KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-17645 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.novembri 2020.a otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2313 eurot Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY 16.detsembri 2020.a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja (ema) CC (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov (e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatise võlgnevus 416 eurot ületavas osas, samuti osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis rohkem kui 132 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem kui 45 % seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
- Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
- Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine: 3.
- Rahuldada hagi osaliselt. 3.
- Mõista YY-lt välja XX kasuks elatise võlgnevus 416 eurot. 3.
- Mõista YY-lt välja XX kasuks igakuine elatis 132 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem kui 45% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni XX täisealiseks saamiseni. 1
(6)3.
- YY on kohustatud maksma elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt vastava kuu 5.kuupeval CC kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX või muule CC poolt teatatud kontole. Samale kontole tuleb tasuda ja resolutsiooni punktis 3.
- märgitud summa. 3.5.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
- Hageja XX esitas 12.11.2019 Harju Maakohtule hagi oma isa YY (kostja) vastu. Hageja elab koos emaga. Isa maksab elatist 100 eurot kuus. Hageja nõuab elatist vastavalt kehtivale miinimummäärale. Kostja vastuväited hagile
- Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 100 eurot. Kostja on töövõimetu. Tema sissetulek on 470 eurot kuus. Üle 100 euro kuus kostja elatist maksta ei saa. Kostja vanemad osalevad hageja ülalpidamiskulude kandmises, ostes talle riideid ja kooliasju ning veetes temaga aega. Hageja ülalpidamiseks vajalikud kulud on tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise kuni novembrini 2020 1 547 eurot ja alates 01.12.2020 igakuse elatise 257 eurot, kuid mitte vähem kui 88% seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jättis poolte endi kanda.
- Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja tõendanud, et hageja ülalpidamiseks kulub väiksem summa, kui kahekordne miinimumelatis. Pole vaidlust, et hageja elab koos emaga ning et kostja temale vahetult ülalpidamist ei anna. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus tõendatuks, et kostja on maksnud elatist 100 eurot kuus ning et vastavas summas on elatist viimati makstud käesoleva aasta novembri eest. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus samuti tõendatuks, et ta viibib igakuiselt 6 päeva kostja vanemate juures, kes kulutavad hageja toitmisele seega 35 eurot kuus. Hageja omaksvõtu kaudu loeb kohus samuti tõendatuks, et kostja vanemad on teinud hagi esitamisele järgneva aasta jooksul tema ülalpidamiseks kulutusi veel summas 450 eurot.
- Kostja väitel on tema sissetulek 470 eurot kuus. Kostja väitel elab ta koos oma vanematega. Kostjale kuulub korter MMM, kus kostja viibib infektsiooni kartuses ajal, mil hageja viibib kostja vanemate juures. Kostja väitel teevad tema vanemad kulutusi kostja ülalpidamiseks.
- Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostja ei ole tõendanud, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud ajaolud, mis võimaldaksid kostja osalist vabanemisest oma kohustustest hageja 2
(6)ülalpidamisel. Kostja isiklik sissetulek on 470 eurot kuus. Kostja jätab oma sissetulekutest iseenda tarbeks 370 eurot ja maksab sellest hagejale ainult 100 eurot, kusjuures kostja on osaliselt oma vanemate ülalpidamisel. Kostjale kuulub korter, mille võõrandamise või üürile andmise kaudu oleks tal võimalik vältida vajadust selle korteriga seotud kulude jooksvaks kandmiseks ning saada tulu iseenda ja hageja ülalpidamiseks. Väidetav vajadus kasutada korterit kuuel päeval kuus hagejalt võimalikult saadava infektsiooni vältimiseks ei saa õigustada lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Kui infektsioonirisk on tõesti nii suur, peaksid kostja ja tema vanemad leidma muu sobiva lahenduse hagejaga viibimiseks. Vanavanemate suhe lapselapsega on kahtlemata oluline ja tähtis, kuid alaealise lapse ülalpidamine on prioriteetsem.
- Kostja poolt tema sissetulekute ja väljaminekute kohta esitatud faktiväidete õigsust eeldades ei esine PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud alust kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Puuduvad põhjendused ja tõendid selle kohta, et hageja poolt nõutud elatise maksmisega võiks kostja ise sattuda hagejaga võrreldes raskemasse olukorda.
