Obsah (7)

§ 118§ 68§ 56§ 121§ 73§ 28§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 29. detsember 2020 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-2896 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sa

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Kaitsja Vandeadvokaat Robert Sprengk, määratud korras Süüdistatav Sergey Novikov. Isikukood 37201102758; elukoht XXX; viibib vahistatuna Tartu Vanglas; töötas enne vahistamist SOL OÜ-s puhastusteenindajana; Vene Föderatsiooni kodanik; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend vahistamine alates 15.02.2020 RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu
2. novembri 2020 kohtuotsus jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo LMP Sergey Novikovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 (sada üheksakümmend neli eurot ja nelikümmend senti), sh käibemaks 32,40 eurot.
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergey Novikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 194,40 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 1 Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
5. Sergey Novikovi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1 järgi. Ta lõi

1. veebruaril
2. a ajavahemikul kella 17.53 kuni kella 17.54 Tartu linnas Kaunase pst 81 maja kõrval lõi kannatanu A.H. d ühel korral noaga vasakule poole kõhu piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule tervisekahjustused: kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul mao, maksa vasaku sagara, vahelihase ning roietevahelise arteri vigastusega. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt põhjustas siseorganeid vigastav torke-lõikehaav eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise tahtliku tegevusega pani S. Novikov toime

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, kui sellega on põhjustatud oht elule. Maakohtu otsus 2. Tartu Maakohus tunnistas S. Novikovi süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistes talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

