siis puudub kohtul kindlus, et ta suudab seda teha vabaduses. Eriti arvestades, et ta 4 on varasemalt olnud seoses tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega allutatud käitumiskontrollile, kuid pannud katseajal toime uue kuriteo. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata nõudeid 7035,70 euro ulatuses ning käimas on kohtumenetlus tema pankroti väljakuulutamiseks. Vabanemisjärgselt on tal küll võimalus asuda tööle OÜ-s F, kuid iseloomustusest nähtub, et ettevõtte käive on 0 eurot alates
8. aasta II kvartalist, mis seab kahtluse alla töötasu teenimise võimalikkuse nimetatud ettevõttes. Samuti nähtub materjalidest, et kinnipeetav töötas samas ettevõttes ka peale eelmist tingimisi enne tähtaega vabanemist, kuid see ei hoidnud ära uue kuriteo toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku suhtlusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga tuttavaid, viimase kuriteo pani ta toime koos õepoja R. K.. Raino Nassar ise oli viimases kuriteos organisaatori rollis, mistõttu ei saa välistada, et ta on võimeline manipuleerima teiste isikutega isikliku toimetuleku huvides. Iseloomustuse kohaselt on ta ametnikega koostööks avatud, kuid tajutav on mõningane manipulatsioon. Kinnipeetav on kinnitanud, et tahab edaspidi elada seaduskuulekalt, kuid tema käitumine vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste näol ja kuriteo toimepanemine katseajal, olles allutatud käitumiskontrollile, seavad kahtluse alla tema motivatsiooni ja suutlikkuse püsida õiguskuulekal teel. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Raino Nassari vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik, sõltumata sellest, et prokuratuur ja vangla toetavad kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Raino Nassari vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, 432, 384, ja 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 08.03.2021 kohtumäärusega jäeti määruskaebus Viru Maakohtu
9. veebruari
10. a määruse peale läbi vaatamata. 11.02.2021 kohtumäärus 1-15-6690 jõustus
11. märtsil 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 5