Obsah (8)

§ 339§ 7§ 296§ 341§ 312§ 337§ 175§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 26. november 2020 Kriminaalasja number 1-19-47 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Maarika Kuusk Kriminaalasi Madis K

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatut.

Lisaks tõlgendas kohus kõik kahtlused Madis Keisi süüdiolekus süüdistatava kahjuks, mis on minetus

§ 7lg 3 mõttes.

1. Kaitsja hinnangul eitas kohus meelevaldselt olulist asjaolu, et Madis Keisil esines tapmisteole eelneval perioodil alates
2. aasta algusest kuni 21.08.2018 emotsionaalne pingeseisund, sügav alandus ja masendustunne, mille tingis kannatanu abieluväline suhe ja tema pikaajaline provotseeriv käitumine.
3. Kohus ei pidanud Madis Keisi väidet, et tapmine toimus äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis eluliselt usutavaks. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb mh hinnata nende elulist usutavust. Madis Keisi ütlused tapmise toimepanemise kohta äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis väljendavad asjaolusid, mille elulises usutavuses ei ole alust kahelda, kuna need haakuvad teiste tõenditega.
4. Madis Keisi väiteid kummutades tugines kohus mh 22.09.
5. a ütluste ja olustiku seostamise protokollile, millega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Riigikohtu praktika (viidatud lahenditele 3-1-1-62-07 ja 3-1-1-89-06) välistab selle kasutamise tõendina, see saab kanda vaid kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. See tõend on lubamatu ja tuleb tõendibaasist välja jätta. 5
6. Apellant on seisukohal, et analoogselt Riigikohtu lahendiga 3-1-1-10-13 on ka kaevatavas kohtuasjas ekslikult samastatud hingelise erutuse seisund ja süüdivus. Sellest, et isik on süüdiv, ei ole võimalik järeldada, et tal ei vallandu emotsionaalne reaktsioon, mis vastab KarS § 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele. Madis Keis oli temale süüks arvatava teo toimepanemise ajal kannatanu solvavast teost äkki tekkinud hingelise erutuse seisundis. Need asjaolud on tõendatud süüdistatava ütlustega. Kohtu järeldused sellise seisundi puudumise kohta põhinevad oletustel.
7. Süüdistatava Madis Keisi kaebuses esitatud seisukohad ja taotlused on kokkuvõtlikult järgmised.
8. Madis Keis palub jätta tõendite hulgast välja tema ütluste olustikuga seostamise protokolli. Ta ei ole kirjeldanud sündmuskohal M.K. kägistamist, uurija küsimusele, kas talle meenus M.K. kägistamine, vastas ta eitavalt. Ta allkirjastas protokolli kõik 3 lehekülge, lisaks fototabeli, nüüd on allkiri ainult viimasel leheküljel. Madis Keis leiab, uurija võis muuta protokolli. Selle kontrollimiseks piisaks ütluste olustikuga seostamise protokolli tekstifaili kontrollimisest, kas seda on üle salvestatud ja kas viimane salvestis on tehtud sama arvutiga, millega toiming sündmuskohal läbi viidi, või vaadata sama uurija mõnda teist menetlust, kas uurijal on komme protokolli igale lehele allkirja nõuda.
9. Samuti palub Madis Keis määrata uue kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi, kuna teostatud ekspertiis on puudulik. XXX sündroom võib põhjustada mälulünkasid ja kokkukukkumist. Südame rütmihäire võib esile kutsuda tugev ärritusseisund või löök südame piirkonda.
10. Oma kaebuses märgib Madis Keis, et KarS § 115 kohaldamist ei välista kättemaksumotiiv, provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline (viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-864). Väide, et ta lihtsalt ei suutnud leppida asjaoluga, et M.K. suhtleb teise mehega ja läheb tema juurest ära ning tappis naise, on meelevaldne. Selle loogika kohaselt oleks ta pidanud M.K. ära tapma, kui sai teada, et ta käib teise mehe juures, kui ta ise oli Rootsis tööl. Ta lahutas abielu ja läks eluga edasi. Nende tülid said alguse laste jagamisest. M.K. oli teadlik tema depressioonist, et ta on kergesti ärrituv ja pidurdamatu. M.K. l oli motiiv teda provotseerida, et suurenevatele kuludele alimentidest katet saada. Tema ja M.K. käitumist ei ole tervikuna analüüsitud. See, et ta teadvuse taastudes M.K. surnukeha varjama hakkas, oli hirmust, et lapsed leiavad oma ema laiba ja hiljem hirmust karistuse ees. Tema segadus on põhjustatud sellest, et rihmal, millega M.K. t kägistati, pole tema DNA-d, on leitud M.K. ja tundmatu isiku oma. Tema kätel ei ole vigastusi ja M.K. küünte alt võetud proovid jäid vastuseta.
11. Madis Keisi sõnul lähevad tunnistajate ütlused paljudel puhkudel vastuollu. Eristuvad selgesti M.K. kahe lapsepõlve sõbranna ja M.K. vanemate ning kahe uue sõbra ütlused. T.S. , I.K. , M.A. ja D.T. väidavad, et ta on M.K. suhtes kasutanud vägivalda, M.K. ja K.L. pole vägivalla kasutamisest midagi kuulnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt ütluste olustikuga seostamise protokolli tõendina lubatavuse küsimust (I), seejärel kujundab seisukoha, kas maakohus mõistis Madis Keisi õigesti süüdi tahtlikus tapmises (II), viimaks võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused ning teeb otsustuse menetluskulude osas (III). I 6
13. Madis Keis ja tema kaitsja leidsid, et 22.09.
14. a ütluste ja olustikuga seostamise protokolli ei saa tõendina kasutada. Kaitsja hinnangul saab seda tulenevalt Riigikohtu praktikast kasutada vaid kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Madis Keis omakorda leiab lisaks, et seda protokolli on pärast allkirjastamist menetleja poolt muudetud.
15. Viru Maakohtu 03.05.
16. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas prokurör Madis Keisi ütluste olustikuga seostamise protokolli koos õigusabikulusid ja asitõendeid puudutavate dokumentidega, millel tema hinnangul eraldi tõendiväärtust ei olnud. Ütluste olustikuga seostamise protokolli tõendina ei avaldatud ega uuritud (kd 1, tl 116). Madis Keisi ülekuulamise käigus näitas prokurör talle sellest protokollist fotot nr 4 küsides, mida ta seal näitas. Madis Keis vastas, et ta näitas kohta, kus võis olla see rihm (kd 1, tl 125). Rohkem ei ole kohtuistungil Madis Keisi ütluste olustikuga seostamise protokolli uuritud. Kaitsjale vastates on Madis Keis selgitanud vaid oma seisukohta, millised küsimused ja kahtlused on tal tõusetunud seoses selle protokolliga (kd 1, tl 119). Nähtuvalt kohtuistungi protokollist on prokurör kasutanud Madis Keisi ütluste olustikuga seostamise protokolli vaid eeltoodud ulatuses tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks.
17. Tõendina vastuvõetav dokument tuleb avaldada