S. Novikovi karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates tema vahistamisest, s.o

1. veebruarist
2. Kohtuotsuse jõustumisel tühistatakse S. Novikovile kohaldatud tõkend. Lisaks rahuldas kohus kannatanu hagi ja mõistis tema kasuks välja varalise kahju hüvitisena 3818 eurot ja 2000 eurot mittevaralise kahju hüvitiseks.
3. Maakohtu analüüsis tõendeid ning tuvastas järgmised asjaolud. 3.1 Kannatanu A.H. ema I.H. perekonnas on alkoholiprobleem. Tema elukaaslane V.A. on alkohoolik. A.H. sõnul käib tema kasuisa väga tihti kodumaja vastas asuvas Superalko poes alkoholi ostmas. Ta ostab seda nii endale kui ka sõpradele, sest on hea inimene ja ei suuda neile „ei“ öelda. Üks nendest sõpradest on S. Novikov. 3.2 I.H. ütluste kohaselt tulid 15.02.2020 ühelt ja samalt numbrilt pidevad telefonikõned V.A. i telefoninumbrile. Pidevad telefonikõned tüütasid ära ja juures viibinud A.H. otsustas telefoni vastu võtta. Kohtuistungil kogutud tõendite kohaselt oli helistajaks S. Novikov. 3.3 A.H. sõnul ütles ta kõne vastu võttes, et olgu helistaja hea ja ärgu rohkem helistagu. Teiselt poolt vastati, et mis see kõne vastuvõtja asi on ja ärgu torkigu nendevahelistesse suhetesse. Helistaja kutsus A.H. välja rääkima ja viimane vastas, et pole probleemi ja räägime silmast silma. S. Novikovi versiooni kohaselt suhtles ta V.A. i telefoni vastu võtnud inimesega, kuna kahtlustas, et tema sõbra telefon on sattunud võõra inimese kätte. Ta ütles sellele inimesele, et toogu telefon ära, ja leppis selleks kokkusaamise alkoholipoe juures. 3.4 Kui A.H. esimest korda välja läks, siis kedagi seal ei olnud, ja ta läks tuppa ema juurde tagasi. 15 minuti möödudes helistas mees uuesti. Selleks, et kokkusaamine aset leiaks, helistasid süüdistatav ja kannatanu üksteisele korduvalt. Nii tunnistaja I.H. , kannatanu kui ka 2 süüdistatava ütlustest nähtub, et V.A. i telefonilt suhtles süüdistatavaga ainult kannatanu. Maakohtu arvates oli kohtumisest huvitatud pigem kannatanu. 3.5 T.K. i (alkoholipoe müüja) ütluste kohaselt käis süüdistatav sellel päeval poes mitu korda. Kui Verbu (süüdistatava hüüdnimi) viimast korda poodi tuli, märkasid nad taskus suurt nuga. Kassapidaja ehmus selle peale väga. Süüdistatav jalutas poest vasakut kätt parklaalal ringi ja ootas seal midagi. 3.6 Viimase kõne peale läks kannatanu uuesti välja ja silmas Superalko vastas tänavalaterna all seismas meest. Tänav oli inimtühi. A.H. arvas, et see peab olema helistaja ja kõnetas teda. Kannatanu pakkus enda sõnul süüdistatavale suitsu, mida viimane ei soovinud. Bussi pealt tulid inimesed ja ta tegi S. Novikovile ettepaneku minna eemale. Süüdistatava sõnul tuli tema juurde mingi mees, midagi ei selgitanud, ütles, et lähme. Tema küsis ta ligi tulnud mehelt, et kas kallad, st pakud alkoholi ja kuna viimane vastas jaatavalt, läks ta kaasa. 3.7 Kannatanu sõnul nägi ta mingil hetkel, et S. Novikovi paremas taskus on nuga. Nuga oli suur ja ei mahtunud taskusse ära – käepide oli väljas. A.H. võttis S. Novikovil ümbert kinni. Enda sõnul tegi ta seda, et juhul, kui S. Novikov peaks noa taskust välja võtma, siis ta saab käe eemale tõmmata, et ennast kuhugi poole suunata. Mingi hetk jäid nad seisma. Kannatanu oli süüdistatava vastas ja rääkis temaga sellest, et viimane lõpetaks ära kasuisa kulul joomise. Tekkis sõnasõda. 3.8 I.H. väljus samal ajal majast, et koeraga jalutama minna. Kaheksandal korrusel lifti oodates nägi ta aknast, kuidas mees seisis ja rääkis tema pojaga. Nad seisid vastastikku. Alkoholipoe müüja T.K. läks uuesti välja kontrollima, et mis toimub ja äkki on S. Novikov juba rahulikult ära läinud. Süüdistatav liikus koos teise mehega, kelles tunnistaja kohtuistungil tundis ära kannatanu. Nad liikusid kaupluse uksest umbes 20 meetri kaugusel. Süüdistatav ja kannatanu liikusid hästi lähestikku, kannatanu käsi oli vist üle süüdistatava õla. 3.9 A.H. ütluste kohaselt S. Novikov võttis parema käega taskust välja noa ja ründas kannatanut paremale poole rindkeresse. Nuga põrkus taskus olnud telefoni vastu. Kannatanu lõik enda kaitseks jalaga vastu süüdistatava vasakut kätt. Selle hetkel, kui ta jala maha pani, tuli teine hoop ja see läks pihta tema vasakule küljele. S. Novikovi sõnul ta küsis mehe käest, et kes sa üldse oled. Viimane arusaadavalt ei vastanud ja siis ebatsensuurselt karjudes ründas teda rusikatega. Süüdistatav astus kõrvale, kükitas maha ja tõukas ründajat kätega. Süüdistatav vastu ei löönud. Ründaja jooksis temast mööda. Siis nad mõlemad seisid. Süüdistatav arvas, et rünne on lõppenud ja hakkas käsi taskusse panema ja sellel hetkel hakkas kannatanu tema suunas jooksma. Süüdistatav tõstis käed automaatselt üles. Kannatanu jooksis temast mööda, aga siis jäi seisma ja katsus vasaku käega oma vasakut rinda. Mingil hetkel kui kannatanu teda ründas, võttis ta enesekaitseks noa välja ja sellel hetkel kui kannatanu viimast korda tema poole jõudis ta lihtsalt ei jõudnud nuga taskusse panna. 3.10 Kaupluse juures seisis T.K. ja kirjeldas sündmust järgmiselt. Süüdistatav ja kannatanu liikusid Nõlvaku 11 maja otsa juurde. Süüdistatav keeras ennast haardest välja ja parema käega haaras taskust noa. Ta üritas sellega kaks või kolm korda kannatanule pihta saada. Kas mõni löök ka tegelikult pihta läks, ei olnud kauguse tõttu aru saada. Tunnistaja helistas politseisse. 3.11 I.H. jõudis koeraga õue, kuid laternaposti juures ei näinud ta enam kedagi. Tunnistaja möödus majast nr 35 ja maja nurga taga maas oli tema poeg ja suur vereloik. 3 3.12 Edasi tõi maakohus välja kannatanu A.H. ja tunnistaja T.K. i kõned Häirekeskusesse. Tunnistaja teatas, et noaga vehib üks mees. Mees liigub ja vist teine mees sai noaga pihta, ta hoiab kuidagi kinni ennast, aga ta liigub. Kannatanu teatas, et teda pussitati ja ta jälitab meest, kes seda tegi. Kõne vahel hüüab ta vene keeles: „Ema, tal on nuga.“ Kannatanu hakkab järjest rohkem oigama ja hingeldama ning teatab lõpuks, et see isik jookseb ära. Kannatanu ja tunnistaja annavad pussitanud mehe liikumise suuna. Kõnes märgib T.K. ära ka selle, et märkas enne poes selle mehe käes nuga. Mõlemad helistajad kirjeldasid pussitajal seljas olnud riideid. 3.13 Järgnevalt tõi maakohus ära sündmuskohale jõudsid politseiametnike R.R. ja A.J. i ütlused. 3.14 Kahtlustavana kinnipidamise protokolli kohaselt osutus ametnike poolt kinni peetud isikuks S. Novikov. Indikaatorvahend näitas alkoholisisaldust väljahingatavas õhus 1, 12 mg/l kohta ning S. Novikov toimetati kainenema. Ekspertiisiakti kohaselt noa käepidemelt saadud DNA- profiil on kokkulangev S. Novikovi DNA-profiiliga. Noa teralt saadud DNA-profiil on kokkulangev A.H. DNA-profiiliga. 3.15 Tõendite pinnalt tuvastas maakohus kokkuvõtvalt järgmised asjaolud. S. Novikov külastas sellel päeval nagu tavaliseltki mitmel korral alkoholikauplust. Ta püüdis leida lisavõimalusi alkoholi tarvitamiseks ja helistas oma joomasõbrale V.A. ile. Temaga ühendust saada ei õnnestunud. S. Novikov kohtus A.H. ga ja enda sõnul läks temaga kaasa lootuses, et see inimene, keda ta esimest korda nägi, pakub talle alkoholi. Mingil hetkel saabus teadmine, et kannatanu näol on tegemist selle isikuga, kes vastas telefonile ja kelle arvates peaks ta V.A. i rahule jätma. Süüdistatav võttis välja noa. 3.16 S. Novikovi keskse kaitseväite kohaselt tema A.H. d noaga ei löönud. Ta võttis noa välja enesekaitseks ning kannatanu jooksis ise sellele otsa. Kohtuistungil kuulati üle ekspert J. Tuusov. Ekspert selgitas oma järeldust, et vigastus on tekkinud löögi tagajärjel. Võimalust, et kannatanu oleks saanud vigastused noa otsa joostes, pidas ekspert äärmiselt vähetõenäoliseks. Maakohtu hinnangul on S. Novikovi ütlused, mille kohaselt ta kannatanut ei löönud, vastuolus tunnistaja T.K. i ja kannatanu ütlustega, samuti eksperdi järelduste ja selgitustega vigastuste tekkemehhanismi kohta. Kohus luges süüdistatava ütlused ebausaldusväärseteks ja jättis tõendikogumist välja. 3.17 Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on noa üldpikkus 32,5 cm, tera pikkus 20 cm ja laius 4,3 cm. 3.18 Kohus luges tõendite pinnalt tuvastatuks, et S. Novikov ründas kannatanut noaga mitmel korral. Ühel korral tungis noa tera kehaõõnde. 3.19 SA Tartu Kiirabi kiirabikaardi kohaselt saabus kiirabibrigaad aadressile XXX 15.02.2020 kell 18.
4. A.H. l on roidekaare all u 5 cm pikkune haav, patsiendi selgituste kohaselt löödi teda lihanoaga. Kannatanu toimetati haiglasse. Kannatanu viibis haiglaravil 15.02.2020 – 20.02.
5. Ekspertiisiakti kohaselt esines A.H. l kõhuõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool ülakõhul mao, maksa vasaku sagara, vahelihase ning roiete vahelise lihase arteri vigastusega. See põhjustas eluohtliku tervisekahjustuse. 4 3.20 Maakohtu hinnangul tekitas S. Novikov kannatanule kehavigastused kavatsetult. Väline teopilt – isiku suunas korduv noaga löömine võimaldas järeldada, et süüdistatav seadis eesmärgiks kannatanu vigastamise ja möönis sellise tagajärje saabumist. Süüteokoosseis on sellega täidetud. 3.21 S. Novikovi selgitas, et ta tegutses hädakaitses. Hädakaitsest saab rääkida vaid juhul, kui esineb hädakaitseseisund. See tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Rünne on inimese tegu, mis on sellisena käsitatav sotsiaalse arusaama järgi – tavaliselt agressiivne, seega väliselt kallaletungina võetav inimkäitumine. Kohtupraktika kohaselt ei ole ründena vaadeldav sotsiaalselt tolereeritav käitumine, mis ei ületa tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri, nt ebameeldiv pilk, trügimine rahvarohkes kohas, korralekutsuv märkus (RKKK 3-1-1-111-04 p 12). Maakohus leidis, et tõendid puuduvad selle kohta, et A.H. oleks süüdistatavat rünnanud. S. Novikovi jaoks häiriv jutt sellest, et ta ei peaks enam V.A. i rahakohti peal jooma, ei tekita hädakaitseseisundit. Maakohtu hinnangul näitavad kogutud tõendid, et ründamist alustas S. Novikov. A.H. lõi jalaga pärast seda, kui S. Novikov oli teda löönud noaga. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
6. S. Novikovile karistust mõistes tõi kohus välja järgmise. 4.1

