Obsah (8)

§ 129§ 630§ 632§ 187§ 232§ 231§ 459§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26. veebruar 2021 nr 2-20-5811 L. S. hagi H. P. vastu täisealisele õppivale l

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Aavik Hageja L.

S. (isikukood XXX; aadress: XXX e-post: XXX) Kostja H. P. (isikukood XXX; aadress: XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Mõista H. P. L. S. kasuks välja igakuine elatis summas XXX eurot alates XXX kuni L. S. omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni ja ühekordne hüvitis perioodi eest XXX-XXX (s.o hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) summas XXX eurot.
3. Määrata jooksva elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Elatis tasuda L. S. arvelduskontole (konto nr XXX, XXX, selgitusega: „elatis L. S.”).
4. Jätta resolutsiooni p-i 2 summat ületavas osas hagi rahuldamata.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulusid pole esinenud.
6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord

§ 630

kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu lihtmenetluse otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED ja VASTUVÄITED KOSTJA SEISUKOHTADELE

1. Hageja esitas XXX kohtusse hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks tuginedes perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p-le 2 (dtl 3-5). Hageja on märkinud, et tema igakuised kulutused on XXX eurot ning hageja soovib kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas 292 eurot kuus alates hagi esitamisest. Hageja õpib XXX, XXX õppeaastal XXX klassis (dtl 18).
2. Hageja esitas XXX vastuse kostja XXX seisukohtadele (dtl 30). Hageja leiab, et ta ei tee kostjale elatise nõudmisega liiga. Hageja XXX ja XXX toetavad hagejat, kuna ise ta veel kooli kõrvalt tööl käia ei saa, mistõttu arvab hageja, et XXX ehk kostja on kohustatud hageja elatamisest osa võtma (kuniks hageja kooli lõpetab ja iseseisva elu peale saab). Samuti leiab hageja, et kostja puhul on tegemist täisealise ja hageja XXX isikuga ning on arusaamatu, miks kostja pole saanud XXX. Hageja on kuulnud, et paar korda aastas käib kostja XXX (Facebookis pildid üleval) ning ei ela just väga kehval järjel. See, et ta ametlikult ka oma rahalisi teenistusi ei kajasta, on hageja hinnangul kostja taktika. Kostja ei ole ka varem hagejale elatist maksnud, vaid kohtuotsusega oli hageja emale määratud elatisabi, mida riik viimastel aastatel finantseeris.
3. Kohtu korraldusel esitas hageja XXX enda pangakonto väljavõtte perioodi XXX kuni XXX kohta koos lühiaruandega, lisades sellele ka XXX H. U. pangakonto väljavõtte ning tuluaruande (dtl 35-49). KOSTJA VASTUVÄITED ja KOHTU PÄRINGUD KOSTJA KOHTA
4. Kostja on esitanud vastuse hagile XXX (dtl 25). Kostja märgib, et ei nõustu kohtule esitatud hagiga. Kostja on XXX juba mitu aastat ja tal puuduvad vahendid, et maksta hagejale elatist. Kostja märgib, et tal on ka XXX, keda peab oma piiratud vahenditega kasvatama.
5. Vaatamata kohtu korraldusele ei esitanud kostja kohtule enda pangakonto(de) väljavõtteid ega tõendeid, millele kostja on tuginenud elatise väljamõistmise vastuväite esitamisel, mistõttu küsis kohus krediidiasutustelt andmeid perioodil XXX-XXX kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks (dtl 54). Kohtule on XXX esitatud XXX pank poolt kostjale kuuluva pangakonto väljavõte, mille kohaselt on seisuga XXX kostja konto jääk -XXX (dtl 65-66). ja XXX poolt kohtule XXX esitatud andmete kohaselt omab H. P. XXX arvelduskontot, mille jääk on XXX Ja toimingud küsitud perioodil puudusid (dtl 70). KOHTU PÕHJENDUSED 2
6. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 järgi esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 96 lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem.