§ 296lõikes 3 ettenähtud korras.

Kuna Madis Keisi ütluste olustikuga seostamise protokolli vastavalt viidatud sättele ei avaldatud, ei saa juba ainuüksi sel põhjusel nimetatud dokumendile tugineda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-15-12, p 23). Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaitsjaga ja märgib, et seda osa ütluste olustikuga seostamise protollist, mis kujutab endast kahtlustatava/süüdistava ütlusi, ei saa käsitleda iseseisva tõendina. Nende avaldamine on võimalik ainult

§-s 289 toodud alustel ristküsitluse käigus süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks. Kaitsja on viidanud asjakohaselt Riigikohtu lahendile nr 3-11-62-07 (punktid 12 – 12.3). 33. Tuginemist kohtuotsuses nõuetekohaselt avaldamata tõenditele tuleb käsitleda kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine maakohtu poolt ei too kaasa kriminaalasja saatmist esimese astme kohtule uueks arutamiseks, sest ringkonnakohtul on võimalik

§ 341

lg 3 kohaselt see minetus apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja jätta Madis Keisi ütluste olustikuga seostamise protokoll tõendite kogumist välja. Kuna nimetatud protokolli ei ole võimalik tõendina kasutada, ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda Madis Keisi väidetel, et menetleja on seda peale allkirjastamist muutnud. II

1. Kaitsja ei ole vaidlustanud seda, et Madis Keis tappis 20.09.2018 XXX vallas XXX külas XXX XXX korteri vannitoas oma endise abikaasa M.K. i, kägistades ta rihmaga surnuks. Ta leiab, et tegemist on provotseeritud tapmisega KarS § 115 järgi. Otsesõnu ei ole tapmist vaidlustanud ka Madis Keis, kuid on avaldanud selles kahtlusi põhjusel, et ta ei mäleta ja kägistamiseks kasutatud rihmal ei olnud tema DNA-d ega tema kätel vigastusi. Kuna Madis Keis on seadnud kahtluse alla tema süü tõendatuse M.K. i surma põhjustamises, peab ringkonnakohus vajalikuks esmalt hinnata, kas kriminaalasjas on piisavalt tõendeid selle kohta, et M.K. i surm saabus Madis Keisi tegevuse tagajärjel.
2. Vaidlust ei ole selles, et M.K. i surma põhjuseks oli mehhaaniline lämbus kägistamisest linguga ning surm saabus 20.09.2018 M.K. ja Madis Keisi elukohas XXX külas asuva 7 kahetoalise korteri duširuumis. Seda tõendavad surnu ekspertiisiakt (kd 1, tl 115 – 124) ning Madis Keisi enda ütlused. Süüdistatava sõnul oli ta teadvusele tulles istukil, pea toetas vastu kraanikaussi. M.K. oli pikali maas, rihm ümber kaela ja jalad olid üle tema jalgade. Madis Keis tunnistas, et pärast seda viis ta autos ootavad lapsed oma vanemate juurde ja hakkas tagasi tulles M.K. surnukeha peitma, sest arvas, et tema oli ta ära tapnud. Ta pani käterätiku M.K. le näo peale, võttis tema autovõtmed ja viis auto XXX raketibaasi, et näidata nagu oleks naine kuskile läinud. Ta tõi sigalast vaiba, mässis M.K. surnukeha vaiba sisse, teipis kinni ja viis keldrisse. Õhtul naasis ta korterisse ja viis surnukeha oma ehitusjärgus oleva maja juurde, tema telefoni viskas ära. Pärast vahistamist näitas surnukeha asukoha politseile. Sellised Madis Keisi ütlused kattuvad teiste tõenditega. M.K. i telefon leiti Ristmiku bussipeatuse lähedalt, M.K. i vaipa pakitud surnukeha XXX külas Madise kinnistult fooliumi alt, rihm ümber kaela, pea ümber käterätik (sündmuskoha vaatlusprotokollid kd 1, tl 14 – 50).
3. Maakohus märkis, et kriminaalasjas puuduvad objektiivsed tõendid selle kohta, mis toimus Madis Keisi ja M.K. i vahel nende korteri vannitoas. Kohus luges Madis Keisi ütlustega tõendatuks, et 20.09.2018 viis ta lapsed oma autosse ja läks tuppa tagasi, et M.K. ga asjad selgeks rääkida, sest kartis, et M.K. läheb lastega ikkagi M.A. i juurde. M.K. oli duši all. Tüli algas laste jagamise teemal. Tüli käigus ta kaotas teadvuse ja ärgates oli M.K. surnuna põrandal, rihm ümber kaela.
4. Apellatsioonikohtu hinnangul puuduvad kriminaalasjas vähimadki viited sellele, et keegi kolmas isik oleks olnud eelnevalt perekond Keisi korteris või oleks tulnud sinna vahepeal. Madis Keisi kaitseversiooni järgi oleks pidanud keegi võõras sisenema, tema ootamatult uimastama (millest muidu väidetav teadvusekadu), M.K. i nende enda korterist võetud rihmaga ära kägistama ja lavastama Madis Keisi süüdi. See ei ole reaalselt võimalik. Tegemist on väikese kahetoalise korteriga, kus duširuumi pääseb esikust. Seega oleks Madis Keis duši all viibiva naisega rääkides märganud iga sisenejat, keegi ei oleks saanud korterisse tulla temast möödumata. See ei ole ka eluliselt usutav, sest süüdistatava enda kirjelduse järgi pidi kogu sündmus toimuma lühikese ajavahemiku jooksul. Madis Keis jättis lapsed autosse ootama, et M.K. ile öelda, et ta tegeleb sel päeval lastega ise. Kui Madis Keis korterisse sisenes, oli M.K. duši all ja sealsamas alasti olekus ka tapeti samast vannitoast võetud rihmaga. Seda, et Madis Keis oli kägistamiseks kasutatud rihma nende vannitoas varem näinud, ta ei eita. Madis Keisi kirjeldusest kägistamisele eelneva tüli kohta saab järeldada, et selline sõnavahetus ei kestnud kaua. Lapsed olid autost väljunud ja tulid talle trepil vastu pärast seda, kui M.K. oli surnud ja Madis Keis korterist väljunud. Madis Keisi kahtlus, et tapja võis olla keegi kolmas, on jäänud ka ringkonnakohtu hinnangul täiesti paljasõnaliseks, seda ei toeta ükski tõend. Ta ei ole nimetanud ühtegi põhjust, miks oleks keegi kandnud nende perekonna peale sellist viha, et tappa naine ja jätta mulje, et tapja on Madis Keis.
