← Eesti

1-20-2896/37

Obsah (8)§ 306§ 126§ 180§ 175§ 313§ 38§ 381§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2020, Tartu Kriminaalasja number 1-20-2896 (kohtueelses menetluses nr 20278000300) Kohtunik Ingrid Kullerkann Ra

§-st 306 kohus otsustas RESOLUTSIOON

  1. Sergey Novikov süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 5 aastat.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestada Sergey Novikovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest, s.o 15.02.
  3. 1 3.

§ 306

lg 1 p 9 alusel tühistada Sergey Novikovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine kohtuotsuse jõustumisel. 6. A. H. xxxxxxxxxxx) hagi rahuldada. Sergey Novikovilt välja mõista A. H. varalise kahju hüvitisena 3818 (170 + 3648) eurot ja 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kahjuhüvitis tuleb tasuda I. H. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx selgituseks tuleb märkida kahju hüvitamine A. H. § 83 lg 1 ja

§ 126

lg 3 p 4 alusel Sergey Novikovilt konfiskeerida ja hävitada kuriteo teoimepanemise vahendina nuga, mis asub kriminaalasja juures pakendis nr 1. 7. Sergey Novikovilt

§ 180

lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista menetluskuluna:

§ 175

lg 1 p 3 alusel kohtuarstliku ekspertiisi kulu 61 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel DNA ekspertiisi kulu 228 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 581,40 eurot;

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtumenetluses 981,60 eurot;

§ 175lg 1 p 9 ja § 179 lg 2 ja § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot.

8. Juhindudes

§ 313

lg 1 p-st 7 ja § 180 lg 3 neljanda lausest tuleb Sergey Novikovil tasuda menetluskulud kokku 3312 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 276 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700049931. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 9.

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 CD plaati.

10.

§ 38lg 5 p 2 alusel teavitada A.

H. Novikovi ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. 11.

§ 38lg 5 p 4 alusel teavitada A.

