Obsah (9)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 184§ 424§ 64§ 68§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-8809 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseor

§ 76lg 4,5 alusel määrata Alo Sulevle katseaeg kuni 22.03.2023.

3.

§ 751

lg-le 3 vastavalt määrata Alo Sulevle elektroonilise valve kestuseks 6 kuud.

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Alo Sulev keha külge. 4.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.

§ 76

lg 5 alusel allutada Alo Sulev käitumiskontrollile kuni 22.03.2023, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Alo Sulev käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel sõltuvusvastasele psühholoogilisele/psühhiaatrilisele nõustamisele  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed;  alluma elektroonilisele valvele määruse p 3 ette nähtud tähtaja jooksul.

1. Määrata Alo Sulev katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Alo Sulevi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Alo Sulev karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 04.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8809 tunnistati Alo Sulev süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõisteti Alo Sulevile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks aastat 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti Alo Sulevile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 23.11.2017, s.o 1 päev vangistust ning mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 07.06.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuu ja 19 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Alo Sulevile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 04.12.2018. 09.02.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Alo Sulev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Alo Sulev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Alo Sulev tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alo Sulev vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Alo Sulev kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud

§75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohtuistungi toimumise ajaks on Alo Sulev temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 2 aasta 3 kuu, so üle 1/2. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt tegemist on talumajaga, mis kuulub isa A. S.ile. Majja asub kinnipeetav elama üksinda. 01.02.2021 andis A. S. nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks talle kuuluval kinnistul. Saun ja WC asuvad õues, majast umbes 50 m kaugusel, mis võib takistada elektroonilise valve teostamist, kuna saun ja WC võivad asuda levipiirkonnast väljas pool. Majas elektroonilise valve kohaldamiseks levi olemas. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Süüdlasel on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid mida on vangla ise hinnandu väheohtlikeks, sest need pole mõjutanud A.Sulevi avavanglas viibimist. Ametnikega suhtlemisel probleeme pole. Ta on ilma vahejuhtumiteta osalenud ka vangla tööhõives. Samuti on osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes:  läbis sotsiaalprogrammi "12 sammu", mille tagasisidest nähtub, et motivatsioon lõpetada tarvitamine tõusis grupitöö käigus oluliselt, töötas aktiivselt kaasa, väga hea kuulaja ja grupi liige. Protsessi käigus tõusis julgus ennast avada ja rääkida oma kogemusest ausalt ja siiralt. Adekvaatne enesehinnang, sai aru, millised on seosed sõltuvusainetel tema elule ja tõusis soov seda muuta.  7.12.2018 - 22.03.2019 läbis programmi Jõud muutuda. Sekkuja oli kinnipeetav positiivne osaleja. Kohtumiste käigus võttis osa erinevatest harjutustest. Programmis käimise kasu näeb selles, et on hakanud oma mõtlemisele enam tähelepanu pöörama. Aga ka tunnetele ja sisemistele seisunditele, mille äratundmine võiks ennetada edasisi samme riskikäitumise suunas.  Läbis Tagasilanguse ennetamise programmi. Tagasiside on järgmine: oli aktiivne ja motiveeritud osaleja. Töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest osa sisukalt ja aktiivselt. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Enda jaoks tõi välja suurimate riskidena, lähtudes varasemast kogemusest, oma meeleseisundi ja -kindluse parandamise harjumuse sõltuvusainetega. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks keskenduda pikemaajalistele eesmärkidele (töö, head suhted lähedastega), hoida stabiilsust ja ammutada rahulolu ja head enesetunnet igapäevastest õnnestumistest.  ajavahemikul 03.09.2018-20.06.2019 õppis
3. klassis, kuid ei lõpetanud 12.kl. Samuti avavanglas viibides õppis 09.09.2019-31.08.2020 Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis
4. klassis, kuid ei lõpetanud. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et lõpetamist takistas koroonaviirus, matemaatika jäi vaid teha ja kaalub kooli lõpetamist vabanedes.  29.07.2019 paigutati ümber Tartu Vangla avavanglasse edasise karistuse kandmiseks. Avavanglas viibides liigub järelevalveta väljapool vangla territooriumi seoses töötamisega kondiitritööstuses OÜ X (alates 27.08.2019), määratud kaupluste külastamisega, kiriku pühapäevastel teenistustel osalemisega ning käinud korduvalt hambakliinikus. Käinud lühiajaliste väljasõitude (13.01.2021-14.01.2021; 26.08.202027.08.2020; 30.01.2020-31.01.2020) raames külas venna ning ka ja ema elukohas, kohtuti ka isaga. Ka kohtuistungil avaldas süüdlane, et tal on end käsile võtnud ning mõistnud, et ta peab täiesti narkootikumidest loobuma. Eeltoodust ilmneb, et kinnipeetav mõtleb tõsiselt oma elu muutmisest, avavanglas viibitud pikk aeg kinnitab tahet toimida õiguspäraselt. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on selgelt narkootikumid. Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav esimest korda narkootikume umbes 19-aastaselt, kui proovis sõpradega koos ecstasyt. Põhinarkootikumiks oli GHB ja ka amfetamiin. Tarvitas vastavalt võimalusele ja enamasti segamini. Üldse on proovinud amfetamiini, GHBd, kanepit ja ecstasyt. GHBd tarvitas umbes 20x korda päevas ühe doosi kaupa, amfetamiini vastavalt võimalusele, kuid enamasti kuni 2 grammi päevas. On tarvitanud ka ravimeid, kuid kuritarvitanud neid väidetavalt ei ole. Amfetamiini tarvitas süstimise teel. Süstis kuskil 7 kuud ja umbes 1-2 korda kuus. Tarvitas ained nii üksinda kui ka sõpradega. Kuu lõikes kulutas narkootikumidele umbes 400 eurot. Raha sai töötades, äärmuslikel juhtudel ka vahendas. Osaliselt mõistab seost kuritegeliku käitumise ja narkootikumide vahel, kuigi üritab probleemi olemust pisendada. Leidnud, et tema ei vastuta vahendamisega kaasnevate tagajärgede eest ja üleüldse ei ole ka käesolev kuritegu tõendatud. Mõningane motivatsioon on olemas, kuid esineb mõttevigu, mis vajavad korrigeerimist. Vägivaldne ei ole olnud, vastupidised andmed puuduvad. On saanud ka üledoose ning on esinenud vähesel määral ka ärajäämanähtusid. Ravi kunagi saanud ei ole ja kõige pikem kaine periood on olnud umbes 3 kuud. Lisaks korduvale narkootilise aine käitlemisele on juhtinud ka mootorsõidukit narkootikume tarvitanuna. Seega on probleem tõsine ja vajab tugevat tähelepanu. Asja materjalid kinnitavad, et Alo Sulev on vangistuses siiski pingutanud sõltuvusest vabanemise nimel ning soovib seda teha ka vabaduses. Ta on vangistuses läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Käesoleva vangistuse jooksul läbitud sotsiaalprogrammi "12 sammu" tagasisidest nähtub, et motivatsioon lõpetada tarvitamine tõusis grupitöö käigus oluliselt. Kinnipeetav avaldas ka kohtuistungil, et on valmis alluma sõltuvusvastasele psühholoogilisele/psühhiaatrilisele nõustamisele. Seega on põhjendatud loota, et Alo Sulev suhtub tõsiselt käeolevasse võimalusse ning suudab nõustamise abiga saada võitu narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. On ilmselge, et üksi ja iseseisvalt ta seda ei suuda, kuid läbi sihipärase ja toetatud tegevuste on siiski lootust, et kinnipeetav teeb korrektuurid oma eluviisis. Töökohaks vabanemisel on kinnipeetav nimetanud kondiitritööstust OÜ X, (X), tootmistöölise, pakkija ametikoht. Kinnipeetav on esitanud tööandja 10.11.2020 garantiikirja. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt elektroonilise järelevalve paigaldamise ning tööl käimise tõttu võivad tekkida probleemid, kuna elukoha ja töökoha pikk vahemaa (elukoht xxx ning töökoht asub xxx linnas) ei täida elektrooniline valve paigaldamise eesmärki. Süüdlane avaldas kohtuistungil, et OÜ Xsse asuks ta tööle pärast elektroonilise valve lõppu. Seni püüab leid tööd kodu lähedal. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti on see oluline komponent sõltuvuse rehabilitatsioonis, mistõttu tuleb isikut kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele. Ka toetavad lähedased saavad abiks olla isiku motiveerimisel seadusekuulekal teel püsimisel. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad isa, ema, vend. Lapsi ei ole. Vanematega kuritegude toimepanemise ajal ei suhelnud. Hetkel suhted vanematega korras ning suhtlevad omavahel. Ka kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt suhted lähedastega head ja hoolivad. Lähedased toetavad Alo Sulevi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Eeltoodust nähtub, et hoolimata kinnipeetava poolt viljeletud kriminaalsest elust on jäänud lähedased tema kõrvale ja on valmis toetama, et A.Sulev ei naaseks õigusvastaste eluviiside juurde. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja on avaldanud tahet range järelevalve tingimuses reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda Alo Sulevile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning ta peab ühtlasi mõistma, et on sel juhul usalduskrediidi lõplikult ära tarvitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik