2-18-17452/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar
2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-18-17452 Kohtuasi XX avaldus YY vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha, hariduse ja tervishoiu osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks XX-le YY avaldus XX vastu alaealise lapse QQ suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lapse viibimiskoha osas ainuhooldusõiguse üleandmiseks YYle, alternatiivselt suhtluskorra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. juuli
4. a määrus Kaebuse esitaja ja liik YY
5. juuli
6. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma Avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav Puudutatud isik QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa Tallinna Linnavalitsus Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
7. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-18-17452 XX (ema) ja YY (isa) kompromiss QQ-ga (laps) suhtlemiseks alltoodud tingimustel: 1.
8. Laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures nädalaste perioodide kaupa. 2-18-17452 1.
9. Lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb lasteaeda, kooli või teise vanema elukohta järgi reede õhtul hiljemalt kell 17.00 see vanem, kellega laps algava perioodi veedab. 1.
10. Isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui isadepäev langeb nädalale, mil laps on ema juures, võtab isa lapse kell 10.00 ema elukohast ja ema läheb lapsele isa elukohta järgi sama päeva õhtul kell 18.
11. Kui emadepäev langeb nädalale, mil laps on isa juures, võtab ema lapse kell 10.00 isa elukohast ja isa läheb lapsele ema elukohta järgi sama päeva õhtul kell 18.
12. 1.
13. Jõulud (23.–
14. detsember) veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (
15. detsember kuni
16. jaanuar) veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Lapse üleandmine toimub
17. detsembril ja
18. detsembril kell 12.00 ning
19. detsembril ja
20. jaanuaril kell 18.
21. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps üleandmisele järgneva perioodi veedab.
22. Tühistada Harju Maakohtu
23. juuli
24. a määrus osas, millega maakohus määras kindlaks suhtluskorra (resolutsiooni p 3) ja jaotas selles osas menetluskulud, ning lõpetada tühistatud osas menetlus.
25. Jätta lapsele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldused ja menetluse käik
26. XX (ema) esitas
27. novembril 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda ning YY (isa) ühise hooldusõiguse nende alaealise lapse QQ (laps) viibimiskoha, hariduse ja tervise osas, ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale.
28. Isa esitas
29. detsembril 2018 Harju Maakohtule vastuavalduse (täiendatud
30. jaanuaril 2019), milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha osas ja anda selles osas ainuhooldusõigus isale, alternatiivselt anda isale lapse viibimiskoha osas otsustusõigus. Samuti palus isa määrata esialgse õiguskaitse korras kindlaks enda ja lapse suhtluskord.
31. Harju Maakohus määras
32. jaanuari
33. a esialgse õiguskaitse korras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra järgmistel tingimustel: ˗ isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga nädala kolmapäeval alates kell 16.00 kuni kell 20.
34. Isa tuleb lapse juurde ema elukohta järele ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta tagasi; 2 2-18-17452 ˗ ˗ ˗ isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda paarisnädala nädalavahetusel laupäeval kell 10.00 kuni pühapäevani kell 20.
35. Isa tuleb lapse juurde ema elukohta järele ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta tagasi; kohtumistel tagab isa lapsele toidu, päevarežiimi järgimise ja eakohased tegevused; lapsevanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist lapsevanemat ega sugulasi.
36. Isa esitas
37. mail 2020 Harju Maakohtule taotluse lapsega suhtluskorra määramiseks. Isa palus määrata suhtluskorra järgmistel tingimustel: ˗ ˗ ˗ ˗ laps viibib vaheldumisi ühe nädala emaga ja teise nädala isaga; lapse üleandmine toimub selliselt, et lapsele läheb lasteaeda, kooli või teise vanema elukohta järele reede õhtul kell 17.00 see vanem, kellega laps algava nädala veedab; isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui korra järgi viibib laps isadepäeval emaga, võtab isa isadepäeval lapse kell 10.00 ema elukohast ja ema võtab lapse tagasi isa elukohast samal päeval kell 18.
38. Kui korra järgi viibib laps emadepäeval isaga, võtab ema emadepäeval lapse kell 10.00 isa elukohast ja isa võtab lapse tagasi ema elukohast samal päeval kell 18.00; 23.–
39. detsembri veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga.
40. detsembrist kuni
41. jaanuarini on laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Lapse üleandmine toimub
42. detsembril ja
43. detsembril kell 12.00 ja
44. detsembril ja
45. jaanuaril kell 18.
46. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps vastavat perioodi veedab.
47. Ema ei olnud nõus isa esitatud suhtluskorraga. Ema toetas suhtluskorda, mille kohus oli määranud esialgse õiguskaitse korras.