H. Novikovi ennetähtaegse vabastamise menetlusest ja anda talle võimalus esitada oma arvamus Sergey Novikovi ennetähtaegse vabastamise suhtes. Edasikaebamise kord Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Võrus, Vabaduse tn 13) 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Süüdistus Sergey Novikovi süüdistatakse selles, et tema 15.02.
  2. a ajavahemikul kella 17.53 kuni kella 17.54 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kõrval lõi kannatanu A. H. korral noaga vasakule poole kõhu piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule tervisekahjustused: kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul mao, maksa vasaku sagara, vahelihase ning roietevahelise arteri vigastusega. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt põhjustas siseorganeid vigastav torke-lõikehaav eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise tahtliku tegevusega pani S. Novikov toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtuotsuse põhjendused Esmalt tuvastab kohus süüdistatavale etteheidetava teo asjaolud (I) ja kvalifitseerib selle (II). Seejärel mõistab kohus karistuse (III) ning lahendab tsiviilhagi (IV). Viimasena lahendatakse menetluskulude (V) ja asitõenditega (VI) ja kannatanu teavitamisega seonduvad küsimused (VII). I
  3. Kannatanu A. H. I. H. on alkoholiprobleem. Tema elukaaslane V. A. alkohoolik. I. H. (lk 166-168) läheb seepärast elus kõik allamäge. Elukaaslane joob kogu raha koos oma sõpradega maha, sõbrad „tõmbavad temast raha välja.“ Nad kõik kambas kogunevad maja vastas asuva alkoholipoe juurde ja juba kella 10-st hommikul hakkavad jooma. I. H. haiguse tõttu 100% töövõimetu, kuid peab sellegipoolest kogu majapidamist üleval pidama ja on sunnitud üleval pidama ka V. A. . A. H. (lk 54 – 60) käib tema kasuisa väga tihti kodumaja vastas asuvas Superalko poes alkoholi ostmas. Ta ostab seda nii endale kui ka sõpradele, sest on hea inimene ja ei suuda neile „ei“ öelda. I. H. muretseb poeg tema olukorra pärast väga.
  4. Üks nendest sõpradest on S. Novikov. Kohtuistungil kuulati üle selle alkoholipoe müüja T. K. (lk 163-166), kelle sõnul külastab süüdistatav kauplust igapäevaselt, päeva jooksul 2-4 korda.
  5. I. H. kohaselt tulid 15.02.2020 ühelt ja samalt numbrilt pidevad telefonikõned V. A. . Helistati ikka väga palju. Kui tema elukaaslane on purjus, siis ta magab nii kõvasti, et üles ajada ei ole võimalik. Seega telefonile ta ei vastanud. Pidevad telefonikõned tüütasid ära ja juures viibinud A. H. telefoni vastu võtta. Kohtuistungil kogutud tõendite kohaselt oli helistajaks S. Novikov.
  6. A. H. ütles ta kõne vastu võttes, et olgu helistaja hea ja ärgu rohkem helistagu. V. A. suured maksuvõlad (kontekstist järelduvalt on tasumata kommunaalmaksed) ja et oleks aeg kuskile piir panna. Teiselt poolt vastati, et mis see kõne vastuvõtja asi on ja ärgu torkigu nendevahelistesse suhetesse. Helistaja kutsus A. H. rääkima ja viimane vastas, et pole probleemi ja räägime silmast silma. S. Novikovi versiooni (lk 187-191) kohaselt suhtles ta V. A. vastu võtnud inimesega, kuna kahtlustas, et tema sõbra telefon on sattunud võõra inimese kätte. Ta ütles sellele inimesele, et toogu telefon ära, ja leppis selleks kokkusaamise alkoholipoe juures. 3
  7. Kui A. H. korda välja läks, siis kedagi seal ei olnud, ja ta läks tuppa ema juurde tagasi. 15 minuti möödudes helistas mees uuesti. Selleks, et kokkusaamine aset leiaks, helistasid süüdistatav ja kannatanu üksteisele korduvalt. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (lk 104-106) kohaselt on kell 17.09.18 S. Novikov helistanud V. A. kõne kestis 88 sekundit. Kell 17.12.47 helistas V. A. . Novikovile ja kõne kestis 60 sekundit. Ajavahemikul kell 17.18.2717.19.32 on V. A. korral helistanud S. Novikovile, kuid kõnet ei võetud vastu. Ajavahemikul kell 17.21.59-17.23.25 on V. A. korral helistanud V.A Novikovile, kõnede kestus oli 8-56 sekundit. Ajavahemikul kell 17.25.35 – 17.29.45 on V. A. kolmel korral V.A Novikovile, kuid kõnet ei võetud vastu. Ajavahemikul 17.37.19-17.39.32 on A. H. viiel korral V.A Novikovile, kuid telefon oli välja lülitatud. Kell 17.48.06 on S. Novikov helistanud V. A. kõne kestis 23 sekundit. Nii tunnistaja I. H. , kannatanu kui ka süüdistatava ütlustest nähtub, et V. A. suhtles süüdistatavaga ainult kannatanu. Eelnevast nähtub üsna üheselt, et pigem oli kohtumisest huvitatud kannatanu.
  8. S. Novikov oli vahepeal läinud alkoholipoodi. T. K. kohaselt käis süüdistatav ka sellel päeval poes mitu korda. Esimesel korral ei märgatud seal V. nimelise alkohoolse joogi järgi hüüdnime V. saanud kliendi juures midagi ebatavalist. Kui V. viimast korda poodi tuli, märkasid nad taskus suurt nuga. Kassapidaja ehmus selle peale väga. Ühtegi märkust noa kohta poe töötajad teha ei julgenud, kuid nad läksid poest välja ukse kõrvale, et saaks süüdistatavat jälgida ja arutasid, kas peaks teatama politseile. V. jalutas poest vasakut kätt parklaalal ringi ja ootas seal midagi.
