← Eesti

4-20-2441/37

Obsah (7)§ 73§ 131§ 1904§ 207§ 2618§ 214§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 21. jaanuar 2021 Kohtuasja number 4-20-2441 (2780,20,003600) Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi väärteoasi Jaanus Haki kari

) § 207 lg 2, § 242 lg 1 ja § 2618 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja (Põlvas))

  1. oktoobri 2020 otsus Apellatsiooni esitaja Jaanus Haki kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik Teised apellatsioonimenetluse pooled menetlusalune isik Jaanus 36806066517, elukoht XXX Hakk. Isikukood kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja vanemväärteomenetleja Toomas Lihtmaa Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2020 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA Väärteoprotokoll ja maakohtu otsus
  3. Politsei- ja Piirivalveamet koostas
  4. aprillil 2020 järgmise sisuga väärteoprotokolli. Jaanus Hakk juhtis
  5. aprillil 2020 kella 12.28 paiku Põlvamaal Kanepi vallas Kanepi-Leevaku maantee
  6. kilomeetril veoautot MAN TGA 26.480 6X2-2 LLS registreerimisnumbriga XXX , st üle 3500-kilogrammise täismassiga N3 kategooria mootorsõidukit. Sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Veoauto registreeritud täismass on 26000 kilogrammi. J. Hakk oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kuid sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne perioodiline kontroll: viimane kontroll oli teostatud
  7. oktoobril
  8. Seega ei taganud juht meeriku korrakohast toimimist ja selle nõuetekohast kasutamist. Kontrollimise ajahetkel, st
  9. aprillil 2020 kell 12.28 ei kasutanud J. Hakk digitaalse sõidumeeriku
  10. pesas juhile isikustatud digitaalse sõidumeeriku juhikaarti ehk ei kasutanud sõidumeerikut. J. Hakk teostas autovedu, ent ta ei olnud nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti1

(5)ja täiendkoolitust. J. Hakk juhtis avalikult kasutataval teel teekasutustasu kohustusega veoautot, ent teekasutustasu ei olnud tasutud. Mootorsõiduki haagis (registreerimisnumber XXX , VINkood x) oli registreerimata. Nii rikkus J. Hakk rikkus

§ 73

lg 2, § 131 lg-d 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 art 23 lg 1 ja art 32 lg 1,

§ 131lg 3, määruse nr 165/2014 art 34; autoveoseaduse (Auto

VS) § 36 lg 1, § 36 lg 2,

§ 1904lg 2, § 76 lg 1 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011 määruse nr 19 § 6 lg 1. Seetõttu pani J. Hakki toime

§ 207lg 2, § 217 lg 1, § 214, Auto

VS § 68,

§ 2618ja § 242 lg 1 järgsed väärteod.

  1. Tartu Maakohtu
  2. oktoobri otsusega lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel menetlus osaliselt: süüdistuses

§ 214ja § 217 lg 1 ning Auto

VS § 68 järgi.

§ 207lg 2, § 242 lg 1 ja § 2618 järgi tunnistati aga J. Hakk süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (Kar

S) § 63 lg 1 alusel 5 päevase arestiga. Kohtu peamised seisukohad olid sellised. 3. Et kohtuväline menetleja loobus

§ 214ja § 217 lg 1 ning Auto

VS § 68 järgsetetest etteheidetest, tuleb menetlus selles osas lõpetada.

