← Eesti

3-20-66/54

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Haldu

) sätestatud korras. Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile (VangS § 97 lg 3). Kontrolli eesmärk on välistada või luua kontakti kuritegeliku maailmaga ning kasutada seaduslikku suhtlemisvõimalust uute kuritegude kavadamiseks või toimepanemiseks. Kontroll arvestab küll isiku õigust sõnumi saladusele, kuid võimaldab jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb. Telefonikõnede registreerimine aitab nii vanglal endal kui kinnipeetaval kontrollida toimingute õiguspärasust (Vangistusseadus. Koostj. J. Sootak. Kommenteeritud väljaanne §-d 1-109. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn, Juura, 2014, lk-d 203, 94); 3)

§ 51

lg 3 kohaselt saavad vahistatud, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda, kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal helistada kirjaliku taotluse alusel. Kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.1 saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib vahistatu enda ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Kodukorra p 12.3.3.3 sätestab, et kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata; 4) kaebaja esitas 16. mail 2019 taotluse, et helistada advokaat S. Veberile 17. mail 2019 kell 10.00. Telefoninumbri koha peal oli viide „v.t“. Kaebaja taotles helistamist reedel 17. mail 2019 ehk graafikuvälisel ajal. Vastustajal puudus 17. mail 2019 teave selle kohta, kas S. Veber on kaebaja kaitsja. Vastustaja kontrollis väidetud asjaolu ning 21. mail 2019 leidis kinnitust asjaolu, et advokaat on kaebaja lepingule esindaja asjas nr 1-19-4784. Pärast seda on kaebajale võimaldatud advokaadile helistada. Kriminaalasi nr 1-19-4784 ei puuduta asja, mille alusel kaebaja vahistatuna vanglas viibib, vaid see algatati kaebaja pöördumise alusel. Vangla on kohustatud kontrollima, kellele kinni peetav helistab, mistõttu oli helistamisest keeldumine 18. mail 2019 põhjendatud. Vanglal on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja 4

(7)3-20-66 kriminaalhooldusaluste andmekogu näol tegemist infokanaliga, mille abil on võimalik leida andmed ka kaebaja esindaja kohta; 5) kaebaja esitas
  1. juulil 2019 taotluse, et helistada
  2. juulil 2019 kell 10.00 ametnikele, kohtule, advokaadist esindajale, kaitsjale, prokuratuurile, prokuröridele, Riigiprokuratuurile, õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile. Kaebaja taotles helistamist graafikujärgsel ajal. Kodukorra p 12.3.3.2 kohaselt tuleb taotluses märkida ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele kinni peetav soovib helistada. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri vajadusel ise. Kaebaja esitas praegusel juhul üldsõnalise taotluse ja ei nimetanud selles ühtegi numbrit. Määramata arvule inimestele ei ole võimalik helistada. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et vastustaja väite kohaselt on kaebajale väljastatud kohtute ja advokaatide kontaktandmed. Kuna kaebaja teadis konkreetsete advokaatide telefoninumbreid, puudub kohtul alus kahelda vastustaja seisukoha tõele vastavuses. Helistamise võimaldamisest keeldumine oli seega põhjendatud; 6) kaebaja esitas
  3. septembril 2019 taotluse, et helistada
  4. septembril 2019 kell 10.00 Siseministeeriumisse (tel nr xxx), advokaatidele S. Reinsaarele, D. Koljarile (taotluses maha kriipsutatud), M. Piirlale (tel nr xxx) ja S.Vissakule (tel nr xxx (nr taotluses maha kriipsutatud) ja xxx). Kaebaja soovis helistada graafikujärgsel ajal. Kaebaja
  5. septembri
  6. a telefonikõnede väljavõtte järgi helistas ta numbrile xxx (kõnele ei vastatud) ja numbrile xxx (kõne toimus). Samuti proovis ta helistada taotluses märkimata numbrile xxx (kõneside piirang). Kuna kaebajale võimaldati helistada taotluses nimetatud telefoninumbril, ei ole vangla tegutsenud õigusvastaselt; 7) kaebaja esitas
  7. novembril 2019 taotluse, et helistada
  8. novembril 2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule (tel nr xxx) ja M. Piirlale (tel nr xxx). Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi tegi kaebaja
  9. novembril 2019 telefonikõne kell 15.45 numbrile xxx. Kaebaja esitas
  10. novembril 2019 taotluse, et helistada advokaat M. Piirlale (tel nr xxx)
  11. novembril 2019 kell 15.
  12. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja
  13. novembril 2019 kell 15.31 numbrile xxx. Kaebaja kõnesid piirati taotluses märkimata telefoninumbrile xxx. Eelmisest punktist nähtuvalt kuulus tel nr xxx advokaat S. Vissakule. Kaebaja taotles helistamist graafikuvälisel ajal. Kaebaja pole väitnud, et talle ei võimaldatud
  14. novembri
  15. a taotluse alusel helistada. Telefonikõnede väljavõte kinnitab, et ta sai
  16. novembril 2019 helistada. Kodukorra p 12.3.3.1 kohaselt on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Vastustaja kinnitusel on Tallinna Vanglas palju vahistatuid, kes soovivad helistada. Seetõttu ei ole alati võimalik helistamist korraldada vastavalt isikute soovidele. Vanglal on üksnes kohustus tagada vahistatule võimalus helistada graafikuvälisel ajal VangS § 97 lg-s 3 sätestatud isikutele, kinni peetava isiku soovitud ajaga arvestatakse üksnes võimalusel. Kuna kaebajale tagati
  17. novembril 2019 ja
  18. novembril 2019 taotlustes nimetatud isikutele helistamise võimalus ja piirati vaid kõnesid S. Vissakule, kellele helistamiseks kaebaja
  19. novembril 2019 taotlust ei esitanud, ei ole vangla tegutsenud õigusvastaselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  20. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) halduskohus ignoreeris kaebaja seisukohti ja selgitusi seoses viitega haldusasjale nr 3-19465 (vt otsus, p 15; kaebaja
  21. augusti
  22. a vastuse p 1.4); 5
(7)3-20-66 2) halduskohus on otsuses loonud abstraktseid seoseid. Otsuse p-s 14 viitab ta otsuse p-le 25, milles märgib, et andmed väljastati kaebajale. Kohus arvestas aega tagurpidi; 3) halduskohus viitab otsuses sellele, et kaebaja pidi
  1. mail 2019 teadma andmeid, mis väljastati kaebajale alles
  2. juulil 2019; 4) halduskohus lahkab otsuse p-s 19 raamatut, kuid raamat pole õigusakt; 5) halduskohus käsitleb kodukorda valesti. Kodukord peab tagama, mitte aga kitsendama õigusi; 6) halduskohus kohaldas