§ 118

lg 1 näeb karistusena ette vangistuse 4 – 12 aastat.

§ 56lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü.

4.2 Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Nimetatu ei tähenda siiski seda, et iga konkreetse karistusnormile vastava teo lähtepunktiks tuleks võtta just keskmine määr. Maakohtu arvates on S. Novikovi teosüü pigem väike. A.H. pääses haiglast välja juba mõne päeva möödudes. Ta on töövõimeline ning püsivaid elukvaliteeti halvendavaid muudatusi vigastus kaasa ei toonud. 4.3 Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuigi S. Novikovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on ta karistatud väärteo eest (avaliku korra rikkumine). Mitmel korral on alustatud kriminaalmenetlust

§ 121tunnustel ning see on lõpetatud leppimise tõttu.

Kohus tunnistas S. Novikovi süüdi

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõistis karistuseks 5 aastat vangistust.

Asjaolusid, mis võimaldaksid karistuse osaliseltki tingimuslikult täitmisele pööramata jätta, ei esine.

1. Hageja nõue 5.1 Kannatanu esitas KrMS § 381 lg 3 korras hagiavalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 5.2 Varaline kahju seisneb kannatanul 15.02.2020 seljas olnud ja kuriteo tagajärjel rikutud riiete maksumuses. Hagejal oli jope Jack&Jones väärtusega 100 eurot, teksapüksid väärtusega 50 eurot ja T-särk Nike väärtusega 20 eurot. Jope ja särk läksid noalöögi tagajärjel katki. Teksapüksid määrdusid rohke verega. Need küll tagastati hagejale hiljem, kuid olid seisnud pikka aega kilekotis ning roiskuma läinud vere tõttu said lõplikult rikutud. 5 5.3 Hagejal jäi töövõime kaotuse tagajärjel saamata tulu. Tal oli kokku lepitud Hausmont OÜga, et ta asub seal tööle ning et ta lähetatakse alates 17.02.2020 ehitustöid teostama Saksamaale palgaga 16 eurot tund. Hausmont OÜ juhatuse liikme väljastatud tõendi kohaselt töötasid selle ettevõtte töölised veebruaris ja märtsis Saksamaal asuval objektil 228 tundi ning hagejal jäi saamata töötasu 3648 eurot. 5.4 Hageja nõuab samuti mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Ta pidi pikka aega taluma valu ja kannatusi. Vaatamata paranemisele on tal jätkuvalt hirmutunne ja unehäired. Kaitseaktis märgitu kohaselt leiab kostja et tal pole kahju hüvitamise kohustust, kuna ta pole talle ette heidetavat tegu toime pannud. Varalise kahju summa on põhjendamatu ja mittevaralise kahju nõue ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Nõue ei ole tõendatud.
2. Maakohtu seisukoht hageja nõuete osas on järgmine. 6.1 Hävinud vara väärtuse hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 2 ja 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh hävinud vara väärtuse. Hageja sõnul läksid kuriteo tagajärjel katki tema jope ja särk, püksid määrdusid rohke verega ja seisid selliselt pikka aega kilekotis. Hiljem ei läinud plekid enam välja. Hageja kahjunõue on väiksem kui uute samaväärsete asjade soetusmaksumus. Hageja on esitanud mh tõendi, et tema pükstega samaväärsed uued teksad maksavad 104 eurot ja 95 senti. Maakohtu hinnangul on riiete hävimisest tekkinud kahju 170 euro hüvitamise nõue põhjendatud ja kohus rahuldas selle. 6.2 Saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 2-15-4981/106 p 16 koos edasiste viidetega). Hagiavalduse kohaselt pidi A.H. minema tööle Saksamaale. Kohus möönis, et vaid hagiavalduses esitatud andmete pinnalt ei saaks sellise kahju tekkimist tõendatuks lugeda. Kohtuistungil ilmnesid täiendavad asjaolud. Hageja oli selles ettevõttes varem töötanud, mille kohta ta esitas töölepingu. Saksamaal tööl olles sai ta jalavigastuse ja leppis tööandjaga kokku selles, et nad lõpetavad olemasoleva töölepingu ja A.H. paranemise järel sõlmivad uue lepingu. See ei saanud teoks töötaja tervisliku seisundi tõttu. Kohus märkis, et kannatanu ja tema tööandja töösuhete raames tegutsemise õiguslik põhjendatus on küsitav. Nimetatu aga ei oma tähendust kahju hüvitamise nõude lahendamise seisukohast olulistele asjaoludele – hageja on ettevõttes enne töötanud ja pidi uuesti tööle minema. Kannatanu sõnul pidi tööandja töölised Saksamaale viima autoga. Eesti ja Saksamaa kaugust arvestades on see täiesti tavapärane tööle jõudmise viis. Hageja on esitanud OÜ Hausmont väljastatud tõendi selle kohta, et A.H. oli planeeritud Saksamaal tööd tegema. Kokku töötati selle lähetuse raames 228 tundi. Hageja oleks saanud tööl olles 3648 eurot töötasu (228 x 16) eurot. Maakohus luges saamata jäänud töötasu nõude põhjendatuks ja rahuldas selle. 6.3 Mittevaralise kahju hüvitamise nõue 6 Kannatanu selgituste kohaselt oli tal pärast haiglast välja kirjutamist raskusi liikumisega: voodist püsti tõusmisega, istumisega, aevastamisega. Tal oli sellest kõigest päris suur šokk. Kaks kuud pärast vigastust oli ta kodus, siis hakkas ta tasapisi tööd tegema. Vigastus annab tunda siiani. Töö on füüsilist laadi, kuid raskusi tõsta ei saa. Samuti on ta senisest pisut närvilisem. Maakohus võttis arvesse tuvastatud asjaolud ning ühiskonna üldise heaolu taseme ning pidas kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 2000 eurot. Kaitsja apellatsioon
3. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega muuta kohtuotsuse motiive käesoleva apellatsiooni punktis 5.
4. märgitud asjaoludega seoses. Mõista S. Novikovile karistuseks

§ 118lg 1 p 1 järgi 4 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 15.

veebruar 2020.