5. Viru Maakohus jättis kaitsja taotluse, võtta kriminaalasja juurde DNA-ekspertiisi akt, rahuldamata, kuna seda polnud märgitud kaitseaktis. Seetõttu ei ole kriminaalasjas olemasolevate tõendite põhjal võimalik öelda, milline oli DNA ekspertiisi tulemus, millise kvaliteediga olid DNA-proovid, isegi mitte seda, kelle DNA olemasolu proovides kontrolliti. Vastuseks Madis Keisi väitele, et tema ei saanud M.K. i tappa, kuna kaela ümber olnud rihmalt ei leitud tema DNA-d, märgib ringkonnakohus, et see ei lükka ümber kriminaalasjas kogutud muid tõendeid, mille kohaselt oli ainult Madis Keisil võimalik süüdistuses nimetatud ajal, kohas ja viisil M.K. tappa. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 3, tl 24 – 50) nähtuvalt võeti ümber surnukeha kaela olnud rihma mõlemalt otsalt DNA-proovid. Tegemist on musta värvi kunstmaterjalist rihmaga, mis fotode nr 29 – 31 järgi on krobelise kootud, aga libedama pinnaga, millelt proovide võtmine võib olla raskendatud. Ei saa ka välistada, et proovid võeti kohast, mida Madis Keis ei puutunud, või ei olnud võetud proovides piisavalt bioloogilist 8 materjali ekspertiisiülesande lahendamiseks. Võimalik, et Madis Keisile on jäänud arusaamatuks eksperdi poolt kasutatud analüüsimetoodika, mis toob arvamusse mõiste „tundmatu isik“. Nimelt püstitab ekspert arvamuse andmisel hüpoteesi, kui suur on tõepärasuhe, et näiteks sündmuskohalt võetud proovist saadud DNA-profiil pärineb võrdlusaluselt isikult (näiteks süüdistatavalt) võrreldes sellega, et see pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Sellise hüpoteesi alusel saadakse tõepärasuhe. Sellest ei saa järeldada, et kuriteo võis toime panna keegi tundmatu kolmas isik.
6. Madis Keis leidis, et kui tema oleks M.K. i kägistanud, siis oleks naine vastupanu osutades pidanud teda kuskilt kriimustama, kuid temal ei olnud ühtegi vigastust. Ringkonnakohtu hinnangul ei tähenda süüdistataval vigastuste puudumine seda, et tema ei saanud seetõttu kannatanut rihmaga surnuks kägistada. Rünne leidis aset vannitoas ajal kui M.K. oli duši all. Kui teda hakati rihmaga kägistama ootamatult ja jõuliselt, ei pruukinud kannatanu saada võimalust vastupanu osutada. Kägistamise puhul haarab ohver reeglina instinktiivselt esemest, millega teda kägistatakse, et saaks hingata. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kannatanuks oli naine, kellel üldjuhul on vähem jõudu kui mehel. Madis Keisil oli piisavalt jõudu, et tassida üksi suurde vaipa mässitud surnukeha keldrisse ning hiljem sealt autosse, mis kinnitab, et ta on füüsiliselt tugev. M.K. i küünte alt võetud proovide ükskõik millised vastused ei lükkaks kuidagi ümber olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad, et M.K. i tappis Madis Keis (vt ka otsuse punkt 37).
7. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga selles, et Madis Keisi poolt toime pandud tegu vastab KarS §-s 115 ettenähtud provotseeritud tapmise tunnustele. Viidatud koosseis eeldab, et kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja enda või tema lähedase isiku suhtes kutsub esile tugeva hingelise erutuse seisundi. Midagi sellist käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Seetõttu jäävad apellantide argumendid tagajärjetuks.
8. Küll aga nõustub kohtukolleegium kaitsjaga selles, et maakohus pole õigesti mõistnud hingelise erutuse seisundi õiguslikku sisu ja on samastanud selle süüdivusega. Viru Maakohus on eksperdiarvamust käsitledes (otsuses
9. leheküljel
10. lõigus) tsiteerinud ekspertide vastust ekspertiisiülesande
11. ja
12. küsimusele, kas Madis Keisil esines süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise ajal äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund ja kas ta selle tõttu oli võimeline aru saama temale inkrimineeritud teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Sellest järeldas kohus, et Madis Keis oli ja on süüdiv ning temale süüksarvatava teo toimepanemise ajal ei esinenud tal sellist erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks olulisel määral mõjutanud tema võimet ümbrusest, oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks.
13. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Madis Keis oli talle süüks arvatava teo toimepanemise ajal süüdiv KarS § 34 mõttes, st, et ta oli teo toimepanemise ajal võimeline aru saama enda teo keelatusest ja oli võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamale ka juhtima. See loob eelduse vaid karistamiseks, kuna karistada saab KarS § 2 lg 2 kohaselt vaid isikut, kes on süüteokoosseisule vastava ja õigusvastase teo toimepanemises ka süüdi. Eelnevalt oleks maakohus pidanud hindama ekspertarvamust tõendina KarS § 115 koosseisulise asjaolu, tugeva hingelise erutuse seisundi, käsitlemisel.
14. Ringkonnkohus leiab erinevalt kaitsjast, et käesolevas asjas ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 p 7 mõttes (kohtuotsuse põhjenduste puudumine), mis tooks