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja isa, st tal on PKS §-st 96 tulenev ülalpidamiskohustus hageja kui XXX suhtes. Samuti ei ole vaidlust selles, et hageja on täisealine (sai täisealiseks XXX), kuid õpib XXX (tl 17), seega on hageja tulenevalt PKS § 97 p-st 2 õigustatud kostjalt ülalpidamist saama kuni õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kuni 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et hageja elab ühes leibkonnas koos oma XXX, XXX ja XXX ning on XXX vahetul ülalpidamisel.
3. Hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras alates XXX. Kohus selgitab, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alampiir, milline on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, reguleerib alaealise lapse elatise minimaalset ulatust, mistõttu ei ole seda võimalik ega ka põhjendatud laiendada täisealise lapse elatisele (vt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-119-15, p 10). Kohtul tuleb vajadus tuvastada igakordselt, lähtudes PKS § 99 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohtu seisukoha kohaselt saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Kohtu hinnangul on hageja veenvalt põhistanud, et õppides täiskoormusega gümnaasiumis, ei ole tal õpingute kõrvalt võimalik endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
4. Hageja on hagis märkinud, et tema vajadused ja tavaline elulaad vastavad summale XXX eurot, kuid hageja nõuab kostjalt mõnevõrra vähem ehk elatist miinimumulatuses, s.o 292 eurot. Kostja on avaldanud, et ta ei ole võimeline hagejale elatist tasuma, kuna ta on XXX ja tema ülalpidamisel on XXX. Vaatamata kohtu korraldusele ei esitanud kostja oma väidete põhistamiseks tõendeid.
5. Hageja on märkinud, et tema igakuised kulutused eluasemekulud on XXX eurot, kulutused toidule XXX eurot, transpordikulud XXX eurot, sidekulud XXX eurot, tervishoiukulud XXX eurot, kulutused hügieenitarvikutele XXX eurot, kulud koolikohustuse täitmisele XXX eurot, kulutused riietele ja jalanõudele XXX eurot, muud vältimatud püsikulud (XXX, XXX) XXX eurot. Kostja ei ole hageja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud, mistõttu ei tule hagejal kulutuste suurust küll tõendada, kuid kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, kelle osas ei kehti automaatselt elatise miinimummäära nõue, tuleb kohtul hagejale elatise väljamõistmisel lähtuda hageja põhjendatud vajadustest.
6. Kohus leiab, et hageja kulutused on osaliselt veenvalt motiveerimata. Kuivõrd hageja esitatud asjaoludest nähtub, et ta elab koos XXX, XXX ja XXX ühes leibkonnas ning hageja esitatud H. U. 3 (XXX) tulude ja kulude ülevaatest (dtl 35) nähtub, et ühise eluasemega seonduvalt tasutakse kodulaenu (~XXX eurot kuus), millele lisanduvad kommunaalmaksed, on eluliselt usutav, et hageja osa eluasemekuludest on XXX eurot kuus. Samas leiab kohus, et kuivõrd Eesti Vabariigis on hariduse omandamine ka gümnaasiumiastmes tasuta, ei ole põhjendatud hageja igakuised kulutused koolikohustuse täitmisele XXX eurot (s.o aastas XXX, XXX eurot). Mõistlikuks kuluks koolikohustuse täitmisel saab lugeda kohtu hinnangul XXX eurot kuus, millega on hõlmatud ka vajalike koolitarvete soetamise kulud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka hageja igakuised kulud riietele summas XXX eurot (s.o aastas XXX eurot). Üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, kuid kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, võib eeldada, et hageja ei vaja nii tihedalt riiete ja jalanõude väljavahetamist, kui seda vajaks kasvueas laps. Kohus on seisukohal, et mõistlikuks ja põhjendatuks kuluks riiete ning jalanõude peale saab pidada hageja puhul XXX eurot kuus (s.o aastas XXX eurot). Samuti on kohtu hinnangul ülepaisutatud hageja märgitud sidekulud XXX eurot kuus (s.o XXX eurot aastas). Kohus loeb hageja vajaduspõhiseks mõistlikuks sidekuluks XXX eurot kuus. Transpordikulutuste osas (XXX eurot kuus) märgib kohus, et on eluliselt usutav, et hageja transpordile võib kuluda igakuiselt vahendeid. Kohtu arvates ei saa tänapäeval eeldada, et kõik vajalikud liikumised peab hageja tegema ilma sõiduvahendita, kuid kohtu hinnanul on hageja poolt märgitud kulu transpordile ülepaisutatud, kuna