§ 73

lg-te 1-3 kohaselt määrata, et koheselt tuleb sellest ära kanda 1 aasta vangistust. Ülejäänud osa karistusest jätta tingimisi täitmisele pööramata kohtu poolt määratud pikkusega katseaja kohaldamisega. Jätta tsiviilhagi rahuldamata saamata jäänud töötasu 3648 eurot osas. Vähendada mittevaralise kahju hüvitise summat kuni 1000 euroni. 7.1 Maakohus leidis põhjendamatult, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatavat rünnanud. Kannatanu on andnud kohtumenetluses ütlusi, et soovis süüdistatavaga rääkida valgustatud koha asemel eemal, kus ei liigu teisi inimesi ning sinna minnes nägi ta süüdistatava taskus nuga. Kannatanu sõnul võttis ta süüdistataval ümbert kinni. Tunnistaja T.K. i sõnul hoidis kannatanu süüdistatavalt ümber õla suunavalt kinni, et eemale minna ning Verbu (süüdistatav) keeras ennast haardest välja. 7.2 Kaitsja on seisukohal, et kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kannatanu mitte ainult ei rääkinud süüdistatavaga süüdistatavat häirival teemal nagu leidis maakohus, vaid võttis sealjuures süüdistatavalt ümber kinni ja see oli niivõrd tugev, et süüdistatav pidi ennast sellest haardest välja keerama. Tunnistaja T.K. i ütlusest, et Verbu keeras ennast haardest välja, saab järeldada, et haare oli tugev ja süüdistatav tundis ennast selles haardes ohustatuna ja pidi sellest haardest välja saamiseks aktiivselt tegutsema. Tunnistaja sõnul võttis süüdistatav noa välja koheselt pärast kannatanu haardest välja keeramist. Sellest järeldab kaitsja, et süüdistatav tundis ennast ohustatuna ja selle ohu tõrjumiseks haaras kätte taskus olnud noa. Kaebaja arvates on seejuures oluline pöörata tähelepanu ka sellele, et kannatanu soovis rääkida süüdistatavaga kõrvalises kohas, kus teisi isikuid ei ole, ning soovis rääkida teemal, et süüdistatav ei jooks enam koos tema kasuisaga ja viimase arvel. Järelikult oli jutuajamise teema juba olemuselt konfliktne. 7.3 Kaitsja on seisukohal, et võõral inimesel ümbert kinni võtmine konfliktse jutuajamise käigus ja sellise tugevusega, et sellest haardest tuleb ennast välja keerata, on vaadeldav kallaletungina võetava käitumisena. Selline käitumine ületab tavasuhtluses esineda võivat ebamugavuse piiri ja on käsitletav ründena. Ründena selles situatsioonis käsitles kannatanu käitumist ka süüdistatav. Süüdistatav sai ennast kannatanu sellisest käitumisest ilmselt tunda ohustatuna. Süüdistatav sai aru, et kannatanu ründab teda ja soovib temaga arveid klaarida, ning võttis ründe lõpetamiseks ja arvete klaarimise vältimiseks taskust noa välja ning torkas sellega kannatanu suunas. 7 Seejuures tuleb arvestada seda, et kannatanu ja süüdistatav olid tarbinud alkoholi ja ilmselt olid mõlemad juba seetõttu ärritunud. T.K. i ütluste kohaselt võttis süüdistatav noa välja koheselt pärast haardest vabanemist ja tegi torkeliigutused ka kohe. Seega ei saa kaebaja arvates asuda seisukohale, et noa väljavõtmise ja kannatu torkamise ajaks oli kannatanu rünne lõppenud. Haarde, haardest vabanemine ja noaga torkamine olid ajaliselt üksteisele vahetult toimunud sündmused. Seega esines nii rünne, süüdistava kaitsetegevus ja süüdistatava kaitsetahe. Samas leiab kaitsja, et vaatamata hädakaitse esinemisele, ületas süüdistatav ilmselt hädakaitse piiri, kuna kannatanu rünne ei olnud ilmselt nii ohtlik, mille lõpetamiseks oleks tulnud rünnet lõpetada noaga torkamisega. Süüdistatava tegevust saab hinnata

§ 28lg 2 kohaselt hädakaitse piiride ületamisena.

7.4 Apellant on seisukohal, et kohus ei ole hädakaitse analüüsimisel hinnanud kannatanu ja tunnistaja T.K. i ütluseid, mistõttu jäi rünne tuvastamata ning

§ 28lg 2 põhjendamatult kohaldamata.

7.5 Apellant nõustub maakohtuga selles, et süüdistatava teosüüd saab lugeda pigem väikeseks.

§ 57

lg 1 p 8 kohaselt on süüteo toimepanemine hädakaitse piiride ületamisel käsitletav karistust kergendava asjaoluna. Maakohus seda asjaolu ei arvestanud. Apellant leiab, et hädakaitse piiride ületamist arvestades on võimalik kaaluda karistuse määramist minimaalse karistusmäärana ehk süüdistatava karistuseks saab mõista 4 aastat vangistust. 7.6 Samuti leiab apellant, et karistuse saab jätta osaliselt täitmisele pööramata

§ 73lg 13 alusel, sest süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused.