  9. Viimase kõne peale läks kannatanu uuesti välja ja silmas Superalko vastas tänavalaterna all seismas meest. Tänav oli inimtühi. A. H. , et see peab olema helistaja ja kõnetas teda. Kannatanu pakkus enda sõnul süüdistatavale suitsu, mida viimane ei soovinud. Bussi pealt tulid inimesed ja ta tegi S. Novikovile ettepaneku minna eemale. Süüdistatava sõnul tuli tema juurde mingi mees, midagi ei selgitanud, ütles, et lähme. Tema küsis ta ligi tulnud mehelt, et kas kallad, st pakud alkoholi ja kuna viimane vastas jaatavalt, läks ta kaasa.
  10. Kannatanu sõnul nägi ta mingil hetkel, et S. Novikovi paremas taskus on nuga. Nuga oli suur ja ei mahtunud taskusse ära – käepide oli väljas. A. H. S. Novikovil ümbert kinni. Enda sõnul tegi ta seda, et juhul, kui S. Novikov peaks noa taskust välja võtma, siis ta saab käe eemale tõmmata, et ennast kuhugi poole suunata. Mingi hetk jäid nad seisma. Kannatanu oli süüdistatava vastas ja rääkis temaga sellest, et viimane lõpetaks ära kasuisa kulul joomise, et kuskile tuleks piir panna. Tekkis sõnasõda.
  11. Samal ajal väljus oma korterist I. H. , et koeraga jalutama minna. Kaheksandal korrusel lifti oodates nägi ta aknast, kuidas mees seisis ja rääkis tema pojaga. Nad seisid vastastikku. Alkoholipoe müüja T. K. uuesti välja kontrollima, et mis toimub ja äkki on S. Novikov juba rahulikult ära läinud. Süüdistatav liikus koos teise mehega, kelles tunnistaja kohtuistungil tundis ära kannatanu. Nad liikusid kaupluse uksest umbes 20 meetri kaugusel. Süüdistatav ja kannatanu liikusid hästi lähestikku, kannatanu käsi oli vist üle süüdistatava õla.
  12. A. H. kohaselt S. Novikov võttis parema käega taskust välja noa ja ründas kannatanut paremale poole rindkeresse. Kannatanu taskus oli telefon ja nuga põrkus selle vastu. Kannatanu lõik enda kaitseks jalaga vastu süüdistatava vasakut kätt. Selle hetkel, kui ta jala maha pani, tuli teine hoop ja see läks pihta tema vasakule küljele. 4
  13. S. Novikovi sõnul mingi hetkel ta küsis selle mehe käest, et kes sa üldse oled. Midagi ta seal pobises, arusaadavalt ei vastanud ja siis ebatsensuurselt karjudes ründas süüdistatavat rusikatega. Süüdistatav astus kõrvale, kükitas maha ja tõukas ründajat kätega. Süüdistatav vastu ei löönud. Ründaja jooksis temast mööda. Siis nad mõlemad seisid. Süüdistatav arvas, et rünne on lõppenud ja hakkas käsi taskusse panema ja sellel hetkel hakkas kannatanu tema suunas jooksma. Süüdistatav tõstis käed automaatselt üles. Kannatanu jooksis temast mööda, aga siis jäi seisma ja katsus vasaku käega oma vasakut rinda. Süüdistatav selgitas, et mingil hetkel kui kannatanu teda ründas, võttis ta enesekaitseks noa välja ja sellel hetkel kui kannatanu viimast korda tema poole jõudis ta lihtsalt ei jõudnud nuga taskusse panna.
  14. Kaupluse juures oli T. K. sündmuste kulgu jälgima ja kirjeldab seda järgmiselt. Edasi nad jõudsid xxxxxxxxxxx otsa peale, kus on need vanad vaibakloppimise restid. V. keeras ennast haardest välja ja parema käega haaras taskust noa. Ta üritas sellega kaks või kolm korda kannatanule pihta saada. Tunnistaja järeldas seda torkavatest liigutustest. Kas mõni löök ka tegelikult pihta läks, ei olnud kauguse tõttu aru saada. Tunnistaja helistas politseisse.
  15. I. H. koeraga õue, kuid laternaposti juures ei näinud ta enam kedagi. Ta andis koerale korralduse poega otsida. Nad möödusid majast nr 35 ja maja lõpus nurga taga vastas maast oma poja ja suure vereloigu. Niipalju kui tunnistaja aru sai, rääkis poeg kiirabi või politseiga. Meesterahvas läks mööda kõnniteed, tunnistaja jooksis talle järele ja püüdis varrukast kinni haarata. Sellel mehele oli seljas hall jope ja peas must müts. Tunnistaja jättis meelde tema vuntsid.
  16. Sündmuste edasise käigu reaalajas antud kirjeldus kuuldub lk 90 asuval andmekandjal salvestatud A. H. T. K. Häirekeskusesse. Tunnistaja teatab, et noaga vehib üks mees. Mees liigub ja vist teine mees sai noaga pihta, ta hoiab kuidagi kinni ennast, aga ta liigub. Kannatanu teatab, et teda pussitati ja ta jälitab meest, kes seda tegi. Kõne vahel hüüab ta vene keeles: „Ema, tal on nuga.“ Kannatanu hakkab järjest rohkem oigama ja hingeldama ning teatab lõpuks, et see isik jookseb ära. Kannatanu ja tunnistaja annavad pussitanud mehe liikumise suuna. Kõnes märgib T. K. ka selle, et märkas enne poes selle mehe käes nuga. Mõlemad helistajad kirjeldasid pussitajal seljas olnud riideid.