- Eelnimetatut arvestades on kostjale hagi esitamise kuu algusest (elatise arvestus on kuupõhine) kuni 30.11.2020 langeva ülalpidamiskohustuse osa 1 547 eurot (perioodi 01.11-31.12.2019 eest 2 x 270 eurot + perioodi 01.01-30.11.2020 eest 11 x 292 eurot – 13 x 100 eurot – 13 x 35 eurot – 450 eurot). Kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja
- Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 257 eurot (292 – 35) alates 01.12.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus lähtub seejuures eeldusest, et hageja viibib kuuel päeval kuus kostja vanemate juures ning et kostja vanemad kulutavad hageja toidule 35 eurot kuus. 01.05.2020 algava perioodi eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 262 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 88% (257 eurot moodustab vastava protsendi praegu kehtivast miinimumelatisest 292 eurot) seadusega sätestatud elatise miinimummäärast. Kostja apellatsioonkaebus
- Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ning saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tõendas kostja oma töövõimetust ning see on mõjuv põhjus, et elatist alla miinimummäära vähendada. Kostja tõendas, et tema sissetulek ei võimalda tema elu jätkamiseks vajalikke vahendeid, kui ta peab tasuma nõutud suuruses või väljamõistetud elatist. Kostja arvates hindas maakohus ebaõigesti kostja varalist seisundit ning see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kohus arvestas elatise väljamõistmisel sellega, et kostja vanemad katavad osaliselt hageja toidukulud, kuid jättis arvestamata eluasemekulud ja kulud riietele. Kostja ei nõustu sellega, et tema peab tõendama lapse vajadusi selleks, et vältida miinimummääras elatise väljamõistmist. Vastus kaebusele
- Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatise võlgnevus 416 eurot ületavas osas, samuti osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis rohkem kui 132 eurot kuus alates 01.12.2020, kuid mitte vähem kui 45 % seaduse alusel ettenähtud elatise miinimummäärast kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
- Asja materjalidest nähtub: 3
(6)-Kostja on hageja isa. -Kostja on maksnud elatist 100 eurot kuus ülekandega. -Hageja viibib igakuiselt vähemalt 6 päeva kostja vanemate juures. -Kostja vanemad kulutavad hageja toidule hageja viibimise ajal vähemalt 35 eurot kuus. -Kostja vanemad on teinud hagi esitamisele järgneva aasta jooksul tema ülalpidamiseks kulutusi veel vähemalt summas 450 eurot. -Kostja sissetulek on 470 eurot kuus. -Kostja on 100 % töövõimetu. -Kostja elab tervislikel põhjustel käesoleval ajal koos oma vanematega. -Kostjale kuulub korter MMM, kus kostja viibib infektsiooni kartuses ajal, mil hageja viibib kostja vanemate juures.
- Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu
- märtsi
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka
- jaanuari
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Seega on kostja väide, et hageja pidi tõendama oma vajaduste suurust, ekslik. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama.
- Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 102 lg 2 on kummalgi vanemal üldjuhul võrdne ülalpidamiskohustus. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (Riigikohtu otsus 2-15-15909, p 12). Kostja leidis, et esinevad asjaolud, mille tõttu tuleks elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kostja tugineb eelkõige sellele, et tema majanduslik olukord ei võimalda nõutud suuruses hagejale elatist tasuda, ta on töövõimetu ja sissetulekut suurendada ei ole võimalik.
- Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et esinevad PKS § 102 lg-s 2 sätestatud ajaolud, mis võimaldaksid kostja osalist vabanemisest oma kohustustest hageja ülalpidamisel, sest kostjale kuulub korter, mille võõrandamise või üürile andmise kaudu oleks tal võimalik vältida vajadust selle korteriga seotud kulude jooksvaks kandmiseks ning saada tulu iseenda ja hageja ülalpidamiseks. Väidetav vajadus kasutada korterit kuuel päeval kuus hagejalt võimalikult saadava infektsiooni vältimiseks ei saa õigustada lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist.
- Kostja maakohtu seisukohaga ei nõustu ja seega tuleb kostja apellatsioonkaebuse alusel hinnata, kas kostja on tõendanud oma väiteid, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimumsumma ja kas esineb alus elatise väljamõistmiseks väiksemas määras kui maakohus otsustas. Asjas puudub vaidlus, et kostja tasub igakuiselt hagejale 100 eurot ning kostja vanemad peavad hagejat ülal, kui ta viibib kostja vanemate juures. Maakohtus tõi kostja esile, et igakuiselt tasutakse vahetult hageja toidukulud 35 eurot kuus ja aasta jooksul peale hagi esitamist on tehtud kulutusi veel kokku 450 eurot, st 37,50 eurot kuus. Seega saab tuvastada, et kostja on vabatahtlikult täitnud hageja ülalpidamiskohustust keskmiselt 172,50 eurot igakuiselt. Seega ei ole maakohtu etteheide, et kostja jätab oma sissetulekutest iseenda tarbeks 370 eurot ja maksab sellest hagejale ainult 100 eurot, põhjendatud. Ka kostja vanemate poolt hagejale tehtud kulutusi tuleb pidada kostja ülalpidamiskohustuse täitmisena.
- Kostja väidete järgi ei ole ta võimeline senisest suuremal määral elatist tasuma. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja sissetulek moodustab 470 eurot kuus, sissetuleku suurendamine ei ole tervislikust olukorrast tulenevalt võimalik. Maakohtu otsusest saab järeldada seda, et maakohtu arvates tuleks kostjal kasutada oma sissetulekut võrdselt enda ja hageja vahel.