Kui kohus leiab, et süüdistataval on tugev alkoholiprobleem, siis sellega seotud riske saab maandada kohustusega mitte tarbida alkoholi ja läbida kriminaalhooldusel olles vastavaid kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammid. Apellant nõustub maakohtu järeldusega, et süüdistatavale tehti kohtuistungil kohtu poolt mitmeid kordi märkuseid ning süüdistatava käitumine oli kahetusväärne, kuid leiab, et tegemist on süüdistatava iseloomujoonega, mis ei vii süütegude toimepanemisele. 7.7 Apellant on seisukohal, et tsiviilhagi rahuldamise puhul tuleb arvestada kannatanupoolset rünnet. VÕS § 139 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel arvestada kahjustatud isiku osa kahju tekkimisel ning kahjuhüvitist vähendatakse ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuna kannatanu ründas süüdistatavat, siis kannatanu tegevus soodustas kahju tekkimist. 7.8 Samuti on apellant seisukohal, et saamata jäänud töötasu ei saa välja mõista, kuna kannatanul ei olnud kehtivat töölepingut ja saamata töötasu on oletuslik. Samuti pole saamata jäänud töötasu arvestamise aluseks olevad töötunnid kooskõlas töölepingu seaduse kohase tööajaga. Prokuratuuri seisukoht

1. Prokuratuur palub jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 8 8.1 Tartu Maakohtu otsus S. Novikovi süüdimõistmises ja karistamises on kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ning on piisavalt põhjendatud. Kohtuotsuses on jälgitav siseveendumuse kujunemine tõenditele kogumis hinnangu andmisel. Kohtuotsuses on kajastatud kohtu seisukohad kaitsja poolt kohtulike vaidluste käigus esile tõstetud võimaliku hädakaitse esinemise kohta. Maakohus on õigustatult välistanud hädakaitse seisundi esinemise, kuna puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu A.H. oleks süüdistatavat rünnanud. Apellatsioonis esitatud seisukoht hädakaitse piiride ületamise kohta, ei kummuta maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsil põhinevaid seisukohti. 8.2 Ei saa samuti nõustuda kaitsja taotlusega süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamise kohta. Sisuliselt on seda seisukohta põhjendatud vaid hädakaitse piiride ületamisega, millist asjaolu taotletakse arvestada samuti karistust kergendava asjaoluna. Prokuratuur ei nõustu, et süüdistatava tegevuses oleks täheldatav hädakaitse ning sellest tulenevalt ei saa rääkida hädakaitse piiride ületamisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjas kogutud tõenditega ning leiab, et kaitsja apellatsioon jääb edutuks, s.t Tartu Maakohtu otsus jääb muutmata.
3. Apellant on arvamusel, et maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele, eelkõige ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetluse nõudeid.
4. Vastupidiselt kaebajale on kohtukolleegium veendunud, et Tartu Maakohtule pole vähimatki põhjust ette heita kriminaalmenetluse normide rikkumist. Kaebaja väide, et maakohtu otsus on põhjendamata ning ebaseaduslik tulenevalt KrMS §-st 3051, on väär. Maakohus on teinud kriminaalasjas otsuse, kus ta igakülgselt tõendeid kogumis hinnates tuli järeldusele S. Novikovi süüs talle esitatud kuriteosüüdistuses. Kohtuotsuses on kõiki tõendeid kaalutud ja hinnatud ning lõpptulemusena tehtud tõendipõhine järeldus – S. Novikov tuleb süüdi mõista

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Samasugusel seisukohal on ka ringkonnakohus.

1. Kohtukolleegium ei nõustu kaebajaga selleski, et maakohus on eksinud faktiliste asjaolude tuvastamisel. Need on maakohtu poolt tõendipõhiselt tuvastatud ning apellatsiooniargumendid ei veena kohtukolleegiumit vastupidises.
2. S. Novikovi süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 118 lg 1 p 1 järgi. S. Novikov lõi