  17. Sündmuskohale jõudsid politseiametnikud R. R. 60-61) ja A. J. 61-62). Nad sai teate, et kedagi on pussitatud ja pussitaja isikukirjelduse. Kirjeldustele vastav isik läks nende bussi eest üle tee ja kohta, kuhu nad järgi sõita ei saanud. Nad kaotasid ta hetkeks silmist ja hargnesid otsimiseks, omavaheline vahe jäi u 40 meetrit. Seejärel nägi R. R. , kuidas kirjeldustele vastav isik tal ees kõnnib ja andis käskluse seisma jääda. Mees ei allunud käsklustele ja kõndis edasi paarkümmend meetrit, keeras ümber. R. R. valgustas taskulambiga isiku nägu. Vasak käsi oli tal taskus ning ametnik andis korralduse selle välja võtta. Ta ei allunud ning ametnik sai aru, et küsimus võib olla arusaamises ja andis samad käsklused vene keeles. Paarimees tuli vasakult poolt, võttis selle mehe maha ja hõikas: „Nuga!“ Nuga lendas sinnasamasse kõrvale. A. J. kohaselt ta nägi, kuidas paarimees hakkas meest kinni pidama. Selle mehe käes oli mingi käepikenduse moodi asi. Esialgu ei olnud ta kindel, aga kui distants vähenes, siis nägi, et suuremat sorti nuga oli käes. A. J. nö lõdvestuslöögi ja nuga kukkus maha. Ta pani mehe maha ja paigaldas käerauad. Nad fikseerisid isiku kinnipidamise ja said teistelt kohale jõudnud patrullidelt koti, millesse pakendasid noa. Nende autos isiku transportimise võimalust ei ole ja teised ametnikud viisid ta minema.
  18. Kahtlustavana kinnipidamise protokolli (lk 109-111) kohaselt osutus ametnike poolt kinni peetud isikuks S. Novikov. Indikaatorvahend näitas alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 1, 5 12 mg/l kohta ning S. Novikov toimetati kainenema (lk 107-108). Arestimajja transportimiseks tuli kasutada käeraudu ja füüsilist jõudu. Ekspertiisiakti (lk 95-102) kohaselt noa käepidemelt saadud DNA- profiil on kokkulangev S. Novikovi DNA-profiiliga. Noa teralt saadud DNAprofiil on kokkulangev A. H. -profiiliga.
  19. Nende eelnevalt esitatud tõendite pinnalt nähtuvad piisava selgusega kuriteo toimepanemise asjaolud. S. Novikov külastas sellel päeval nagu tavaliseltki mitmel korral alkoholikauplust. Ta püüdis leida lisavõimalusi alkoholi tarvitamiseks ja helistas oma joomasõbrale V. A. . Temaga ühendust saada ei õnnestunud. S. Novikov kohtus A. H. enda sõnul läks temaga kaasa lootuses, et see inimene, keda ta esimest korda nägi, pakub talle alkoholi. Mingil ajahetkel saabus teadmine, et kannatanu näol on tegemist selle isikuga, kes vastas telefonile ja kelle arvates peaks ta V. A. jätma. Süüdistatav võttis välja noa. S. Novikovi näol on tegemist enda käitumist märkimisväärselt halvasti kontrolliva inimesega. See ilmnes nii kohtuistungil kui ka tema kinnipidamise ja kainenemise asjaolusid kirjeldavatest tõenditest.
  20. S. Novikovi keskse kaitseväite kohaselt tema A. H. ei löönud. Ta oli noa enesekaitseks välja võtnud ning kannatanu jooksis ise sellele otsa. Kohtuistungil kuulati üle ekspert J. T. 5354). Ekspert selgitas oma järeldust, et vigastus on tekkinud löögi tagajärjel. Selleks, et tungida kehaõõnde, tuleb noale anda jõud, kiirendus, mingisugune energia. Ilma selleta ei lähe nuga riietest läbi. A. H. asub vasakul küljel. Meditsiinilise kirjanduse kohaselt on ründe ja noalöögi puhul vigastused tüüpiliselt lokaliseeritud just keha vasakule poolele. Tavaliselt on inimesed ründe ajal vastakuti. Enamasti on inimesed paremakäelised ja kui lüüakse vastast, tabatakse tema vasakut poolt. Selliste vigastuste saamiseks peaks inimene jooksma vasak külg ees, aga inimesed ei jookse külg ees, vaid otse. Võimalust, et kannatanu oleks saanud vigastused noa otsa joostes, peab ekspert äärmiselt vähetõenäoliseks. Teaduskirjandusest ei ole ta leidnud andmeid selle kohta, kas inimene suudab joosta nii suure hooga, et nuga läheb kõhtu. Tõenäoliselt ei ole selliseid katseid kunagi tehtudki. Isegi juhul, kui inimene nii jookseks, peaks teisel poolel, kes nuga hoiab, käsi olema küünarliigesest väga hästi ja tugevalt fikseeritud. Muidu vajub jõu vastu tulles käsi ära.
  21. S. Novikovi ütlused, mille kohaselt ta kannatanut ei löönud, on vastuolus tunnistaja T. K. kannatanu ütlustega ja eksperdi järelduste ja selgitustega vigastuste tekkemehhanismi kohta. Kohus loeb süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ja jätab tõendikogumist välja.
  22. Menetluses käsitleti põhjalikult seda, miks S. Novikovil oli sellel kaasas suur lauanuga. Asitõendi vaatlusprotokolli (lk 93- 94) kohaselt on selle noa üldpikkus 32,5 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 4,3 cm). Süüdistataval ja tema elukaaslasel oli selle kohta pikk ja põhjalik selgitus tollel päeval Maximas olnud liha soodusmüügist, teritamist vajavast noast ning sellest kuidas S. Novikov pidi minema poodi noateritajat hankima. Selleks tuli väidetavalt nuga kaasa võtta, vaid nii olevat võimalik sobiva teritaja leidmine. Prokuröri nägemuses seevastu on S. Novikov isik, kellel on kombeks suur nuga taskus mööda linna käia (lk 117). Kohtu hinnangul noa kaasavõtmise asjaolud asjas olulist tähtsust ei omagi. Väljaspool igasugust vaieldavust on see, et S. Novikovil oli suur lauanuga kaasas, ta võttis selle välja kannatanuga suheldes ja ka siis, kui politsei teda kinni pidas.