§ 341

lg 2 alusel kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtu põhistuste ekslikkus ei ole samastatav nende puudumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 30.06.2014. a 9 otsuse nr 3-1-1-14-14 punktis 700, käsitledes kohtupraktika ühtlustamise vajadusest tulenevalt põhistamiskohustuse rikkumist, järgmist: „

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata“.

Viru Maakohus on käsitlenud ja hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, esitanud põhjendused, miks tuleb Madis Keisi poolt toime pandud kuritegu kvalifitseerida tahtliku tapmisena KarS § 113 järgi ja miks ei ole tegemist provotseeritud tapmisega KarS § 115 järgi. Maakohus küll eksis tõendite kogumist ühe tõendi hindamisel, kuid seda ei saa lugeda oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks ka

§ 339lg 2 mõttes.

Ringkonnakohtul on mh pädevus anda tõendile maakohtust erinev hinnang. 44. Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine seisnes kaitsja hinnangul ka selles, et kohus tõlgendas kõik kahtlused Madis Keisi süüdiolekus süüdistatava kahjuks, mis on menetlusõiguslik minetus

§ 7lg 3 mõttes.

45. Kriminaalkolleegium peab kaitsja sellist etteheidet alusetuks. Kohtupraktika kohaselt ei tähenda kõrvaldamata kahtluse nõude (in dubio pro reo) tõlgendamine süüdistatava kasuks seda, et kohus peab isiku süüküsimuse käsitlemisel aluseks võtma süüdistatava jaoks soodsaima versiooni olukorras, kus puuduvad kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid sellised kõrvaldamata kahtlused, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades ka eluliselt usutavad. Seisukoha selles, kas süü küsimuse lahendamisel jääb alles mingeid kahtlusi, mida ei ole võimalik kõrvaldada ja mida seetõttu tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, saab võtta pärast kõigi olemasolevate tõendite uurimist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 3-1-1-12-07 p 8, nr 3-1-1-38-11 p 18 ja nr 3-1-1-64-16 p 11). 46. Madis Keis taotleb uue kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramist, kuna teostatud ekspertiis on puudulik, XXX sündroom ei tekita psüühikahäiret, kuid võib põhjusta mälulünkasid ja kokkukukkumist. 47. Ringkonnakohus leiab, et Madis Keisi taotlus uue kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks ei ole põhjendatud ja tema seisukoht ekspertiisi puudulikkuse kohta on ilmselgelt põhjendamatu. Pädevad eksperdid on koostanud põhjaliku arvamuse (kd 2, tl 1 – 25), vastanud ammendavalt ja argumenteeritult kõigile esitatud küsimustele. Sealhulgas on ekspertidelt küsitud, kas Madis Keisil diagnoositud XXX sündroom võib piirata tema võimet aru saada süüks arvatava teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. Ekspertide käsutuses olnud haiguslugudest on järgitav Madis Keisil diagnoositud XXX sündroom ja selle haigusega seonduvad kaebused. XXX sündroom (südame lisajuhteteedest põhjustatud rütmihäire) diagnoositi Madis Keisil 1995. a märtsis, 02.04.2002 teostati operatsioon, mida hinnati edukaks. Madis Keis on arstide visiitidel käinud erinevate kaebustega aastate vältel korduvalt. 2015. a mais on Madis Keis arstile avaldanud, et pärast nooruses teostatud südameoperatsiooni pole tal südametegevuse kiirenemise hooge esinenud. Ka EKG uuringul ja südame ultraheliuuringul esines normileid. Järgnevatel arstivisiitidel ei ole Madis Keis samuti kaebusi seoses XXX sündroomiga esitanud. Madis Keisi tervislikku seisundit kontrolli pärast käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamist korduvalt Viru Vanglas, südametegevusega seonduvaid kaebusi ta ei esitanud. Ekspertiisi käigus hindasid eksperdid mh ka Madis Keisi kehalist seisundit ja ei leidnud midagi hingamis- ega südamepuudulikkusele viitavat. Ekspertiisil käsitleti ka kõiki Madis Keisi vaimse tervisega 10 seotud meditsiinidokumente. 48. Arvestades eeltoodut, on kriminaalkolleegiumi hinnangul eksperdid jõudnud põhjendatult järeldusele, et Madis Keisil kuni 15-eluaastani esinenud südame rütmihäireid põhjustav haigus (XXX sündroom) psüühikahäireid ei põhjusta. Eksperdid on hinnanud Madis Keisi käitumist temale süüks arvatavale teole eelneval ajal ja leidnud, et tal vallandus konfliktses situatsioonis ärritusreaktsioon. Eksperdiarvamuse põhjendusest on näha, miks eksperdid leidsid, et Madis Keisil ei esinenud ägedat stressreaktsiooni ega ka muust tervisehäirest põhjustatud teadvushäiret. See põhineb Madis Keisi enda poolt kirjeldatul – mälestuste täielik puudumine täpsustamata ajavahemiku kohta; mälestuste käepärasus mälulüngale eelneva ja järgneva perioodi kohta; võimelisus aktiivseks sihipäraseks tegutsemiseks vahetult mälulüngale järgnenud perioodil. Selline käitumine ei ole ekspertide hinnangul kooskõlas ägedast stressreaktsioonist ega ka muust tervisehäirest põhjustatud teadvushäire kliiniliste tunnuste ja kuluga. Seega on eksperdid arvestanud ka mälulünga olemasoluga ja erinevate vaimse tervise häirete tekkimise võimalust. Asjaolu, et Madis Keis oleks talle süüks arvatava teo toimepanemise ajal kokku kukkunud, on välistatud muude kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis kinnitavad, et ainult Madis Keisil oli võimalik põhjustada M.K. i surm (Vt ka otsuse punkt 37). Teadvusetu inimene seda ilmselgelt teha ei saaks. 