48. Harju Maakohus muutis
49. juuni
50. a määrusega
51. jaanuari
52. a määruses kindlaksmääratud suhtluskorda perioodiks
53. juuli kuni
54. august
55. a.
56. Kristiine Linnaosa Valitsus ei toetanud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuid toetas osaliselt isa suhtluskorra määramise avaldust.
57. Haabersti Linnaosa Valitsus toetas ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja leidis, et lapse huvides on määrata kindlaks suhtluskord, kus mõlemad vanemad osalevad tema elus nii, et isal oleks praeguse suhtluskorraga võrreldes rohkem aega pojaga koosolemiseks. Uus suhtluskord, kus isal oleks suurem õigus poja elus osalemiseks, vähendaks ka vanemate vahelisi pingeid.
58. Lapse esindaja hinnangul ei ole hooldusõiguse lõpetamine lapse huvides. Lapse esindaja toetas lapse isa pakutud suhtluskorda, aga tingimusel, et see kestab kuni laps läheb kooli. Maakohtu määrus
59. Harju Maakohus jättis
60. juuli
61. a määrusega rahuldamata vanemate avaldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üleandmiseks. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindamise kulud, mis jäid riigi kanda. Maakohus rahuldas osaliselt isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määras järgmise korra: 3 2-18-17452 ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga paaritu nädala kolmapäeval kell 16.00– 20.
62. Isa tuleb lapsele järele lapse viibimiskohta ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta; isal ja lapsel on õigus isiklikult suhelda iga paarisnädala kolmapäeval alates kell 16.00 kuni pühapäevani kell 20.
63. Isa tuleb lapsele järele lapse viibimiskohta ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta; juuli ja augusti paarisnädalatel on isal ja lapsel õigus isiklikult suhelda esmaspäeva hommikul kell 10.00 kuni sama nädala pühapäevani kell 20.
64. Isa tuleb lapsele järele lapse viibimiskohta ja toob lapse pärast kohtumise lõppu ema elukohta. Juuli ja augusti paaritutel nädalatel lapse ja isa kohtumisi ei toimu. isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva emaga. Kui korra järgi viibib laps isadepäeval emaga, võtab isa isadepäeval lapse kell 10.00 ema elukohast ja ema võtab lapse tagasi isa elukohast samal päeval kell 18.
65. Kui korra järgi viibib laps emadepäeval isaga, võtab ema emadepäeval lapse kell 10.00 isa elukohast ja isa võtab lapse tagasi ema elukohast samal päeval kell 18.
66. 23.–
67. detsember veedab laps paarisaastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga.
68. detsember kuni
69. jaanuar veedab laps paarisaastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Lapse üleandmine toimub
70. detsembril ja
71. detsembril kell 12.00 ja
72. detsembril ja
73. jaanuaril kell 18.
74. Lapsele läheb järele see vanem, kellega laps üleandmisele järgneva perioodi veedab. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
75. Isa esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras kindlaks isa ja lapse suhtluskorra, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada isa taotlus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning määrata suhtluskord selliselt, et laps on vaheldumisi üks nädala emaga ja teine nädala isaga, lapsele läheb lasteaeda, kooli või teise vanema elukohta järele reede õhtul kell 17.00 see vanem, kellega laps algava nädala veedab.
76. Ema ja Haabersti Linnaosa Valitsus palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kristiine Linnaosa Valitsuse arvamuse kohaselt ei ole maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel eksinud.
77. Lapse esindaja jäi oma varem esitatud seisukoha juurde. Lapse esindaja toetab isa esitatud suhtluskorda, aga tingimusel, et see kestab kuni laps läheb kooli. Menetluse edasine käik
78. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
79. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus suhtluskorda puudutavas osas TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus selles osas lõpetada.
80. Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku 4 2-18-17452 kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
81. Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses eelkõige selle üle, kas isa ja laps peaksid suhtlema maakohtu määratud mahus, s.o paaritu nädala kolmapäeva õhtul ja paaris nädalal kolmapäevast pühapäevani, või võiks lapsel olla vahelduv elukoht selliselt, et laps viibib kummagi vanema juures vaheldumisi ühe nädala. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, milles leppisid sisuliselt kokku lapse vahelduvas elukohas. Arvestades seda, et laps saab peagi nelja-aastaseks ning lapsele määratud esindaja toetas sellist suhtluskorda, samuti toetas isa ja lapse tihedamat suhtlust Haabersti Linnaosa Valitsus, ei ole kolleegiumil alust arvata, et vanemate saavutatud kokkulepe oleks lapse huvidega vastuolus või tuleks see muul põhjusel jätta kinnitamata.
82. Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
83. Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin 5