  23. Kohus loeb eelnevate tõendite pinnalt tuvastatuks, et S. Novikov ründas kannatanut noaga mitmel korral. Ühel korral tungis noa tera kehaõõnde.
  24. SA Tartu Kiirabi kiirabikaardi (lk 79-81) kohaselt saabus kiirabibrigaad aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx 15.02.2020 kell 18.
  25. A. H. roidekaare all u 5 cm pikkune haav, patsiendi 6 selgituste kohaselt löödi teda lihanoaga. Kannatanu toimetati haiglasse. Ravidokumentide ( lk 82 -89) teostati talle operatsioon. Kannatanu viibis haiglaravil 15.02.2020 – 20.02.
  26. Ekspertiisiakti (lk 67-72) esines A. H. tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhul mao, maksa vasaku sagara, vahelihase ning roiete vahelise lihase arteri vigastusega. See põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. II
  27. KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse elule ohtu põhjustava tervisekahjustuse tekitamise eest. Selle sätte järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk põhikoosseisule (KarS § 121 lg 1 alt 1) vastav tagajärg. Kohtu hinnangul tekitas S. Novikov kannatanule kehavigastused kavatsetult. Väline teopilt – isiku suunas korduv noaga löömine võimaldab järeldada vaid seda, et ta seadis eesmärgiks kannatanu vigastamise ja möönis sellise tagajärje saabumist. See, kas tema tahtlus ulatus raske tagajärje tekkimiseni, ei oma teo kvalifitseerimise seisukohast tähendust. KarS § 19 kohaselt isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Süüteokoosseis on sellega täidetud.
  28. S. Novikovi tugineb muuhulgas sellele, et ta tegutses hädakaitses. Hädakaitsest saab rääkida vaid juhul, kui esineb hädakaitseseisund. See tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Rünne on inimese tegu, mis on sellisena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Kohtupraktika kohaselt ei ole ründena vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri, nt ebameeldiv pilk, trügimine rahvarohkes kohas, korralekutsuv märkus (RKKK 3-1-1-111-04 p 12). Selle kohta, et A. H. süüdistatavat rünnanud, puuduvad mistahes tõendid. S. Novikovi jaoks häiriv jutt sellest, et ta ei peaks enam V. A. peal jooma, ei tekita hädakaitseseisundit. Kogutud tõendid näitavad, et ründamist alustas S. Novikov. A. H. jalaga pärast seda, kui S. Novikov oli teda löönud noaga.
  29. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. III
  30. KarS § 118 lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 4 – 12 aastat. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  31. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et iga konkreetse karistusnormile vastava teo lähtepunktiks tuleks võtta just keskmine määr. Sama kvalifikatsiooniga kuritegude teosüü võib olla üsna erinev. Nii on KarS § 118 lg 1 tagajärgede loetelus oht elule, tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime; raske psüühikahäire; raseduse katkemine; nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus; elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine või surm. Samadesse karistusraamidesse mahuvad ka need teod, mis täidavad mitu koosseisulist kvalifitseerivat tunnust. Eelnevad loetelu valguses saab S. Novikovi teosüüd lugeda pigem väikeseks. A. H. haiglast välja juba mõne päeva möödudes. Ta on töövõimeline ning püsivaid elukvaliteeti halvendavaid muudatusi vigastus kaasa ei toonud. 7
  32. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi S. Novikovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on ta karistatud väärteo - avaliku korra rikkumise eest. Tema allumist karistuse eripreventiivsele mõjule ei ole võimalik heaks prognoosida. Mitmel korral on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 121 tunnustel ning see on lõpetatud leppimise tõttu (lk 127-132). S. Novikovil on tugev alkoholiprobleem, agressiivne käitumisstiil ning kohtuistungil demonstreeritud soovimatus/võimetus aru saada korraldustest oma käitumist muuta. Õiguskorra kaitsmise huvides karistuse korrigeerimise vajadus puudub.
  33. Kohus tunnistab S. Novikovi süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning mõistab karistuseks 5 aastat vangistust. Asjaolusid, mis võimaldaksid karistuse osaliseltki tingimuslikult täitmisele pööramata jätta, ei esine. IV Hageja nõue ja kostja vastuväited
  34. Kannatanu esitas