49. Selleks, et vastata kaitsja etteheidetele, et maakohus ei pidanud põhjendamatult Madis Keisi väidet äkki tekkinud hingelise erutuse seisundi kohta eluliselt usutavaks ning ei võtnud arvesse tapmisteole eelneval perioodil tema emotsionaalset pingeseisundit ja alandust, mille tingis kannatanu abieluväline suhe ja tema pikaajaline provotseeriv käitumine, peab kohtukolleegium vajalikuks peatuda tõenditel, mille alusel on võimalik hinnata süüdistatava ja M.K. i omavahelisi suhteid. Eelkõige saab seda teha Madis Keisi ütluste põhjal, kõrvutades neid tunnistajate ütlustega. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi Madis Keis on maakohtu otsuse kohaselt andnud oma psüühilise seisundi kohta tapmise ajal erinevaid selgitusi, ei ole tema ütluste usaldusväärsust tervikuna kahtluse alla seatud. Ringkonnakohus nõustub sellega, et faktiliste asjaolude osas on Madis Keisi ütlused usaldusväärsed, neisse tuleb suhtuda kriitiliselt aga osas, mis puudutavad M.K. i surma põhjustamise asjaolusid. See on süüdistatava jaoks tema kaitsetaktikast tulenevalt keskne küsimus. Kohtupraktika on sarnases olukorras, kus isik on teadlik, et tema ütlused võivad teda süüstada, jaatanud võimalust arvestada neid osaliselt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-131-13 p 13). 50. Madis Keisi sõnul lahutasid nad abielu 2017. a sügisel, põhjuseks oli naise suhe M.A. iga. Ta elas lühikest aega eraldi üürikorteris. Pärast lahutust oli neil omavahelisi tülisid, tal oli hing haige, ta ei tahtnud, et M.K. viiks lapsi M.A. i juurde. Jõulude ajal leppisid nad ära ja siis M.K. tunnistas, et neil oli M.A. iga suhe. Aastavahetusel tekkis neil tüli, sest M.K. rääkis pikalt telefoni teel M.A. iga. Tema ütles, et neil ei tule siis kooselust midagi välja ja tahtis ära minna. M.K. hoidis teda kinni, hakkas mingi hetk tuuseldama ja tema hoidis teda seetõttu kätest kinni, millest tekkisid M.K. kätele verevalumid. Rohkem ei ole nende vahel füüsilist vägivalda olnud. Ühel hommikul müksas ta jalaga diivanit, et M.K. läheks tööle, kuid naist löönud ta ei ole. Madis Keis tunnistas, et alates 2018. a suvest elasid nad M.K. iga eraldi tubades ja mehe-naise suhteid nende vahel ei olnud. 51. Tunnistajate ütlustest nähtub üheselt, et M.K. ei rääkinud oma perekonnaelust eriti kellelegi. Nii tunnistas M.K. i töökaaslane D.T. (kd I, tl 99 jj), et Madis ja M.K. i abielulahutus tuli talle üllatusena ja küsimise peale vastas M.K. vaid, et kooselu ei toiminud enam. Madis Keisi vägivaldsusest ta kunagi ei rääkinud, ainult 2 nädalat enne oma surma ütles ta, et sa ei tunne Madist, milline ta tegelikult on. Madis Keis oli üks kord M.K. le hästi lähedale tulnud ja 11 öelnud: „noh lits, hakka liigutama“, M.K. oli kartma hakanud. 19. septembril (päev enne M.K. i surma) pidasid nad M.K. juures kodus tema sünnipäeva. M.K. pidi järgmisel päeval minema notarisse korteriostu vormistama ja tema näost oli näha, et pinge on maas, asjad hakkavad laabuma. Ka M.K. , M.K. i endine klassiõde, tunnistas (kd 1, tl 108 pöördel jj), et abielulahutus oli talle üllatus. Vägivallast ei ole M.K. kunagi rääkinud. M.K. tunnistas talle, et tal on mingi meesterahvas tekkinud, Madis on väga armukade, oli töö juures käinud ja skandaali teinud. Kuigi nad leppisid mingi aeg ära, oli neil külas käies näha, et on pinged, nad elasid eraldi tubades. M.K. rääkis, et Madis kontrollib ja kahtlustab kõike, kutsub teda litsiks, seda on ta ka ise kuulnud. K.L. , kes oli M.K. i pikaaegne sõbranna ja naaber, ütles samuti (kd 1, tl 111 pöördel jj), et abielulahutus oli täielik üllatus. M.K. ei kurtnud kunagi, et neil on midagi halvasti. 52. M.K. i isa T.S. tunnistas (kd 1, tl 92 jj), et M.K. ei tahtnud oma pereelust midagi rääkida, ka ei olnud tema poolt mingeid viiteid vägivallale. Kui M.K. hakkas Aravetele korterit ostma, siis ta ütles, et Madis ei tohi sellest midagi teada, sest: „sa ei kujuta ette, milleks ta võimeline, suuteline on“. M.K. i ema I.K. u sõnul (kd 1, tl 95