- Kostja on esile toonud, et tema vajaduste katmiseks kulub sissetulekust 370 eurot ning erinevate kulude lõikes moodustub see järgmiselt: Korteri kommunaalkulud 100 eurot keskmiselt, elektrienergiakulud 30 eurot, sidekulud 110 eurot, ravimikulud, eritransport ja 4
(6)hügieenikulud kokku 156 eurot kuus. Selle esitatud loetelu järgi kulub kostjal 396 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidele lisatud kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja esitanud korteri kommunaalkulud ja maksed Eesti Energiale mõnevõrra ülepaisutatuna, sest konto väljavõtte järgi kulub kostjal korteri kommunaalkuludeks keskmiselt 85 eurot kuus ja Eesti Energiale ei tasuta samuti 30 eurot igakuiselt. Märkimisväärselt kõrged on ka sideteenusekulud, mille maksumus igakuiselt on üle 100 euro. Samas ei ole kostja märkinud toidukulude ja muude vajalike kululiikide nagu riiete ja jalanõude soetamiseks vajalike kulude suurust. Eelnimetatud asjaolusid arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kostjal on võimalik tasuda senisest suuremas ulatuses elatist hagejale, kuid mitte maakohtu väljamõistetud suuruses.
- Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja peaks elatise tasumiseks müüma oma korteri või, et enda ravikuludele tuleks eelistada hagejale elatise maksmist. Asja materjalidele lisatud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 12.10.2020 tõendi järgi teostati kostjale 17.09.2014 neerusiirdamine, patsient on püsival immuunosupressiooni ravil, mis oluliselt nõrgestab organismi vastupanuvõimet erinevate infektsioonidega toimetulekuks. 21.04.2020 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla tõendi kohaselt nähtub, et patsient vajab kõrvalist abi kõikides elamistoimingutes ning tõendile lisatud väljavõtete kohaselt on kostjal mh diagnoositud luukärbus, peaajuinfarkti jääknähud, neeruhaiguse lõppjärk. 27.02.2020 töövõime hindamise eksperthinnangu järgi on kostjal liikumispiirang – liigub ratastoolis ning vajab kõrvalist abi ning raske käeliste tegevuse piirang, kostjal on raskesti prognoositav seisund kehtivusega 2 aastat, kuna tegemist on tervisehäirega, mille osas oluline taastusravi, mille tulemusel võib piirangute ulatus muutuda, mistõttu tuleb 2 aasta möödudes terviseseisundit uuesti hinnata.
- Arvestades kostjal tuvastatud terviseseisundit kajastavaid diagnoose on põhjendamatu väita, et kostja ei peaks määratud raviplaani järgima. Asja materjalidest nähtub, et käesoleval ajal elab tervislikust seisundist tulenevalt kostja oma vanematega, kuid ajal, kui hageja viibib kostja vanemate juures kolib kostja elama oma korterisse, et vältida infektsiooniriski. Kuna kostja terviseseisund võib taastusravi järgselt paraneda on põhjendamatu nõuda kostjalt, et ta oma korteri müüks.
- Arvestades kostja terviseseisundit ja sellega seotud olulisi kulusid on ringkonnakohus seisukohal, et esineb PKS § 102 lg-s 2 ettenähtud alus kostjale langeva ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Siiski, arvestades kostja esiletoodud põhjendatud kulude suurust, leiab ringkonnakohus, et kostjal tuleb hagejale tasuda elatis suuremas ulatuses kui ta seni on teinud. Ringkonnakohus on seisukohal, et lisaks vahetult tehtavatele ülalpidamiskuludele igakuiselt keskmiselt 72,50 eurot, kui hageja viibib kostja vanemate juures, tuleb kostjal hagejale tasuda 132 eurot, so 2020.a seisuga 45 % seaduses sätestatud miinimumelatisest. Selliselt jääb kostja enda ülalpidamiseks umbes 340 eurot, millest on võimalik tasuda nii eluasemekulud, ravikulud kui ka muud kostja mõistlikud kulud. Ringkonnakohus osutab seejuures, et sideteenuste tarbimise ulatust tuleb saadava sissetuleku vähesuse tõttu ning hagejale täiendavalt tasutava elatise tõttu kostjal ilmselgelt piirata. Asjas pole ka esile toodud, et sellisel määral sideteenuse tarbimine nagu esile on toodud oleks kostjale hädavajalik.
- Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatisena 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus tuvastas, et elatis tuleb välja mõista alates 01.11.2019 ning seda seisukohta ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud. Kuna igakuine elatis mõistetakse välja alates 01.12.2020, siis tuleb elatise võlgnevus arvestada 13 kuu eest, igakuiselt 32 eurot, kokku summas 416 eurot, kuna asjas puudub vaidlus, et 100 eurot kuus on kostja senini elatist tasunud, lisaks vahetult tehtud ülalpidamiskuludele. 5
(6)Menetluskulude jaotus 25. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, siis arvestades ka asja olemust ja vaidluse asjaolusid jäävad nii maa-kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda juhindudes TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust. /allkirjastatud digitaalselt/ 6
(6)