§ 381

lg 3 korras 22.04.2020 hagiavalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

  1. Varaline kahju seisneb kannatanul 15.02.2020 seljas olnud ja kuriteo tagajärjel rikutud riiete maksumuses. Hagejal oli jope Jack&Jones väärtusega 100 eurot, teksapüksid väärtusega 50 eurot ja T-särk Nike väärtusega 20 eurot. Jope ja särk läksid noalöögi tagajärjel katki. Teksapüksid määrdusid rohke verega. Need küll tagastati hagejale hiljem, kuid olid seisnud pikka aega kilekotis ning roiskuma läinud vere tõttu said lõplikult rikutud.
  2. Samuti jäi hagejal töövõime kaotuse tagajärjel saamata tulu. Hagejal oli kokku lepitud xxxxxxxxxxx-xx, et ta asub seal tööle ning et ta lähetatakse alates 17.02.2020 ehitustöid teostama xxxxxxxxxx palgaga 16 eurot tund. xxxxxxxxxxxx liikme väljastatud tõendi kohaselt töötasid selle ettevõtte töölised veebruaris ja märtsis xxxxxxxxx asuval objektil 228 tundi ning hagejal jäi saamata töötasu 3648 eurot.
  3. Hageja nõuab samuti mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Ta pidi pikka aega taluma valu ja kannatusi. Vaatamata paranemisele on tal jätkuvalt hirmutunne ja unehäired.
  4. Kaitseaktis märgitu kohaselt leiab kostja et tal pole kahju hüvitamise kohustust, kuna ta pole talle ette heidetavat tegu toime pannud. Varalise kahju summa on põhjendamatu ja mittevaralise kahju nõue ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Nõue ei ole tõendatud. Kohtu seisukoht 35.

§ 381

lg 1 p 1 kohaselt võib kannatanu tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Hageja nõude kriminaalmenetluses läbivaatamise eeldused on täidetud.

§ 381

lg 6 kohaselt

-is reguleerimata küsimuse lahendamisel tsiviilhagi menetlemisel lähtutakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatust.