1. jj)hakkas ta umbes viis aastat tagasi aru saama, et tütre pereelus ei ole kõik korras, kuid otseselt M.K. midagi ei kurtnud. Kui M.K. ellu ilmus M.A. , siis tunnistas M.K. , et tegelikult on neil Madisega juba ammu kõik halvasti. M.K. l oli plaan Madisest lahku minna ja siis vaadata, mis saab edasi tema suhtest M.A. iga. Madis kurtis kogu aeg talle, et M.K. käib M.A. i juurde litsiks, lubas M.K. elu põrguks teha. Kui pärast lahutust M.K. ja Madis ära leppisid, tunnistas M.K. , et see oli viga ja asjad läksid hullemaks. 2018. a suvel ütles M.K. emale telefoni teel, et Madis oli teda jalaga löönud, kui ta oli voodis, ja tahab teda välja visata. Ta küsis selle kohta Madiselt, kes ütles, et ei löönud M.K. t vaid voodit. 53. Esmalt märgib kohtukolleegium, et tunnistajate ütlustes ei ole vastuolusid nii nagu väidab Madis Keis. Keegi neist ei ole ise näinud Madis Keisi vägivaldset käitumist M.K. i suhtes, nad teavad sellest väga vähe, ainult nii palju nagu rääkis M.K. ise. Reeglina ei räägita võõrastele inimestele, isegi mitte sõbrannadele sellest, mis koduseinte vahel toimub. Nii ka M.K. oli osadele seda maininud, teistele mitte. Asjaolu, et mitmed tunnistajad polnud Madis Keisi vägivaldsusest midagi kuulnud, ei tähenda samas veel, et vägivalda poleks olnud. Jalaga löömisest rääkis M.K. ainult emale ja M.A. ile. Viimase sõnul (kd 1, tl 103
2. jj)ütles M.K. talle, et Madis Keis oli löönud talle jalaga vastu selga ja öelnud, lits tõuse. Nii nagu Madis Keis ise kohtus tunnistas, oli ta löönud diivanit mitte naist, nii vastas ta ka I.K. u pärimisele. See kinnitab, et selline jutuajamine M.K. iga, mis andis põhjust I.K. ul Madis Keisile küsimusi esitada, leidis aset. Samuti tunnistas M.A. , et M.K. rääkis talle, et ükskord oli Madis Keis võtnud tal käest nii kõvasti kinni, et käe peal oli sinikas. Madis Keis ei ole seda eitanud. Samas teadsid mitmed tunnistajad (lisaks eelnimetatutele ka M.A. ), et Madis Keis kasutas M.K. i kohta solvavaid sõnu. Kõik tunnistajad nimetavad ühte ja sama solvava sisuga sõna, mis kinnitab, et need ütlused on õiged. 54. Maakohus on analüüsinud ka M.A. i poolt politseile üle antud telefonikõnede salvestist ja Tööriistamarketi turvakaamera videosalvestist, mis kinnitavad Madis Keisi armukadedust ja enesevalitsuse probleeme. Madis Keis tülitas korduvalt M.A. i, nõudis, et viimane lõpetaks M.K. iga suhtlemise, läks selleks tema töökohta, tagus vastu mikrobussi ust, Madis Keis oli karjunud M.K. i peale ja loopinud teda koeratoidunõuga. Lisaks eeltoodule nähtub ka tunnistaja D.T. e ütlustest, kuidas Madis Keis kontrollis M.K. i suhtlust. Kui töö juues käis mõni uue meesterahva nimi läbi, siis Madis Keis helistas tunnistajale ja küsis, kes see või too mees on, palus M.K. ile sellest mitte rääkida. M.A. i nimel sõnumite saatmine tema halvustamiseks 12 näitab, et Madis Keis püüdis iga hinna eest, ka fakte moonutades, takistada M.K. i ja M.A. i suhtlemist. 55. Nii sellisest sõnakasutusest kui ka Madis Keisi käitumisest joonistub selgelt välja tema armukadedus ja kontrolliv käitumine M.K. i suhtes, tema alandamine. Samas puuduvad igasugused viited sellele, et M.K. oleks Madis Keisi nende kooselu kestel kuidagi provotseerinud või solvanud, teda tahtlikult alandanud. Perekonna lagunemine tekitab reeglina pingeid mõlemal poolel, kuid sellist olukorda ei saa pidada kannatanupoolseks provokatsiooniks. Seda enam, et M.K. ja Madis Keisi abielu oli lahutatud, uus katse kooselu alustada ebaõnnestunud: suhted olid pingelised, nad elasid eraldi tubades, puudusid intiimsuhted. Küll aga saab nende tõendite pinnalt öelda, et M.K. il oli hirm ja lisapinged Madis Keisi ettearvamatu käitumise pärast. Seda kinnitavad samuti M.A. i ütlused, mille kohaselt oli M.K. üha enam sellisest elust väsinud ja pinges, temaga kokku saades tunnistas, et see on nagu puhkus, kuna ei pea vaatama kogu aeg üle õla ja mõtlema, mis järgmisena saab. Arvestades seda, ei pea ka ringkonnakohus eluliselt usutavaks, et M.K. oleks duši all olles hakanud Madis Keisi solvama viimase poolt väidetud viisil, teades, et mehe käitumine võib olla ohtlik. Vastupidiselt Madis Keisi poolt väidetule soovis M.K. minna oma eluga edasi. Täitumas oli tema soov asuda Madis Keisist eraldi elama. M.K. oli tegelenud uue elukoha otsingutega, püüdnud korteriostu Madis Keisi eest varjata. 56. Ringkonnakohus nõustub Viru Maakohtu seisukoha ja põhjendustega (jättes kõrvale Madis Keisi ütluste olustikaga seostamise protokolli) selles, et Madis Keis tappis M.K. i, kuna ei suutnud leppida sellega, et naine lahkub tema juurest. Süüdistatava ärritusreaktsiooni, mille olemasolu kinnitas ka ekspertide arvamus, võis põhjustada teadasaamine, et M.K. läheb samal päeval sõlmima korteri ostu-müügilepingut, mis kinnitas naise kindlat soovi Madis Keisi juurest lahkuda. 57. Asjaolu, et Madis Keis oli võimeline ettearvamatult ja vägivaldselt käituma, näitab T.S. ga juhtunu. T.S. ütlustest nähtub, et Madis Keis ründas teda füüsiliselt ilma igasuguse eelneva tülita ja ette hoiatamata. Paar nädalat enne M.K. i tapmist kohtus T.S. juhuslikult Madis Keisiga vana sigala juures, kuhu läks autorehve vahetama. Madis Keis tuli tema juurde, võttis kohe kõrist kinni, lõi jalad alt ära, hüppas talle peale. Kui T.S. ütles talle, et mine pealt ära, ta ei saa hingata, siis ütles Madis Keis: „ühe korra ma sind maha löön, et mul on jumala savi.“ Madis Keis küsis tema käest, kui palju ta M.K. müügist raha sai, süüdistas teda, et tema viis M.A. i ja M.K. kokku, kuigi tema M.A. iga ei suhelnud, ainult teadis teda. Sellised ütlused kinnitavad, et Madis Keis oli valmis kasutama füüsilist vägivalda ilma, et teine pool oleks teda kuidagi provotseerinud või tema suhtes õigusvastaselt käitunud. Ründamiseks piisas tema enda vihast, mida ta ei suutnud kontrollida. 58. Eeltoodud tõendite valguses nõustub ringkonnakohus maakohtu otsusega ka selles, et Madis Keisi väide, nagu oleks M.K. hakanud duši all olles võrdlema tema ja M.A. i seksuaalomadusi ja pani tema isaduse kahtluse alla, on vaid tema kaitseversioon õigustamaks M.K. i tapmist. Kohtukolleegium nõustub siinkohal maakohtu vastavate põhjendustega, et konflikti algatas Madis Keis ise. Lisaks tuleb märkida, et Madis Keisi selgitused on väga vastuolulised - ühelt poolt väidab ta, et tundis end solvatuna väitest, et lapsed pole tema omad, samas ta kinnitas, et tegelikult ta seda ei uskunud. Sellisel juhul ei saa tekkida väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni. Süüdistatav leidis oma kaebuses, et M.K. il oli motiiv teda provotseerida, et suurenevatele kuludele alimentidest katet saada. Kuidas oleks laste isa halvustamine, veelgi enam väide, et need pole tema lapsed, aidanud saada suuremat elatist, jääb täiesti arusaamatuks. Kuna puudub kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis oleks 13 põhjustanud Madis Keisi tugevat emotsionaalset reaktsiooni vahetult enne M.K. i surnuks kägistamist, puudub alus rääkida provotseeritud tapmisest. Madis Keisil vallandus tekkinud konflikti käigus tavaline ärritusreaktsioon, mis ei põhjustatud teadvushäiret. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldustega samuti selles, et Madis Keisi sihipärane (ka selgelt kalkuleeritud) tegutsemine pärast M.K. i surnuks kägistamist ei ole omane inimesele, kes oli äsja tugevas hingelise erutuse seisundis. Madis Keisi väide, et ta hakkas surnukeha varjama hirmust, et lapsed leiavad oma ema laiba ja hiljem hirmust karistuse ees, on igati loogiline ja usutav, kuid sellest ei saa järeldada, et tapmise pani ta toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis. 59. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlusi Madis Keisi süüs ei jäänud ning maakohus on süüdistatava põhjendatult süüdi tunnistanud KarS § 113 lg 1 järgi. III 60. Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 3 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18.08.2020.

