2-20-15414/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15414 Tsiviilasi A. U. hagi A. A. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 1728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja A. T. Kostja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg elukoht elukoht
2. november 2020 ja
3. veebruar 2021 RESOLUTSIOON
4. Jätta hagi rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
6. A. U. (hageja) esitas
7. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule hagi A. A. (kostja) vastu, milles palus suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatist miinimummäärani alates oktoobrist
9. novembri 2020 kohtuistungil palus hageja elatise suurendamist alates hagi esitamisest, s.o
10. oktoobrist
11. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiseks kuluv igakuine summa suurenenud. Lisaks on hagejale vaja ortodontilist ravi, mis läheb maksma vähemalt 2500 eurot. Hageja kulud on 564 eurot kuus. Kogu ülalpidamiskoormus on jäetud hageja isa kanda. Kostja ei ole lapse ülalpidamisse üldse panustanud. Hageja isa sissetulekuks on töövõimetuspension 460 eurot ja sotsiaatoetus 32 eurot.
12. novembri 2020 kohtuistungil täpsustas hageja isa, et tema sissetulek on kokku 2300 eurot kuus.
13. Kostja vaidles hagile vastu. Kostjal on väike laps ja on praegusel ajal kodune. Augustis või septembris 2021 on plaanis tööd otsima hakata, sest siis saab laps lasteaeda. Kostja sissetulekuks on lapsehooldusabi 278 eurot 48 senti ja abi xxxxxxxxxx vallalt 163 eurot. Kostjal on võlgnevused (ca 8000 eurot). Varasemat kohtulahendit ei ole kostja täitnud, sest tal ei ole võimalik seda teha. Telefoni teel on hageja isa öelnud, et kostjalt ei ole midagi vaja, sest hageja isa saab lapsega ise hakkama. KOHTU SEISUKOHT
14. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15. Tartu Maakohus kinnitas
16. augusti 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-9595 (dtl 92 – 93) kompromissi, millega kostja kohustus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus alates septembrist 2018 kuni
17. aprillini
18. Hageja nõuab elatise suurendamist miinimummäärani (
19. ja
20. aastal 292 eurot kuus) alates hagi esitamisest, s.o
21. oktoobrist
23. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib aga elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt Riigikohtu
24. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p-d 11–13).
26. aastal oli Vabariigi Valitsuse kehtetatud töötasu alammääraks 500 eurot ja elatise miinimumääraks seega 250 eurot. Maakohtu kinnitatud kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus. Alates
27. jaanuarist 2020 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot ja elatise miinimummääraks seega 292 eurot.
28. aastal ei ole töötasu alammäär muutunud.
29. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul annab elatise suurendamiseks alust miinimumelatise suuruse arvestamiseks aluseks oleva Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära muutumine. Eelneva tõttu saab eeldada, et hageja vajadused on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud. Hageja ei pidanud vajaduste muutumist tõendama.
30. Kuigi üldjuhul suurendab kohus elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumini, peab kohus ka elatise suurust muutes arvestama kohustatud vanema vastuväidetega ega saa elatist miinimumini suurendada, kui seda takistab mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses. Selleks peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, 2 kus vanemal on teine laps, kes miinimumelatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
31. Kostja on menetluses selgitanud, et tema sissetulekuks on praegusel ajal lapsehooldusabi 278 eurot 48 senti ja abi xxxxxxxxxx vallalt 163 eurot (kokku seega 441 eurot 48 senti). See nähtub ka kostja konto väljavõttelt (dtl 21 – 75). Kuigi kostja konto väljavõttelt nähtub ka sularaha sissemakseid, on kostja selgitanud, et tegemist on tema abikaasa töötasu, mis kanti tema kontole. Seda ei saa kostja sissetulekuna arvestada. Samuti on kostja saanud tulumaksutagatust (1000 eurot) ja toetust lapse sünni puhul (800 eurot), kuid need on ühekordsed maksed, mida ei saa arvestada kostja püsiva sissetulekuna.
32. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
33. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
34. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
35. Praegusel juhul on kostjal väike laps (rahvastikuregistrist nähtuvalt on laps sündinud
36. septembril 2018) ning kostja on lapsega kodune. Kuivõrd laps ei ole veel 2-aastane, ei saa kohtu hinnangul eeldada, et kostja paneks lapse lasteaeda ja läheks tööle. Sellises olukorras ei saa kostjale ette heita seda, et ta ei ole leidnud sobivat tööd, mis võimaldaks tal teenida sissetulekut ja maksta hagejale elatist 292 eurot kuus. Selliselt leiab kohus, et kostja ei ole piisava sissetuleku teenimise kohustust rikkunud.
37. Kohtutäituri vastusest kohtu päringule nähtub, et Tartu Maakohtu
38. augusti 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-20-15414 täitmiseks on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 119/2018/
39. Täitemenetluses ei ole tasumisi olnud (dtl 77). Kostja on ka ise kohtule kinnitanud, et eelmise kohtulahendi alusel ei ole ta ühtegi makset teinud. Kostja on selgitanud, et lisaks on tal ka muid võlgnevusi (
40. veebruari 2021 kohtuistungi protokollist nähtuvalt suurusjärgus 10 000 eurot). Viimasel kohtuistungil selgitas kostja, et praegusel ajal on ka tema abikaasa töötu, mistõttu kostja pere majanduslik seis on halb.
41. Arvestades seda, et kostjal on olnud raskusi ka 100 euro suuruse elatise tasumisel, samuti tema praegust sissetulekut (441 eurot 48 senti) ning kostja kohustusi teiste võlausaldajate ees, ei ole kohtu hinnangul elatise suurendamine põhjendatud. Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
42. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka järgmist. Kuigi kohus jätab elatise suurendamise hagi rahuldamata, on kostjal ikkagi kohustus täita eelmist kohtulahendit, ehk tasuda hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus. Kohtuistungitel on kohus korduvalt kostjale selgitanud, et isegi kui kostjal ei ole võimalik tasuda 100 eurot kuus, peab ta igakuiselt hagejale ikkagi midagi maksma. Kostja ülalpidamiskohustust ei mõjuta ka see, et hageja isa on kostjale avaldanud, et elatist ei ole vaja tasuda ja nad saavad hakkama.
43. Kohus peab vajaliks selgitada, et asjaolude muutumisel on hagejal õigus esitada uus hagi elatise suurendamiseks. Asjaolude muutumiseks saab olla eelkõige olukord, kus kostja läheb tööle või eelduslikult peaks tööle minema. Kostjal on kohustus leida endale selline töö, mis võimaldab tal teenida piisavalt sissetulekut ja maksta hagejale elatist miinimummääras.
44. Üldjuhul jäävad menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Samas võimaldab TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 3 Arvestades seda, et praegusel juhul on hagejaks alaealine laps, kes nõudis oma vanemalt elatise suurendamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4