1. veebruaril
2. a ajavahemikul kella 17.53 kuni kella 17.54 Tartu linnas Kaunase pst 81 maja kõrval kannatanu A.H. d ühel korral noaga vasakule poole kõhu piirkonda. Sellega tekitas ta kannatanule tervisekahjustused: kõhuõõnde tungiva torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul mao, maksa vasaku sagara, vahelihase ning roietevahelise arteri vigastusega. Kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt põhjustas siseorganeid vigastav torke-lõikehaav eluohtliku tervisekahjustuse.
3. Maakohus tuvastas, et kannatanu A.H. ema I.H. elukaaslane V.A. on alkohoolik, kes joob raha maha ning kostitab alkoholiga ka oma sõpruskonda. Üks sõpradest on S. Novikov, kes pea igapäevaselt paar korda käib Superalko poes. Niisamuti ka 15.02.
4. Süüdistuses märgitud kuupäeval tulid ühelt ja samalt telefonilt V.A. i telefonile pidevad telefonikõned. Kuna V.A. oli purjus, siis ta telefonile ei vastanud. Lõpuks otsustas kannatanu A.H. telefoni vastu võtta. Helistajaks oli süüdistatav S. Novikov. Neis asjaoludes vaidlus puudub. 9
5. Kannatanu selgituse kohaselt võttis ta telefoni vastu ning ta soovitas rohkem mitte helistada. Süüdistatav aga selgitas, et ta suhtles telefoni vastu võtnud isikuga ning arvas et sõbra telefon on varastatud. Kannatanu ja süüdistatav leppisid kokku, et nad kohtuvad alkoholi poe juures. Maakohus tuvastas, et kannatanu ja süüdistatav helistasid vastastikku teineteisele korduvalt ning pigem oli kohtumisest huvitatud kannatanu. Neiski asjaoludes vaidlus puudub.
6. Maakohus tegi kindlaks, et 15.02.2020 käis S. Novikov Superalkos korduvalt ning kannatanuga kokkusaamisele tulles oli S. Novikovil kaasas nuga. Kuigi S. Novikov selgitas maakohtus, et noa kaasavõtmine ei olnud seotud kannatanuga kokkusaamisega, vaid S. Novikov pidi minema nuga teritama, siis kohus teda ei uskunud ning luges selle versiooni ebausutavaks. Apellant neidki asjaolusid ei vaidlusta.
7. Kannatanu A.H. sõnul läks ta õue ning nägi Superalko vastas tänavalaterna all seismas meest. Kannatanu arvas, et ilmselt ongi tegemist helistajaga, kellega nad pidid kokku saama. Kannatanu pakkus süüdistatavale suitsu, millest viimane keeldus. Bussi pealt tulid inimesed ja kannatanu tegi võõrale ettepaneku veidi eemale minna. S. Novikovi sõnul tuli tema juurde tundmatu, kes midagi selgitamata ütles, et lähme. Tema küsis tundmatult, kas kallad, ning läks tundmatuga kaasa.
8. Kannatanu A.H. ütluste kohaselt nägi ta mingil hetkel, et süüdistatava paremas taskus on suur nuga. A.H. võttis süüdistataval õlgadest ümbert kinni põhjusel, et kui peaks süüdistatav võtma taskust noa välja, siis saaks ta viimase käe eemale tõmmata. Mingil hetkel jäid nad seisma, nad seisid teineteise vastas. Kannatanu ütles süüdistatavale, et viimane lõpetaks tema kasuisa kulul joomise. Tekkis sõnasõda.
9. Kannatanu sõnul võttis S. Novikov parema käega taskust noa välja ning ründas teda paremale poole rindkeresse. Kuna taskus oli telefon, põrkas nuga esmalt selle vastu. Kannatanu lõi enda kaitseks süüdistatavale jalaga vastu kätt. Seejärel tuli hoop talle vasakusse külge.
10. Maakohtus esitas S. Novikov omapoolse versiooni, kuidas kannatanu ebatsensuurselt karjudes teda ründas rusikatega, millest õnnestus S. Novikovil kõrvale põigelda. S. Novikov arvas, et rünne lõppes, hakates käsi taskusse panema, kui kannatanu jooksis tema suunas, mispeale tõstis S. Novikov käed automaatselt üles. Kannatanu jooksis temast mööda ja katsus oma vasakut rinda. Seega oli S. Novikovi kaitseväide maakohtus, et tema kannatanut noaga ei löönud, vaid viimane jooksis ise noa otsa. Maakohtu otsusest selgub, et süüdistatava ütlused hinnati vastuolus olevateks muude tõenditega (kannatanu A.H. ja tunnistaja T.K. i ütlused, eksperdi järeldused ja selgitused) ning jäeti ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale. S. Novikovi ütlustele antud hinnangut apellant ei vaidlusta.
11. Maakohtus tugineti S. Novikovi kaitsel asjaolule, et ta tegutses hädakaitses. Teatavasti saab hädakaitsest rääkida juhul, kui esineb hädakaitseseisund. See tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Maakohus leidis, et tõendid selle kohta, et A.H. oleks S. Novikovi rünnanud, ei ole. (maakohtus lähtus kaitsepositsioon süüdistatava versioonist, mille kohaselt ründas A.H. süüdistatavat rusikatega). Maakohus märkis sedagi, et S. Novikovi jaoks häiriv jutt sellest, et ta ei peaks enam V.A. i rahakoti peal jooma, ei tekita hädakaitseseisundit. Kogutud tõendid näitasid maakohtule, et rünnet alustas S. Novikov. A.H. lõi süüdistatavat jalaga alles pärast seda, kui S. Novikov oli teda löönud noaga (vt maakohtu otsuse lk 7). 10
12. Apellant ei ole nõus maakohtuga selles, et puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kannatanu ründas süüdistatavat. Apellant osutab seejuures kannatanu ütlustele, mille kohaselt nähes S. Novikovi taskus nuga, võttis ta S. Novikovil õlgade ümbert kinni. Samuti viitab apellant tunnistaja T.K. i ütlustele, kes samuti nägi, kuidas kannatanu võttis süüdistatavalt õlgadest ümbert kinni. Tunnistaja sõnul keeras süüdistatav kannatanu haardest välja. Apellandi arvates oli kannatanu haare aga niivõrd tugev, et S. Novikov tundes end ohustatuna, oli sunnitud end haardest välja keerama. Kuna süüdistatav tundis end ohustatuna, siis ohu tõrjumiseks haaras ta kätte taskus olnud noa. Apellant toob välja sellegi, et kannatanu soovis rääkida S. Novikoviga kõrvalises kohas, kus pole teisi isikuid. Kaitsja on seisukohal, et võõral inimesel ümbert tugevalt kinni võtmine konfliktse jutuajamise käigus, on vaadeldav kallaletungina.
13. Kohtukolleegium kontrollis kriminaalasjas kogutud tõendeid ning leiab, et kannatanu ei rünnanud õigusvastaselt S. Novikovi. Maakohus tuvastas, et S. Novikov helistas kannatanu kasuisa V.A. ile. V.A. i alkoholilembus tekitas peres probleeme, mistõttu pidas kannatanu õigeks helistajale teada anda, et viimane lõpetaks tema võõrasisa kulul joomise. Maakohus tuvastas, et kannatanu ja süüdistatav korduvalt tegid vastastiku kõnesid, enamuse neist kannatanu.
14. Vaidlusteta tuleb tõdeda, et teema (joomine võõrasisa kulul) mis tingis kannatanu soovi saada S. Novikoviga kokku, oli ebameeldiv. Samas ei saa nõustuda apellandi meelevaldse seisukohaga selles, et vestlus kannatanu ja süüdistatava vahel sai olla edukas ainult juhul kui see oli süüdistatava suhtes agressiivne. Isegi ebameeldivatel teemadel on mõistlikud inimesed suutelised rääkima ilma agressiivsuseta.