§ 511

, mida aga ei saanud teha, sest kaebaja polnud kinnipeetav, vaid vahistatu; 7) kaebaja pole väitnud, et vastustaja ei ole

  1. juulil 2019 andmeid väljastanud. Kaebaja väitis, et vastustaja peab oma väiteid tõendama.
  2. Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) halduskohus jättis haldusasjas nr 3-19-465 tehtud määruse õiguspäraselt toimikusse võtmata, kuna selle haldusasja asjaolud ei puutu käesolevasse vaidlusesse; 3) halduskohus pole asunud seisukohale, et kaebaja oleks
  3. mail 2019 pidanud teadma andmeid, mis väljastati
  4. juulil
  5. Kaebaja pole väitnud, et ta ei saanud
  6. mail 2019 advokaadile helistada põhjusel, et talle keelduti advokaadi numbri väljastamisest. Advokaat, kellele kaebaja soovis helistada, pole kaebaja kaitsja kriminaalasjas, mille tõttu kaebaja vahistatuna vanglas viibib. Pärast seda, kui vangla sai teada, et tegemist on kaebaja esindajaga, võimaldati helistada; 4) kohtupraktikas on õiguskirjandusele viitamine tavapärane ega muuda otsust õigusvastaseks; 5) kodukord ei kitsenda kaebaja õigusi.

§ 51

lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeeatavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg on reguleeritud vangla kodukorras. Kodukorra p 12.3.3 jj ei sea helistamisele täiendavaid piiranguid, vaid täpsustavad helistamise korraldust; 6) halduskohus kohaldas

neid sätteid, mis on kohaldatavad ka vahistatule (

§ 51lg 4 p 3 ja § 511); 7) kui vahistatu soovib helistada graafikuvälisel päeval Vang

S § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele, tuleb tal taotlusele märkida, et soovib suhelda just kõnealuste isikutega. Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist ei tohi vanglateenistus piirata. Graafikuvälised helistamised on lubatud juhul, kui selleks on põhjendatud ja tegelik vajadus. Selliste üldsõnaliste taotluste rahuldamine ei oleks kooskõlas VangS § 28 lg-ga. Arvestades, kui paljudele erinevatele isikutele apellant helistada soovis, ei ole mõeldav, et apellant hakkab iga isiku või asutuse puhul vanglaametnikule suuliselt selgitama, kellele ta ikkagi helistada soovib. Selleks tulebki eelnevalt taotlus korrektselt täita, vastasel juhul ei olekski taotluse kirjalikku vormi vaja. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid uuesti üle (selle kohta vt käesolev otsus, p 8; HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Kaebaja väidab, et halduskohus jättis tähelepanuta tema seisukohad ja selgitused seoses haldusasjaga nr 3-19-
  3. Kaebaja märkis
  4. augusti
  5. a vastuse p-s 1.4, et vastustaja on ka varem jätnud asjakohased dokumendid väljastamata ning selleks tuli võtta asja juurde halduskohtu
  6. mai
  7. a määrus asjas nr 3-19-
  8. Ringkonnakohtu hinnangul on 6

(7)3-20-66 halduskohus õiguspäraselt jätnud halduskohtu
  1. mai
  2. a määruse asjas nr 3-19-465 praeguse asja juurde võtmata. Viidatud määrus ei ole tõend, mis sisaldaks asjaolusid praeguse vaidluse eseme kohta.
  3. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus oleks loonud abstraktseid seoseid. Halduskohus märkis otsuse p-s 15, et võtab kaebajale väljastatud andmete kohta seisukoha otsuse p-s
  4. Otsuse p-s 25 selgitas halduskohus seda, miks ta pidas usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et kaebajale on
  5. juulil 2019 väljastatud kontaktandmed. Otsuses pole keelatud teha viiteid otsuse teistele punktidele. Samuti pole halduskohus asunud seisukohale, et kaebaja oleks
  6. mail 2019 pidanud teadma andmeid, mis väljastati
  7. juulil
  8. Halduskohtu otsuse p-des 21–23 on märgitud, et kaebaja ei lisanud
  9. mai
  10. a taotlusesse advokaadi telefoninumbrit, vangla ei teadnud, et tegemist on kaebaja esindajaga, ning advokaat ei ole kaebaja esindaja kriminaalasjas, mille tõttu oli kaebaja vahistatu.
  11. Kuigi halduskohus on otsuse p-s 19 viidanud vangistusseaduse kommentaaridele, ei ole ta vangistusseaduse kommentaare käsitanud kui õigusallikat, vaid ta on seda teinud VangS § 96 ja § 97 tõlgendamise kontekstis. Normi tõlgendamisel ei ole keelatud tugineda erialakirjanduses esitatud argumenteeritud seisukohtadele.
  12. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kodukorraga pole rikutud kaebaja õigust telefoni kasutada. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub

-s sätestatud korras.

§ 51

lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas, telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Vahistatu, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saab helistada kirjaliku taotluse alusel (

§ 51lg 2).

Vahistatu peab taotluses märkima eesja perekonnanime, kambri numbri, soovitava helistamise kuupäeva ja kellaaja, taotluse esitamise kuupäeva ja muu olulise teabe (

§ 51lg 4 p-d 1–2 ja 4–6 ning § 51 lg 5).

Telefoni kasutamise õigust pole kodukorra p-ga 12.3.3 piiratud, vaid sellega on loodud täpsem kord selle kohta, kuidas tuleb telefoni kasutada selleks, et kõik kinni peetavad saaksid eelvangistuse ajal seda vajadusel ühesugustel alustel teha. 16. Erinevalt kaebajast ei nähtu ringkonnakohtule, et halduskohus oleks otsuse põhjenduste p-s 24 ekslikult tuginenud

§-le 511 kui kinnipeetavate telefonikõnede registreerimist sätestavale normile. Halduskohus märkis õigesti, et

§ 51

lg 4 p 3 ja § 511 ei kohaldata vahistatutele (

§ 51lg 5).

  1. Halduskohus põhjendas otsuse p-s 25 seda, miks ta peab usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et
  2. juulil 2019 on kaebajale väljastatud vajalikud kontaktandmed. Halduskohus pidas vastustaja väidet usutavaks põhjusel, et kaebaja märkis avalduses advokaatide telefoninumbrid. Väite usutavuse hindamiseks ei pea alati nõudma eraldi tõendit. Seejuures ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses väidet, et talle pole kontaktandmeid väljastatud, kahtluse alla seadnud.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
  4. Asendada lahendis märgitud telefoninumbrid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.