Obsah (8)

§ 661§ 432§ 428§ 430§ 431§ 173§ 168§ 433

2-21-2420 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Määruse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2021, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2420 Tsiviilasi R S hagi T S vastu elatise n

§ 661lg 4).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1

1. 2-21-2420 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on R S hagi T S vastu elatise väljamõistmiseks.
2. Pooled edastasid 05.04.2021 kohtule hageja seadusliku esindaja M Ti ja kostja T Si poolt allkirjastatud kirjaliku kompromissi, millega pooled leppisid kokku alaealisele lapsele R Sile igakuise elatise tasumises ning selles, et poolte menetluses kantud kulud jäävad poolte endi kanda. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada ja tsiviilasjas nr 2-21-2420 menetlus lõpetada. Pooled kinnitavad kompromissis, et on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest analoogia korras vastavalt

§ 432

, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama nõude üle. Pooled lepivad kokku, et nad välistavad käesolevale määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. 3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul vastab poolte esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et poolte esitatud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada (

§ 431lg 1).

Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetatakse. 4. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja üldjuhul uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432). 5.

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

6. Kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg1).

Tulenevalt

§ 168

lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kinnitanud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. Vastavalt

§ 433lg 1 võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetlusosalised, juhindudes

§ 661

lg 4, on kokkuleppel välistanud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 2