a kohtuotsuse Madis Keisi süüdistusasjas sisuliselt muutmata, kuid jätab selle põhiosast välja põhistused, mis tuginevad süüdistatava ütluste olustikuga seostamise protokollile. Muus osas jäävad Madis Keisi ning tema kaitsja apellatsioonid tagajärjetuks.

1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata Madis Keisi taotluse uue kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks, samuti jääb rahuldamata kaitsja taotlus Madis Keisile kohaldatud tõkendi vahistamine muutmiseks ja tema vahi alt vabastamiseks. Viru Maakohus mõistis Madis Keisile karistuseks KarS § 113 lg 1 järgi 11 aastat vangistust, arvas KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise aja alguseks 21.09.2018, millal Madis Keis peeti kahtlustatavana kinni. Tõkendi jättis maakohus muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuna Ringkonnakohus jätab kaitsja taotluse Viru Maakohtu 18.08.
2. a otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja uueks arutamiseks saatmiseks rahuldamata, jääb rahuldamata ka tõkendi muutmise taotlus.
3. Madis Keisi kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit ja apellatsiooni koostamiseks ning esitamiseks 120 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40).

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3‑1‑1‑90‑16, p 16). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb

§ 337

lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu kui

§ 175

lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu

§ 185lg 1 alusel jätta riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 14 Maarika Kuusk