15. Teatavat varjatud agressiivsuse ilmingut näeb apellant selles, et kannatanu soovis S. Novikoviga vestelda kõrvalises kohas. Kohtukolleegium sündmuse kulgu selliselt aga ei näe. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad asjaosalised nõustusid kokkusaamisega. Kusjuures kokkusaamisele võttis S. Novikov kaasa noa. Teatavasti on nuga mitte ainult kaitsevahend vaid ka ohtlik ründerelv. Kokkusaamine leidis aset Kaunase pst elamute piirkonnas kella 18 paiku õhtul, s.o ajal ja kohas kus liigub piisavalt palju inimesi, mistõttu pole kuidagi võimalik järeldada, et kokkusaamist enam soovinud kannatanu soovinuks sellises avalikus kohas süüdistatavat füüsiliselt rünnata. Nagu kannatanu ütlustest selgub, tulid bussi pealt inimesed, mistõttu omavaheliseks rääkimiseks suundusid kannatanu ja süüdistatav rahvarohkemast kohast eemale. Seejuures nõustusid pooled sellega ilma et kumbki oleks teist selleks sundinud. Selline käitumisviis pole iseenesest vähimalgi määral varjatud agressiivsust omav ning tavatu. Seejuures ei ole tegemist inimtühja kohaga, nagu püüab muljet jätta apellant.
16. Maakohus tuvastas, et kannatanu võttis süüdistatavalt õlgade ümbert kinni ning nad suundusid tänavalt veidi maad eemale. Apellant leiab, et kannatanu haare oli tugev ning see on hinnatav õigusvastase ründena süüdistatava suhtes. Seejuures osutas apellant tunnistaja T.K. i ütlustele.
17. Superalkos töötava tunnistaja T.K. i ütlustel kohaselt nägi ta 15.02.2020 teist korda poodi tulnud S. Novikovi taskust väljaulatuvat nuga ning ta kahtlustas, et midagi võib juhtuda. S. Novikov oli kindlasti alkoholi tarvitanud ning näis tunnistajale ärritunud olekuga. S. Novikov suundus poest lähedal olevale parklaalale ja näis kedagi ootavat. Mõne aja pärast tunnistaja väljus poe tagauksest ja nägi, et S. Novikov oli juba ühe meesterahvaga kokku saanud ja nad koos suundusid kõnniteed pidi Nõlvaku 11 maja suunas. Isikud olid u 20 m kaugusel. Kannatanu hoidis S. Novikovil ümber õlgade, mistõttu arvas tunnistaja et nad võivad olla sõbrad. Meestevahelist vestlust tunnistaja ei kuulnud. Nõlvaku 11 maja juures, vanade vaibakloppimisrestide juures keeras S. Novikov kannatanu käe alt välja ning võttis kätte noa, 11 millega hakkas tegema torkavaid liigutusi. Tunnistaja kinnitas, et tema hinnangul ei hoidnud võõras S. Novikovi õlgadest mitte tugevasti, sest talle jäi mulje, et nad võivad olla sõbrad. (18.09.2020 kohtuistungiprotokoll, lk 1 jj). Ka kannatanu A.H. ei ole rääkinud, et ta oleks S. Novikovi õlgadest kõvasti kinni võtnud. Seega pole apellatsiooniväide sellest, et kannatanu hoidis S. Novikovi õlgadest tugevasti kinni, tõendatud. Kohtukolleegiumi arvates, kui kannatanu oleks tõepoolest koheselt võtnud S. Novikovi õlgadest tugevasti kinni, poleks nad ilmselt kuhugi edasi suundunud, vaid süüdistatav oleks koheselt püüdnud kannatanu võimalikust jõulisest haardest vabaneda.
18. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb sündmusest tervikpildi saamiseks võtta aluseks ka kannatanu A.H. ütlused, mille apellant jätab targu tähelepanuta. Nagu eelpool sai välja toodud, rääkis kannatanu, miks ta S. Novikoviga kohtumisel võttis viimasel õlgadest käega kinni (pani käe õlale, 16.09.2020 kohtuistungi protokoll, lk 7jj). Kannatanu selgustus on igati usutav. Eelmises otsuse punktis kohtukolleegium leidis, et S. Novikovi õlgadest kõvasti kinni võtmine, nagu väitis apellant, ei ole tõendatud. A.H. ütluste kohaselt pani ta käe S. Novikovi õlale ja mingi hetk jäid nad seisma. Kannatanu oli S. Novikovi vastas, nad rääkisid. Kannatanu ütles, et süüdistatav lõpetaks tema võõrasisa kulul joomise. Tekkis sõnasõda ja siis võttis S. Novikov noa välja. Kannatanu võttis mõne sammu tagasi aga sel hetkel jõudis S. Novikov esimest korda rünnata. Kuna telefon oli kannatanul taskus, sattus esimene löök vastu telefoni. Enda kaitseks lõi kannatanu S. Novikovi jalaga vastu viimase paremat kätt, siis järgnes kohe teine löök noaga ja kannatanu sai pihta vasakusse külge. Noalöökide hetkel oli S. Novikov kannatanu ees ja nende vahel oli mõni meeter (sama kohtuistungi protokoll, lk 8 jj).
19. Kohtukolleegiumi hinnangul on kannatanu A.H. ütlused sündmuse kulu osas detailsemad võrreldes tunnistaja T.K. i ütlustega, mis on iseenesest igati mõistetav, sest tunnistaja sõnul ei jälginud ta S. Novikovi kogu aeg ning mehed olid poest ca 20 m kaugusel. Samuti oli väljas pime. Tunnistaja nägi esmalt, kuidas S. Novikov suundus poest parklaalale, kus jäi ootavalt ringi kõndima. Mõne aja pärast väljus tunnistaja poest ja nägi juba olukorda, kus S. Novikov oli kannatanuga kohtunud ning nad suundusid Nõlvaku 11 maja suunas, kannatanu käsi S. Novikovi õlal. Kõrvutades kannatanu ja tunnistaja ütlusi, oleks liialt meelevaldne järeldada, nagu oleks S. Novikov koheselt pärast seda, kui kannatanu võttis tal ümber õlgade, jõuga kannatanu haardest välja keeranud ning pidades seda ründeks, haaranud enda kaitseks noa ning omakorda rünnanud enesekaitseks kannatanut. Just selliselt soovib apellant olukorda näidata.
20. Kohtukolleegiumi hinnangul on kannatanu A.H. ja tunnistaja T.K. i ütlusi kogumis hinnates, tuvastatud järgmine. Kannatanu läks õue S. Novikoviga telefonitsi kokku lepitud kohtumisele. A.H. eesmärgiks oli teha tema jaoks tundmatule isikule selgeks, et viimane lõpetaks tema võõrasisa kulu joomise. Superalko vastas tänavalaterna all seisis mees, kelle kannatanu arvas olevat helistaja. Bussi pealt tulid inimesed ning kannatanu ja S. Novikov suundusid koos eemale. Kannatanu nägi algselt tema ees kõndiva süüdistatava taskust välja ulatuvat nuga. A.H. võttis süüdistataval õlgade ümbert kinni põhjusel, et kui peaks süüdistatav võtma taskust noa välja, siis saab ta viimase käe eemale suunata. Mingil hetkel jäid nad seisma, olles teineteise vastas. Kannatanu ütles süüdistatavale, et viimane lõpetaks tema kasuisa kulul joomise ning tekkis sõnasõda. S. Novikov võttis parema käega taskust noa välja ning ründas sellega kannatanut paremale poole rindkeresse. Esimene löök tabas taskus olevat telefoni. Kannatanu lõi enda kaitseks süüdistatavale jalaga vastu kätt. Seejärel lõi S. Novikov kannatanut teist korda, tabades viimast vasakusse külge. 12
21. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohtukolleegium apellandiga selles, et S. Novikov oli hädakaitseseisundis, sest kannatanu A.H. ei rünnanud õigusvastaselt S. Novikovi. See ei ole tõendatud. Kuna hädakaitseseisundit S. Novikovil ei tekkinud, ei ole põhjust rääkida ka hädakaitsest ning selle piiride võimlikust ületamisest S. Novikovi poolt.
22. Apellant ei vaidlusta maakohtu hinnangut S. Novikovi teosüüle, mis on pigem väike. Kuna apellatsioonikohus S. Novikovi tegutsemist hädakaitses ning selle piiride ületamist ei tuvastanud, pole põhjust kaaluda ka vastava kergendava asjaolu esinemist (süüteo toimepanemise hädakaitsepiiride ületamisel

