Obsah (7)

§ 266§ 141§ 64§ 65§ 68§ 426§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk Alla Korkin Prokurör Lily Sandel (kir

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust;

§ 141

lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat vangistust.

§ 65

1 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Viru Maakohtu Narva kohtumaja 15.05.2015. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastase vangistuse võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti Andrey Kozhevnikovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 21.06.

1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 21.06.
2. Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.
3. a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 20.01.
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-7034 osas, millega Andrey Kozhevnikov mõisteti süüdi

§ 141

lg 1 järgi inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumises ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama. Uue otsusega mõisteti Andrey Kozhevnikov eeltoodud süüdistuses õigeks. Muus osa jäi maakohtu otsus muutmata. 22.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrey Kozhevnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku vabastamist ennetähtaegselt tingimusel, et kohus loobub isiku suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest

§ 426lg 3 alusel.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrey Kozhevnikovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Andrey Kozhevnikovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ei toeta Andrey Kozhevnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrey Kozhevnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Andrey Kozhevnikov kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Andrey Kozhevnikovi temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle 4 aasta 8 kuu, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17 ning ka juba nimetatud 07.02.2018 lahendis 1-14-10087 p.33, mille kohaselt kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval soov elama asuda aadressil xxx, kus elavad isiku tädi, ema, vanaisa, õde ja isa. Isiku isa on ka kriminaalkorras karistatud. Isikul on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Politsei- ja piirivalveameti 21.10.2019 otsusega nr 15.3-3.4/742-5 tunnistati isiku elamisluba kehtetuks ning tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks ning sissesõidukeelu kohaldamiseks. Otsus kuulub sundtäitmisele peale isiku vanglast vabanemist. A. Kozhevniku sõnul tal sidemed kodakondsusriigiga puuduvad, kuid otsest vastuseisu Venemaale integreerumise osas väljendanud ei ole. Seega puudub isikul võimalus vabanemisel elada Eesti Vabariigis. Eelnev siiski ei tähenda, et ennetähtaegne vabastamine oleks välistatud. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Sellegipoolest peavad isiku vabastamiseks ka KrMS § 426 lg-t 3 kohaldades olema täidetud

§ 76lg 4 eeldused. Tulenevalt vangistusseaduse (Vang

S) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul Andrey Kozhevnikovist lähtuv uute kuritegude risk liiga kõrge ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kriminaalkorras ning käesolevalt kannab ta järjekorras
3. vangistust. Varasemalt on karistatud grupiviisilise varguse ja asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud vägivallaga ning kehalise väärkohtlemise eest. Varasemate kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja ajendiks puudulik probleemilahendusoskus ning grupi mõju. Käesolevalt on süüdi mõistetud omavolilise sissetungi ja vägistamise eest. Ajendiks puudulik probleemilahendusoskus, impulsiivsus ja seksuaalne motiiv. Kuritegude raskusaste on muutunud raskemaks, sest lisandunud on seksuaalkomponent ja ka vägivallaga ähvardamine. Kuriteod on osalt olnud ka etteplaneeritud. Varasemalt olnud kriminaalhooldusalune, rikkunud nõudeid ei täitnud registreerimiskohustust, pani toime uue kuriteo, mis viitab isikus juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele. 3 Äärmiselt alarmeeriv on kohtu hinnangul ka isiku suhtumine kuriteosse. Ta ei mõista oma tegude tagajärgi, eitab oma süüd viimseni ega ole teinud talle mõistetud karistustest vajalikke järeldusi. Andrey Kozhevnikov ei tunnista oma süüd jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kuriteos ja teeb jätkuvalt etteheiteid kannatanu suunas seoses kuriteo väljamõtlemisega. Vastutuse asetab isik väljapoole, nägemata enda osalust ja vigu. Kui aga isik ei mõista varasema käitumise lubamatust, on suur tõenäosus, et ta asub seda vabanedes taas kordama, mis tema puhul võib taas viia uute kuritegudeni. Murettekitav on ka vangla iseloomustuses isiku hoiakute ja käitumise kohta märgitu. Nii on kinnipidamisasutus leidnud, et vägivallaga enesekehtestamine on olnud isikule omane ning aktsepteeritud probleemide lahendamise viis. Oma tahtmise saamiseks on ta korduvalt vägivalda kasutanud, käesoleva kuriteoga on lisandunud ka seksuaalkomponent ning külmrelvaga ähvardamine. Isiku selline käitumine viitab vähesele empaatiale ning enese heaolu kõige olulisemaks seadmisele. Oma eesmärkide saavutamiseks vahendeid ei vali ning oma tegude tagajärgedele ei mõtle. Vastutuskeskme asetab väljapoole nägemata enda osalust ja vigu. Ühiskonnas kehtivaid norme ja reegleid järgib valikuliselt, endale vajalikus ulatuses. Enese heaolu seab kõige olulisemaks ning selle saavutamiseks on valmis piirama teiste heaolu. Selliselt iseloomustatud isikult on igati alust karta uute kuritegude toimepanemist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt puudub süüdimõistetul töötegemisharjumus, ta on töötanud vaid mitteametlikel töökohtadel, mis ei ole kontrollitavad ning tal on käesoleval ajal täitmata rahalisi kohustusi, mis võivad ajendada süüdimõistetut teenima tulu kuritegelikul teel, varguste või muude varavastaste kuritegudega. Ka isiku suhtlusvõrgustikus ei ole isikuid, kes võiks teda motiveerida seadusekuulekal teel püsima. Suhtlusringkonna moodustavad tema sõnul seaduskuulekad inimesed, kuigi tutvuskonnas on olnud ka kriminaalse taustaga isikud. Samas on kinnipeetava isa kriminaalkorras karistatud ning ema peab vangla materjalidest nähtuvalt isiku käitumise eest vastutavaks tema endist elukaaslast, kes oli kuriteos kannatanuks. Kui korduvalt karistatud isiku puhul ka lähedased suhtuvad toetavalt või õigustavalt isiku kuritegelikku toimimisse, on suur tõenäosus, et isik ei asu vabanemisel oma varasemaid käitumismustreid muutma ning võib seega jätkata uute kuritegudega. Samuti on murettekitav, et isik ei mõista, kui suurt mõju tema käitumisele avaldab alkohol. Andrey Kozhevnikov alustas alkoholi tarvitamisega 15-aastaselt ja ta on alkoholijoobes olles toime pannud vägivallakuriteo. Samas märkis ta kohtuistungil, et tal ei ole joovastitega probleemi. Arvestades, et alkohol mõjutab inimeste enesekontrolli ning taju, on Andrey Kozhevnikovi puhul põhjendatud siiski karta, et ohutegurit mõistmata, võib alkoholijoobes olles süüdimõistetu puuduliku enesekontrolli ning ebaadekvaatse olukorra tajumise tõttu panna taas toime vägivaldseid kuritegusid. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid, on seisukohal, et Andrey Kozhevnikovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Andrey Kozhevnikovil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Esitatud materjalidest tervikuna ei ilmne, et isikus oleks toimunud piisavad positiivsed muutused, et jõuda jaatavale järeldusele tema edasise elu seadusekuulekuse osas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude 4 toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik 5