  1. Väärteoprotkollist nähtub üheselt teo toime pannud isik, rikkumise aeg ja koht ning vahendid (veoauto ja haagis). Et veoki andmed asuvad lahtrist „väärteo kirjeldus“ rida eespool, ei tähenda, et protokollis poleks andmeid sõiduki kohta. Tõsi, selguse huvides oleks väärteomenetleja võinud iga rikkumise kirjelduse taha märkida eraldi rikutud õigusnormi ja väärteokvalifikatsiooni. See aga ei viita protokolli kõlbmatusele: tähelepanelikult lugedes on protokolli sisu arusaadav. Liiatigi on väärteoprotokolli kõige olulisem osa teokirjeldus – protokollis märgitud õigusnormidega kohus aga seotud pole.
  2. Kaitsja väitel eksisteerib praeguses asjas kaks erinevat väärteoprotokolli. Toimikus on tõesti kaks erinevat väärteoprotokolli nimetust kandvat dokumenti (tl 2 ja tl 25–26). Tugineda saab aga vaid esimesele (tl 2), kohtuvälise menetleja esindaja ja menetlusaluse isiku allkirju kandvale protokollile. Politsei esindaja selgitas kohtus, et teise protokolli näol on tegu väljatrükiga infosüsteemist. Sellel ei ole kohtu hinnangul väärteomenetluse seadustiku mõttes õiguslikku tähendust. Seda pole allkirjastatud ega menetlusalusele isikule tutvustatud. Et asi tuli kohtus arutamisele, kandus see teine dokument infotehnoloogiliste lahenduste tõttu automaatselt politsei andmebaasist kohtu andmebaasi ja sattus nõnda toimikusse.
  3. Politseiniku H.S. i sõnul märkas ta
  4. aprillil 2020 koos paarilisega liiklusjärelevalvet teostades tee ääres veoautot, millelt oli politsei andmebaasi kohaselt teehooldustasu maksmata. Veoki juhiks osutus J. Hakk. Täiendaval kontrollimisel selgus, et veokil pole tehnoülevaatust ja et veoki haagis oli registreerimata. J. Haki sõnul sõitis ta Hurmi külla traktori järele.
  5. J. Hakk ütles, et ta sõitis ta Oravalt Hurmi, et tuua sealt ära oma abikaasa ekskavaator. Ta ei vaadanud enne väljasõitu dokumente. Teekasutustasu oli tema arvates makstud. Ta ei teadnud, kas haagis oli arvele võetud.
  6. Kohus tuvastaski, et veok polnud läbinud tehnoülevaatust, et haagis oli registreerimata ja et teekasutustasu veoki pealt makstud polnud.
  7. Tehnokontrolli mitte läbinud sõiduki juhtimine kujutab endast

§ 73lg 2 rikkumist.

Registreerimata haagise vedamine on vastuolus

§ 76lg 1 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 3.

märtsi 2011 määruse nr 19 § 6 lg-ga 1. Sellise veoki juhtimine, millelt pole makstud teekasutustasu, rikub

§ 1904lg-t 2.

Seega realiseeris J. Hakk sõidukit juhtides

§ 207lg 2 (tehnokontrolli nõuete rikkumine), § 242 lg 1 (haagise 2

(5)registreerimiskohustuse rikkumine) ja § 2618 (teekasutustasu maksmise kohustuse rikkumine) päraste väärtegude objektiivse koosseisu. J. Hakk tegutses kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Niisiis tuleb J. Hakk kolme väärteo toime panemises süüdi mõista.
  1. Karistuse osas leidis kohus järgmist. J. Haki süü on keskmisest mõneti suurem. Nimelt pani J. Hakk toime kolm väärtegu. J. Hakki on varem sarnaste rikkumiste eest karistatud:
  2. juulil 2018,
  3. veebruaril 2019 ja
  4. jaanuaril
  5. J. Hakk küll tasus
  6. oktoobril 2020 trahvid, ent karistused on ikkagi kehtivad. Kaitsja viitas sellele, et J. Hakki on varem karistatud muu hulgas selliste rikkumiste eest, mille osas politsei praegu süüdistusest loobus – J. Hakk politsei varasemaid otsustusi ei vaidlustanud, ent seda tuleb praegu arvesse võtta. Kohus sellega ei nõustunud. Esiteks on varasemad otsused jõustunud ja tuleb lähtuda sellest, et neis otsustes märgitud rikkumised pani J. Hakk tõepoolest toime. Teiseks on J. Hakk pannud toime ka selliseid väärtegusid, milles ta praegu süüdi tunnistatakse:

§ 207, § 242 lg 1 ja § 2618 päraseid.