§ 57lg 1 p 8 mõttes), mis võiks mõjutada S.

Novikovile mõistetud karistust. Seetõttu ei ole põhjust vähendada S. Novikovile mõistetud karistust. 33. Apellandi arvates saaks S. Novikovi karistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata

§ 73lg 1-3 alusel, seda eelkõige põhjusel, et S.

Novikovil puuduvad kehivad kriminaalkaristused. Apellant teeb ettepaneku määrata S. Novikovi koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust ja ülejäänud karistuse osa jätta tingimisi kohaldamata. Kohus võiks kaaluda ka kriminaalhoolduse ajal sotsiaalprogrammide läbimise vajalikkust. 34. Maakohus ei pidanud põhjendatuks S. Novikovi tingimisi vabastada talle mõistetavast 5aastasest vangistusest. Vaatamata asjaolule, et S. Novikovil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, on ta siiski õigusrikkuja – teda on varem avaliku korra rikkumise eest väärteokorras karistatud. Samuti on mitmel korral alustatud kriminaalmenetlust

§ 121tunnustel ning see on lõpetatud leppimise tõttu (1 kd, lk 127-132).

Ringkonnakohus maakohtu otsustust S. Novikovi karistamises ei muuda ning jätab ka selles osas apellatsiooni rahuldamata.

1. Veel leiab apellant, et tsiviilhagi rahuldamisel tuleb arvestada kannatanupoolset rünnet. Kuna apellandi arvates kannatanu ründas S. Novikovi, siis kannatanu tegu soodustas kahju tekkimist.
2. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse faktilistes asjaoludes muutmata, s.t tõendite kontrollimisel ei tuvastanud kohtukolleegium, et kannatanu A.H. ründas S. Novikovi, siis pole põhjust vähendada kannatanu kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise suurust.
3. Veel ei ole apellant nõus maakohtuga selles, et saamata jäänud töötasu saab kannatanule välja mõista, sest kannatanul puudus kehtiv tööleping.
4. Kannatanu A.H. esitas KrMS § 381 lg 3 alusel hagiavalduse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. 38.1 Varaline kahju seisnes kuriteo tagajärjel rikutud riiete maksumuses. Kohus leidis, et riiete hävimisest tekkinud kahju 170 eurot hüvitamise nõue on põhjendatud ning rahuldas selle, mõistes S. Novikovilt nimetatud summa kannatanu kasuks välja. Selles osas vaidlus puudub. 38.2 Veel nõudis hageja mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Maakohus hindas nimetatud nõude põhjendatuks ning rahuldas sellegi, mõistes S. Novikovilt kannatanu kasuks nimetatud summa välja. Ka selles vaidlust ei ole. 38.3 Kuna hagejal jäi töövõime kaotuse tõttu saamata tulu, siis esitas A.H. nõude ka selles. Hagejal oli kokkulepe Hausmont OÜ-ga tööle asumise kohta ning ta lähetatakse alates 17.02.2020 tegema ehitustöid Saksamaale palgaga 16 eurot tund. Hageja esitas maakohtus tõendi, mis on väljastatud Hausmont OÜ juhatuse liikme poolt. Nimetatud tõendi kohaselt töötasid ettevõtte töölised veebruaris ja märtsis Saksamaal asuval objektil 228 tundi ning 13 hagejal jäi saamata 3648 eurot. 38.3.1 Kokkuvõttes luges maakohus A.H. taotluse saamata jäänud töötasu nõudes summas 3648 eurot põhjendatuks ning mõistis selle A.H. kasuks S. Novikovilt välja. 38.3.2 Apellandi arvates ei saa saamata jäänud töötasu välja mõista, sest kannatanul puudus kehtiv tööleping. Kohtukolleegium leiab, et maakohus toimis õigesti, kui rahuldas A.H. taotluse. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muuhulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Eelmärgitud VÕS sätte ongi maakohus hageja taotluse põhjendatuse üle otsustamisel aluseks võtnud. Samuti on maakohus lähtunud asjakohasest kohtupraktikast, mis räägib hageja tõendamiskoormisest saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks (vt maakohtu otsuse p 39). 38.3.3 Arvestades maakohtu poolt viidatud kohtupraktikat, ei ole saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks ilmtingimata vajalik kehtiva töölepingu olemasolu. Nagu eelnevalt sai märgitud, peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada. Hagiavalduse kohaselt pidi A.H. tööle minema Saksamaale. Kohtuistungil maakohtus esitas A.H. täiendava tõendi (tööleping, lk 181-183) selle kohta, et ta juba varasemalt töötas ettevõttes Hausmont OÜ. Saksamaal tööl olles sai A.H. jalavigastuse (1 kd, lk 177-180) ning nad leppisid tööandjaga kokku, et nad lõpetavad töölepingu ning pärast paranemist sõlmivad uue lepingu. See aga ei teostunud (1 kd, lk 184-186). Kohtukolleegiumi hinnangul on nimetatud asjaoludel hageja tõendanud oma kavatsust tulu saada. 38.3.4 Apellandi arvates ei saa saamata jäänud töötasu hüvitist välja mõista ka seetõttu, et saamata töötasu on oletuslik. Töötasu arvestamise aluseks olevad töötunnid ei ole kooskõlas töölepingu seaduse kohase tööajaga. 38.3.5 Hageja esitas maakohtule Hausmont OÜ väljastatud tõendi, mille kohaselt töötati Saksamaal töölähetuses 228 tundi. Hageja oleks saanud tööl olles töötasu 228x16(tunnihind)=3648 eurot. Nii nagu maakohtul, pole ka ringkonnakohtul põhjust kahelda tööandja poolt väljastatud tõendi õigsuses. Asjaolu, et tõendis märgitud töötundide arv ei ole kooskõlas töölepingu seaduse kohase tööajaga, ei anna põhjust tööandja tõendi arvestamata jätmiseks. Seega on ka ringkonnakohtu hinnangul hageja tõendanud lisaks oma kavatsusele tulu saada, ka tulu saamise võimalust.
5. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu kohtuotsuse S. Novikovi süüdistusasjas muutmata ning kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
6. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks 180 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
7. juuli
8. a määruse nr 16 § 1 lgtest 6 ja 10, ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele.
9. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas 14 punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel S. Novikovilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 15