  1. Kostja vastutuse eeldusena tuleb VÕS § 1043 järgi tuvastada delikti üldkoosseis. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt 8 seadusele. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest tuleneb isiku õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikule on kahju tekitatud (objektiivne teokoosseis – kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja tegevusega), 2) kahju tekitamine on õigusvastane ja 3) kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Selles menetluses vaidlevad pooled kahju olemasolu ja suuruse üle ning selle tõendamiskoormis lasub kannatanul. Hävinud vara väärtuse hüvitamise nõue
  2. VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh hävinud vara väärtuse. Hageja sõnul läksid kuriteo tagajärjel katki tema jope ja särk, püksid määrdusid rohke verega ja seisid selliselt pikka aega kilekotis. Hiljem ei läinud plekid enam välja. VÕS § 132 lg 1 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Hageja selgituste kohaselt ongi ta asja väärtuse ajas vähenemist nõude esitamisel arvestanud. Tema kahjunõue on väiksem kui uute samaväärsete asjade soetusmaksumus. Hageja on esitanud mh tõendi, et tema pükstega samaväärsed uued teksad maksavad 104 eurot ja 95 senti.
  3. Kohtu hinnangul on riiete hävimisest tekkinud kahju 170 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja kohus rahuldab selle. Riiete ostutšekkide säilitamata jätmine on pigem tavapärane. Nõutava kahju suurus on igati mõistlikkuse piirides. Saamata jäänud tulu
  4. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 2-15-4981/106 p 16 koos edasiste viidetega).
  5. Hagiavalduse kohaselt pidi A. H. tööle xxxxxxxxxx. Kohus möönab kostjaga nõustuvalt, et vaid hagiavalduses esitatud andmete pinnalt ei saaks sellise kahju tekkimist tõendatuks lugeda. Arvestades seda, et xxxxxxxxxx sõit pidi toimuma juba loetud päevade pärast, ei tundunud teises riigis tööle asumiseks tehtud ettevalmistused küllaldased.
  6. Kohtuistungil ilmnesid siiski täiendavad asjaolud. Hageja oli selles ettevõttes varem töötanud, mille kohta ta esitas töölepingu (lk 181-183). xxxxxxxxx tööl olles sai ta jalavigastuse (lk 177-180) ja leppis tööandjaga kokku selles, et nad lõpetavad olemasoleva töölepingu ja A. H. järel sõlmivad uue lepingu. See ei saanud teoks töötaja tervisliku seisundi tõttu (184-186). Kohus märgib, et kannatanu ja tema tööandja töösuhete raames tegutsemise õiguslik põhjendatus on küsitav. See aga ei oma tähendust kahju hüvitamise nõude lahendamise seisukohast olulistele asjaoludele – hageja on selles ettevõttes enne töötanud ja pidi uuesti tööle minema. Juba tuttavasse kohta tuttavatel asjaoludel tööle minemine ei eelda selliseid ettevalmistusi, mida tehtaks uude kohta tööle minnes. Kannatanu sõnul pidi tööandja töölised 9 xxxxxxxxxx viima autoga. Eesti ja xxxxxxxx kaugust arvestades on ka see täiesti tavapärane tööle jõudmise viis.
  7. Hageja on esitanud xxxxxxxxxxxx tõendi selle kohta, et A. H. planeeritud xxxxxxxxx tööd tegema. Kokku töötati selle lähetuse raames 228 tundi. Hageja oleks saanud tööl olles 3648 eurot töötasu (228 x 16) eurot. Kohus loeb saamata jäänud töötasu nõude põhjendatuks ja rahuldab selle. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
  8. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kostja vastutab VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja VÕS § 1050 järgi, siis tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral tuleb mittevaralise kahju hüvitisena VÕS § 134 lg 2 järgi kahjustatud isikule maksta mõistlik rahasumma alati (RKTK 3-2-1-127-16 p 19).
  9. VÕS § 127 lg 6 ls 1 kohaselt, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Riigikohus on märkinud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RKTK 3-2-1-18-13 p 22).
  10. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitise suurus otsustada kohtul. Seadus võimaldab mittevaralise kahju hüvitise määrata erinevate isikuõiguste rikkumise korral. Riigikohus on märkinud, et seaduse järgi on erinevad mittevaralise kahju hüvitamise juhtumid "reastatud", lähtudes mittevaralise kahju tekkimise eeldatavast tõenäosusest ja kahju hüvitamise aluseks oleva rikkumise intensiivsusest. Olulisimaks mittevaralise kahju hüvitamise juhtumiks on tervise kahjustamine või kehavigastuse tekitamine {---] Muudel juhtudel näeb VÕS § 134 ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse täiendavaid kriteeriumeid arvestades. Selline õigushüvede "gradatsioon" väljendab mh erinevate õigushüvede erinevat hindamist ka rahalises mõttes, st juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on ette nähtud piiranguteta (st isikukahju tekitamise juhud), peaks ka väljamõistetavad hüvitised olema üldjuhul suuremad kui juhtudel, kui mittevaralise kahju hüvitamine on piiratud. Küll tuleb VÕS § 130 lg 2 puhul hüvitise kui valuraha suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st tema eeldatavat "valu suurust" (RKTK 3-2-1-19-08 14). Seega on praegusel juhul tegemist sellise mittevaralise kahju liigiga, mille eest mõistetavad hüvitised on suurimad.
  11. Kannatanu selgitab süüdistatava teo mõjusid järgmiselt (lk 56). Kuna töö on raske, siis vigastus annab tunda valude ja ebameeldivate pingetena. Peale haiglast välja kirjutamist oli raskusi liikumisega: voodist püsti tõusmisega, istumisega, aevastamisega. Tal oli sellest kõigest päris suur šokk. Esiteks end iga päev peeglist vaadata ja teiseks on olnud moraalselt väga raske selgitada oma kolmele lapsele seda, mis juhtus. Kaks kuud pärast vigastust oli ta kodus, siis hakkas ta tasapisi tööd tegema. Vigastus annab tunda siiani. Töö on füüsilist laadi, kuid raskusi tõsta ei saa. Vaimsete üleelamiste osas märgib ta, et on senisest pisut närvilisem. 10
  12. Selle kuriteo tagajärjed kannatanule ei ole õnneks püsivat laadi. Samas on see põhjustanud hagejale arvestatavalt pika aja vältel valusid ja ebameeldivusi. Eelnevat ja ühiskonna üldist heaolu taset arvestades peab kohus kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. V 48.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p-de 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud muuhulgas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