Tehnokontrolli mitte läbinud veoki juhtimine on üks raskemaid liiklusseaduses sätestatud rikkumisi: seeläbi võib ohtu sattuda kaasliiklejate elu, tervis ja vara. J. Haki karistust kergendav asjaolu on oma süü kahetsemine.

§ 207lg 2 võimaldab mõista aresti.

Et J. Hakk pole varasematest rahatrahvidest järeldusi teinud, peabki teda nüüd karistama arestiga. Selle pikkuseks on 5 päeva. Et J. Hakk pole nõus tegema üldkasulikku tööd, ei saa kohus aresti sellise tööga asendada. Aresti ei välista ka see, et J. Hakk on põllumees ja vabatahtlik tuletõrjuja. Inimlikult on küll J. Haki soov arestist pääseda mõistetav, ent ta on pannud selliseid rikkumisi toime korduvalt ja rahatrahv uusi rikkumisi ära hoidnud pole. Liiatigi viitab trahvide tasumine vahetult enne praeguse asja kohtuliku uurimise lõppu sellele, et J. Hakk maksis trahvid ära karistuse kartuses. Ka pole viis päeva kuigivõrd pikk aeg ja J. Hakk saab selleks perioodiks oma elu ümber korraldada.

  1. Viimaks tegi kohus otsustuse menetluskulude kohta. Apellatsioon
  2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Haki kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Alternatiivselt taotleb apellant J. Hakile mõistetud karistuse tühistamist ja menetlusaluse isiku karistamist rahatrahviga. Oma soove põhjendab kaitsja nõnda.
  3. J. Haki süü polnud keskmisest mõnevõrra suurem, nagu leidis maakohus. J. Hakk on küll varemgi sarnaseid tegusid toime pannud, ent mingit reaalset või tõsist ohtu ta praegu ei tekitanud. Liiklussüütegude puhul aga kohaldatakse praktikas aresti vaid ohtlike olukordade või tagajärgede põhjustamisel ja seega peaks arest praegu välistatud olema. J. Hakk sõitis vaid 35 km/h. Arvestatud pole J. Haki puhtsüdamlikku kahetsust. J. Hakk on varasemad trahvid tasunud. Ka lubab J. Hakk edaspidi õiguskuulekalt käituda.
  4. Menetlus kuulub lõpetamisele juba seetõttu, et J. Hakile anti kätte kaks osaliselt erinevat dokumenti, mida nimetati väärteoprotokolliks. Üks neist dokumentidest kannab politseiniku ja J. Haki allkirja, teine on aga allkirjastamata. Selline kahe protokolli koostamine on eksitav ja rikub kaitseõigust. Tähtsust ei oma maakohtu seisukoht, et aluseks tuleb võtta allkirjadega protokoll. Lisasegadust tekitab teise protokolli juures olev selgitav tabel. Selle tabeli lisamisega võidi küll soovida J. Haki jaoks olukorda selgemaks teha, aga seda ei saavutatud. Ei saa olla nõus kohtu seisukohaga, et politsei ametlikus teabesüsteemis oleval dokumendil ei ole õiguslikku tähendust. Asjakohastest dokumentidest peaks aru saama ka „tädi Maali“. Teise protokolli tabelist ei nähtu, et J. Hakile oleks ette heidetud tehnokontrolli mitte läbinud sõiduki juhtimist. 3