§ 231

lg 1 tähenduses üldtuntud on asjaolu, et XXX linnas ühistranspordiga liikudes maksab 30 päeva sooduspilet õpilasele 5,11 eurot (https://www.tartu.ee/et/hinnad-ja-soodustused#Tasuta-s%C3%B5idu-%C3%B5iguslinnaliinibussides) ning alates 01.07.2018 on XXX bussiliinidel piletihind 0 eurot (http://transport.tartumaa.ee/bussiliiklus/). Samas arvestab kohus siinkohal asjaolu, et osade sõitude jaoks võib olla vajalik kasutada ka sõiduautot või linnadevahelist ühistransporti ning leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu transpordile on XXX eurot kuus (XXX eurot aastas). Lisaks leiab kohus, et hageja poolt märgitud muud kulud (XXX, XXX) ei ole vältimatult vajalikud ning nende tegemine ja suurus sõltub eelkõige hageja ja tema vanemate rahalisest võimalusest. Arvestada tuleb sealjuures, et täisealise lapse ülalpidamiskohustus sõltub üksnes tema abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi täisealine laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Ülejäänud hageja märgitud kulutusi peab kohus põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ülalpidamiskuluks ühe kuu kohta ca XXX eurot (eluasemekulu XXX eurot, kulu toidule XXX eurot, transpordikulud XXX eurot, sidekulu XXX eurot, kulu hügieenitarvetele XXX eurot, kulu koolikohustuse täitmisele XXX eurot, kulutused riietele ja jalanõudele XXX eurot), millest poole peab katma teine vanem, kelle juures hageja elab.

1. Kostja ei esitanud vaatamata kohtu korraldusele tõendeid oma sissetulekute kohta ega ka muid tõendeid oma väidete kinnitamiseks, st, et ta on XXX ning et tal on ülalpidamisel XXX. Samuti ei ole kostja kohtule esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ja sissetulekute saamiseks (nt XXX). Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. Kostja puhul on eelduslikult tegemist XXX, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma lapsi, sh kuni kooli lõpetamiseni ka oma täisealist õppivat last. Kohus on seisukohal, et töövõimelise isiku puhul on töötasu teenimine vähemalt Eesti Vabariigi minimaalses töötasus kuus tõenäoline ning võimalik. Kohus lähtub sellest, et kostja on praegusel juhul võimeline teenima töötasu vähemalt miinimummääras kuus, s.o summas XXX eurot ning sellest sissetulekust jätkuks kostjal ka hageja ülalpidamiseks XXX euro elatise maksmiseks. 4
2. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis igakuiselt summas XXX eurot alates XXX kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Ajavahemiku XXX-XXX (s.o alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest tuleb hageja kasuks elatis välja mõista ühekordse summana XXX eurot (10x180).
3. Kohus selgitab, et kui elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud muutuvad (nt hageja ei jätka õpinguid), on kostjal õigus nõuda

§ 459

alusel kohtulahendi muutmist või juba möödunud perioodi osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (vt RKTKm 08.03.2017 nr 3-2-1-177-16, p 14). MENETLUSKULUD 16. Kohtu hinnangul on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel kummagi poole enda kanda.

Toimiku materjalidest nähtuvalt asjas aga menetluskulusid ei esinenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5