4-20-5145/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-20-5145 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. veebruari 2021 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Jüri Mägi (isikukood 38412250364), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. PPA Ida Prefektuuri 15.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,007575 määrati Jüri Mägile NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 64 eurot. Otsus jõustus 01.11.
5. J. Mägi rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu 16.01.2017 (täiteasi nr 066/2017/89). 01.08.2019 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. 16.12.2020 esitas PPA taotluse J. Mäele mõistetud rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Viru Maakohtu 03.02.2021 määrusega PPA taotlus rahuldati ja asendati J. Mäele PPA Ida prefektuuri 15.10.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,007575 määratud tasumata rahatrahv 64 eurot, s.o 16 trahviühikut, arestiga 1 päev. Aresti kandmise aja algust arvatakse J. Mäel alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Saata J. Mägi aresti kandma Jõhvi arestimajja pärast tema vangistusest vabanemist. 2.
7. J. Mägi kannab Viru Maakohtu 12.02.2019 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 423¹ järgi ja KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust 2 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2018 ja lõpp 13.04.
8. 2.
9. Maakohus kontrollis, kas antud juhul võib olla tegu otsuse täitmise aegumisega KarS § 82 lg 4 järgi. Maakohus tuvastas, et J. Mägi kannab karistust alates 17.12.
10. Seega ei aegunud rahatrahvinõue 01.11.2020, vaid aegumine pikeneb vangistuses viibitud aja võrra (2 aastat 3 kuud 27 päeva). Karistuse asendamine on lubatav. 2.
11. Maakohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole J. Mägi trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Tegu on kinnipeetavaga. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise, sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad VTMS-is ja TMS-is sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega J. Mäele Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 15.10.2016 otsusega määratud tasumata rahatrahv 64 eurot ehk 16 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 1 päev.
12. Viru Maakohtu 03.02.2021 määruse peale esitas määruskaebus J. Mägi, kes vaidlustab maakohtuse määruse ja palub asi veelkord üle vaadata ning anda võimalus maksta kõik need trahvid ära või teha see tööga tasa. J. Mägi selgitab, et ta juba kaks aastat maksab võlgasid, esitab ka väljavõtte. Kahe aastaga maksis üle 3000 euro. Seetõttu jääb talle arusaamatuks, et miks inimene, kes maksab võlga, peab kinni minema. Kohtunik ei andnud talle võimalust võlgasid maksta ega võimalust üldkasulikku tööd teha. J. Mägi on nõus tegema maksegraafiku ning on nõus maksma iga kuu 100 eurot. J. Mägi toob välja, et tal on olemas töökoht ettevõttes NorwesMetal, mida ta ei taha kaotada ning soovib olla oma perega. Palub lükata aresti kandmine edasi. Lubab kõik ära maksta, aga kui rikub midagi, siis on nõus aresti kandma. J. Mägi toob välja, et ta palus kohtunikult andmeid, kuhu saab maksta, naine maksaks 30–50 eurot. Kohtunik ei andnud seda võimalust. J. Mägi tahtis kirjutada Justiitsministeeriumisse, et hakata trahve maksma Justiitsministeeriumi kaudu, keegi ei kuulanud teda. Kui inimene soovib võlad ära maksta, tuleb välja, et see on halb ja ta pannakse aresti. Kui inimesel ei ole õigust paluda aresti edasi lükata, siis millised õigused inimesel üldse on. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus jääb edutuks.
14. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et J. Mägil on rahatrahv 16 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Samuti ei ole rahatrahvi tasumata jätmist eitanud J. Mägi. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. Maakohus on J. Mägi rahatrahvi asendanud arestiga. Selgitused, miks isik ei tasunud ära rahatrahvi, olukorras, kus on alustatud juba täitemenetlust, täiendavat kaalu ei oma. Millised võlgnevusi J. Mägi tasunud on, ei nähtu ka tema esitatud Viru Vangla K-raha vabakasutuskonto väljavõttes. Täiteasjas nr 066/2017/89 laekumisi rahatrahvi tasumise osas ei ole. Maakohus on kohtuistungil ka J. Mägile selgitanud, et rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul üksnes võimalik otsustada, kas asendada J. Mägi rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Kõik J. Mägi emotsionaalsused jätab kohus kõrvale. Rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Rahatrahvi tasumise võimalusel on ajalised piirid. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga ning karistuse efektiivsusega. Kui karistuse määramise ja täitmise vaheline ajavahemik on liiga pikk, ei ole karistus enam kuigivõrd mõjus. 2 J. Mägi toob määruskaebuse sisulises osas välja, et aresti kandmist võiks edasi lükata. Ringkonnakohus seda võimalikuks ei pea. Esiteks puuduvad selliseks edasilükkamiseks mõjuvad põhjused ning maakohus on J. Mäele juba selgitanud, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Lisaks ei ole aresti pikkus, s.o 1 päev, selline, mis täiendavalt võrreldes kantud vanglakaristusega omaks mõju J. Mägi eemalolekule oma perekonnast. Määruskaebusest nähtuvalt on J. Mägi nõus rahatrahvi tööga heastama, mida võib pidada nõusolekuks aresti üldkasuliku tööga asendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka see põhjendatud. Nimelt nähtub maakohtu istungiprotokollist, et J. Mägi on avaldanud, et vabanedes jätkab ta tööd Norwes Metallis ja kui ta peab tegema üldkasuliku töö tunde, siis ta kaotab töö. Kuigi maakohtu istungil avaldatust nähtub J. Mägi suhtumine üldkasuliku töö tegemise edukusse, siis märgib ringkonnakohus, et ei pea sellega asendamist samuti võimalikuks. Tegemist on 1 päeva arestiga, mille puhul ei ole usutav, et selle ärakandmisel kaotaks ta töö. Seega ringkonnakohtule ei nähtu ühtegi asjaolu, miks tuleks maakohtuga võrreldes asuda teistsugusele seisukohale ning kohtu hinnangul on rahatrahvi asendamine just arestiga põhjendatud.
15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 03.02.2021 määruse muutmata ja J. Mägi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus Kohtunik 3