(5)
  1. Süüdistuse osaline ära langemine praeguses asjas võimaldab seada kahtluse alla, kas J. Hakk ikkagi kõik karistusregistris olevad varasemad väärteod toime pannud on.
  2. J. Hakk on priitahtlik pritsimees. Kui ta aresti kannaks, ei pruugiks hädas olijad tulekahju korral abi saada. J. Hakil on suured kohustused talumehena. Eelmisel talvel sai teha metsatöid vaid mõnel üksikul päeval, sest muidu olid ilmad liiga soojad. Kui J. Hakk oleks neil mõnel üksikul päeval aresti all olnud, ei oleks ta saanud üldse metsa teha. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja üldjuhul esitatud kaebuse piires. Praegu esitatud kaebus on üles ehitatud mõneti segaselt. Kaebaja taotleb esmasena väärteomenetluse lõpetamist ja alles sekundaarsena karistuse kergendamist. Ometigi tuuakse taotluste järel kõigepealt välja seisukohad selle kohta, miks peaks J. Hakile mõistma maakohtu mõistetust kergema karistuse: apellatsiooni p-d 3.1–3.
  4. Siis tulevad väited menetlusõiguse väidetava rikkumise kohta, mis peaks kaitsja meelest tingima väärteomenetluse lõpetamise: apellatsiooni p-d 3.7–3.
  5. Pärast seda naaseb kaitsja apellatsiooni p-des 3.12–3.16 karistusega seonduvate seisukohtade juurde. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt menetlusõigust puudutavaid kaitseväiteid ja peatub seejärel karistusega seonduval.
  6. Kahte väärteoprotokollina pealkirjastatud dokumenti puutuvad kaitseväited esitas advokaat juba maakohtus ja otsuses on neil väidetel peatutud (otsuse lk 4). Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu öelduga. Väärteoprotokolliks VTMS § 68 lg 1 tähenduses tuleb pidada allkirjadega dokumenti (tl 2). See dokument on vormistatud seadusele, eeskätt VTMS §-le 69 vastavalt – muu hulgas tulenevad sellest piisavalt selgelt J. Hakile süüks pandavate rikkumiste faktilised asjaolud. Kaitsjaga tuleb soostuda selles, et teise väärteoprotokolliks nimetatud dokumendi olemasolu tekitab segadust. Politsei esindaja maakohtu istungil antud selgituste järgi genereerib arvutisüsteem selle dokumendi automaatselt. Süsteemi võiks ümber programmeerida: sellist segadust tekitavat üleliigset dokumenti ei peaks väärteotoimikusse ilmuma. Selline mittevajalik ja mõningast segadust tekitav dokument aga ei muuda korrektselt koostatud väärteoprotokolli ebakorrektseks. Ka ei ole põhjust näha olulist menetlusõiguse rikkumist seoses kaitseõigusega: politsei selgitas kohtuistungil arusaadavalt selle teise dokumendi tausta ja menetlusalune isik ning kaitsja said sellega seoses esitada oma seisukoha. 19.

§ 207lg 2 näeb ette kuni 300 trahviühikuse rahatrahvi või aresti.

Maakohus valis kahest alternatiivist raskema (aresti), ent üsna minimaalses määras: maksimaalselt lubatav on 30 päeva aresti (vt KarS § 48), ent kohus mõistis 5 päevase aresti. Kaebaja hinnangul on karistus ebaseaduslik: aresti asemel on J. Hakki vaja karistada rahatrahviga. Ringkonnakohus nii ei leia.

  1. Kõigepealt tuleb selgitada, et karistust mõistes on kohtunikul küllaltki suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-79-03, p 11,
  2. oktoobri 2016 lahend nr 3-1-1-70-16, p 11 ja
  3. märtsi 2017 lahend nr 3-1-1-6-17, p 7). Seetõttu ei saa kõrgema astme kohus tühistada karistust lihtsalt seetõttu, et ta ise oleks esmase karistuse mõistjana kohaldanud maakohtu kohaldatust mõneti leebemat või rangemat karistust. Otsuse tühistamise saab tingida vaid maakohtu selge diskretsioonieksimus: mõistetud karistus on selgelt liiga leebe või liiga range.
  4. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt otsustas maakohus aresti kasuks eeskätt tulenevalt J. Haki varasematest karistustest. J. Hakil on kolm kehtivat karistust:
  5. juuli 2018 karistus liikluskindlustuse seaduse § 81 ja

§ 207järgi (25 trahviühikut, st 100 eurot), 5. veebruari 2019 karistus Auto

VS § 68,

§ 207lg 2, § 214, § 238, § 242 lg 1 ja § 2618 järgi (125 4

(5)trahviühikut, st 500 eurot) ja 29. jaanuari 2020 karistus AutoVS § 56 ja § 68 ning