  1. Selles kriminaalasjas määrati kaks ekspertiisi. Kohtuarstliku ekspertiisi kulu oli 61 eurot (lk 71) ja DNA ekspertiisi kulu 228 eurot (lk 102). Mõlemad ekspertiisiaktid sisaldasid kriminaalasja Ekspertiisikulud summas 289 (61 + 228) eurot tuleb välja mõista süüdistatavalt.
  2. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses oli 581,40 eurot. S. Novikovile määrati kaitsja riigi õigusabi korras. Vandeadvokaat Robert Sprengk esitas kohtueelses menetluses viis taotlust tasu väljamõistmiseks. Esimese taotluse alusel mõisteti kaitsjale välja 132,60 eurot (lk 136-139), teise taotluse alusel 189,60 eurot (lk 140 -142), kolmanda taotluse alusel mõisteti 64,80 eurot (lk143-146), neljanda taotluse alusel 97,20 eurot (lk 147–148) ja viienda taotluse alusel 97,20 eurot (lk 145–146). Seega maksti kaitsjale kohtueelses menetluses kokku tasu 581,40 (132,60 + 189,60 + 64,80 + 97,20 + 97,20) eurot.
  3. Määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses 981,60 eurot.
  4. juunil 2020 taotles kaitsja tasu väljamõistmist summas 178,80 eurot (tl)
  5. septembril 2020 taotles kaitsja tasu väljamõistmist summas 802,80 eurot (tl). Kohus rahuldas mõlemad taotlused täiest ulatuses. Seega mõisteti kaitsjale kohtumenetluses välja tasu kokku 981,60 (178,80 + 802,80) eurot.
  6. Kuna S. Novikov tunnistatakse süüdi esimese astme kuriteos, tuleb temalt

§ 179lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 2,5 kuupalga alammäära suuruses summas.

Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on alates
  3. jaanuarist 2020 töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot kuus. Seega tuleb S. Novikovilt sundraha katteks välja mõista 1460 (2,5 x 584) eurot.
  4. S. Novikovi menetluskulud kokku on 3312 (61 + 228 + 581,40 + 981,60 + 1460) eurot. Arvestades asjaolusid, et S. Novikovilt välja mõistetud menetluskulud on suured, S. Novikov on vahistatud ja ta peab kohtuotsuse alusel hakkama kandma vangistust, tööle asumine vanglas võib võtta aega ja S. Novikov peab kannatanule hüvitama kuriteoga tekitatud kahju, võimaldab kohus S. Novikovil

§ 180

lg 3 neljanda lause alusel tasuda menetluskulud summas 3312 eurot ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. VI 54.

§ 306

lg 1 p 13 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Selles menetluses on asitõenditeks nuga, nende 11 vaatlusprotokollide juures olevad kaks CD plaati (lk 90) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli juures olev CD plaat (lk 103). 55. Kööginuga kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb KarS § 83 lg 1 alusel S. Novikovilt konfiskeerida ja

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

56.

§ 126lg 3 p 1 alusel jäävad CD plaadid kriminaalasja toimikusse.

VII 57.

§ 38

lg 5 p 2 kohaselt kannatanul on õigus taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

§ 38

lg 5 p 4 kohaselt on kannatanul õigus taotleda võimalust arvamuse andmiseks süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, kui tegemist on karistusseadustiku

  1. või
  2. peatükis sätestatud esimese astme kuriteoga. Süüdistusakti punktis 8 märgitu järgi soovib kannatanu seda õigust kasutada.

§ 313lg 1 p 101 alusel tuleb need andmed märkida otsuse resolutsioonis.

58. Kannatanut A. H. teavitada S. Novikovi kinnipidamisasutusest põgenemisest. Samuti tuleb teda teavitada S. Novikovi ennetähtaegsest vabastamisest ning anda talle võimalus avaldada arvamus tema ennetähtaegse vabastamise suhtes. (allkirjastatud digitaalselt) 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.