§ 214

, § 238, § 242 lg 1, § 2612 lg 1 ja § 2618 järgi (200 trahviühikut, st 800 eurot) (väärteod leidsid aset otsuste tegemise kuupäevadel). Seega on J. Hakk seni liikluseeskirjadele n-ö vilistanud: ta on korduvalt pannud toime liiklusrikkumisi ega ole end talle tehtud trahvidest „häirida lasknud“. Veelgi enam: neist karistustest on J. Hakil olnud sedavõrd ükskõik, et ta neid isegi ei tasunud. Tuleb kõigiti soostuda maakohtu arusaamaga, et trahvid maksis J. Hakk

  1. aasta oktoobris ära üksnes praeguse menetluse tõttu. Tähelepanu väärib seegi, et viimase neist väärtegudest sooritas J. Hakk vaid paar kuud enne praegust rikkumist. Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus kohaseks kaitseargumenti, et kõik varasemad väärteokaristused ei pruukinud olla põhjendatud – maakohtu argumentidele selles osas ringkonnakohtul midagi lisada pole. Seega ei saa J. Haki senist liikluskäitumist silmas pidades hinnata maakohtu karistusliigi valimist kuidagi ilmselgelt vääraks.
  2. Niisuguse n-ö ajalooga inimese puhul saaks aresti valimist pidada selgelt ebaõigeks ehk vaid siis, kui konkreetne teosüü oleks äärmiselt väike. Praegu ei ole see nii kasvõi seepärast, et J. Hakk ei pannud toime mitte üksnes

§ 207lg 2, aga ka 242 lg 1 ja § 2618 järgseid rikkumisi ehk suisa kolm väärtegu.

Ka ei saa öelda, et J. Haki liiklemise oleks tinginud mingisugune ootamatu asjaolu: J. Hakk planeeris oma sõidu (traktorile või ekskavaatorile järele minemine) ette, selmet otsida transpordiks mingeid legaalseid võimalusi.

  1. J. Haki kasuks kõnelevaid kaitsja märgitud asjaolusid on maakohus arvestanud piisavalt J. Haki aresti pikkust paika pannes. 5 päevane arest on miinimumile küllaltki lähedal. Seega on kohus võtnud arvesse nii J. Haki kahetsust kui ka tõsiste tagajärgede puudumist (ehkki tõsiste tagajärgede korral oleks ka J. Hakile ette heidetav karistusnorm olnud ilmselt teistsugune (konkreetne norm sõltunuks täpsetest tagajärgedest)). Niisamuti ei võimalda pidada maakohtu otsust ebaseaduslikuks tõsiasi, et J. Hakk on priitahtlik pritsimees ja põllumees. Kõigepealt märgib maakohus õigesti, et 5 päeva on sedavõrd lühike aeg, et see ei saa J. Haki elu kuidagi väga tõsisel määral muuta. Teoreetiliselt on tõesti võimalik, et J. Haki aresti kandmise ajal puhkeb kusagil tulekahju. On selge, et J. Hakk ei saa seda aresti all olles kustutama minna. Esiteks aga võib J. Haki asemel minna keegi teine. Ent teiseks saab väita ka seda, et kui J. Hakk on aresti all, ei saa ta ise kellegi elu ohtu seada (liikluseeskirju rikkudes) – ja on võimalik, et arest J. Haki jaoks piisavalt n-ö valusa karistusena mõjutab teda edaspidigi õiguskuulekalt liiklema. Metsa tegemisega seonduvad kaitseväited on aga ümber lükanud Eesti ilm: käesoleval talvel on praeguseks olnud juba palju külmi päevi, mil J. Hakil on olnud võimalik metsa teha.
  2. Seetõttu ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  3. oktoobri 2020 otsuse muutmata ja J. Haki kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
  4. Apellant esitas ka menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks hinnata, kas taotluses märgitud kulud on põhjendatud: tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 185 lg 2

-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 ei saa neid niikuinii riigilt välja mõista ehk nad jäävad J. Haki kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.